4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
3 sätestab, et kindlustusseltside suhtes kohaldatakse Pankrotiseadust, kui Kindlustusseadusest ei tulene teisiti.
Kindlustusseaduse § 56 lg. 4 annab kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokkukutsumise võimatuse korral pankrotitoimkonna liikmete määramise õiguse kindlustusjärelevalvele, s.o. Kindlustusinspektsioonile. Asjaolu, et nimetatud toimingu teeb avalik-õiguslik isik, ei muuda selle toimingu tsiviilõiguslikku iseloomu. Kaebamise korra võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale kehtestab
. Vastavalt
§-le 2 lg. 4 toimub see tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskohtunik asus seisukohale, et ka vaidlustatud otsuse peale saab kaevata
§-s 271 sätestatud korras, sest vastasel juhul peaks halduskohus hakkama otsustama pankrotimenetluse käigus tehtud otsuste seaduslikkuse üle. Halduskohtunik leidis, et Pankrotiseadus ega Kindlustusseadus seda võimalust ette ei näe. AS Eesti Ühispank esitas 4. aprillil 2000 erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis vaidlustatud otsuse riikliku järelevalve teostamise käigus, seega avalik-õiguslikes suhetes. Erikaebuse esitaja märkis, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohaldada
Seadusega ei ole tagatud, et kaebeõigust omavad isikud saaksid Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisest teada
§-s 271 lg. 2 ettenähtud kümne päeva jooksul alates otsuse tegemisest. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
§-s 271 sätestatud korras. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
3 järgi kohaldatakse kindlustusseltsi suhtes Pankrotiseadust, kui Kindlustusseadusest ei tulene teisiti, siis kohaldatakse kindlustusseltsi pankroti korral ka pankrotitoimkonna suhtes
vastavaid sätteid.
p. 1 kohaselt kuulub pankrotitoimkonna valimine üldjuhul võlausaldajate koosoleku pädevusse. Pankrotitoimkonna ülesandeks on vastavalt Kindlustusseaduse §-le 56 lg. 2 esindada pankrotimenetluses kindlustusvõtjate õigusi ja huve.
kohaselt peab pankrotitoimkond lisaks kindlustusvõtjate õigustele ja huvidele kaitsma ka teiste võlausaldajate huve, samuti valvama, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, ning täitma muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seadusandja on pidanud oluliseks, et juhtumeil, mil võlausaldajate koosoleku kokkukutsumine on võimatu, oleks pankrotitoimkonna moodustamise õigus antud erapooletule organile. Kindlustusseaduse §-ga 56 lg. 4 on nimetatud ülesanne pandud kindlustusjärelevalvele, s.o. Kindlustusinspektsioonile. Kindlustusinspektsioon ei ole pankrotimenetluse organ, vaid on haldusorgan, kes lahendab täidesaatva riigivõimu teostajana vaid ühe pankrotimenetluse jätkamiseks olulise küsimuse. Kindlustusinspektsioon peab pankrotitoimkonna liikmete määramisel lähtuma üksnes õigusaktides sätestatud kriteeriumitest ega saa langetada oma otsuseid nii, nagu seda võiks teha eraõiguslik isik. Kindlustusinspektsiooni ja kindlustusseltsi pankrotimenetlusega seotud teiste isikute vahelised suhted on avalik-õiguslikud. Asjaolu, et Kindlustusinspektsioon peab oma otsuse tegemisel arvestama ka eraõiguse normidega, ei muuda otsuse avalik-õiguslikku vormi. Eeltoodust tulenevalt on vaidlus, mis tekib seoses Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisega, avalik-õiguslik vaidlus. 2. Kindlustusseaduse § 70 järgi lahendatakse vaidlused kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate ning teiste isikute ja kindlustusandjate ning kindlustusjärelevalveameti vahel õigusaktidega kehtestatud korras. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse peale, millega määrati pankrotitoimkonna liikmed, saab kaevata
§-s 271 ettenähtud korras.
kuulub kohaldamisele juhtudel, mil pankrotitoimkonna valib vastavalt
§-le 25 p. 1 võlausaldajate koosolek.
ei reguleeri aga täidesaatva riigivõimu asutuse poolt pankrotimenetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamist. Kuna antud juhul on tegemist Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsusest tuleneva avalik-õigusliku vaidlusega, kuulub selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kui avalik-õiguslikku vaidlust on otstarbekam lahendada tsiviilkohtumenetluse korras, siis peab see HKMS §-st 3 lg. 2 tulenevalt olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses. 3. Haldusasja läbivaatamisel tuleb halduskohtunikul kontrollida, kas Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsus on antud kooskõlas Kindlustusseaduse §-ga 56 lg. 2 ja lg. 4 ning
§-ga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.