← Eesti

3-2-1-84-00

3-2-1-84-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. juunil
  2. a AS Mesico (pankrotis) hagi Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse (endise ärinimega Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond) ja AS Nüke Tekstiil vastu ostumüügilepingute ja pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning lepingu alusel saadu tagastamiseks pankrotivarasse. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil
  3. mail
  4. a läbi AS Mesico kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/174/
  7. Istungist võtsid osa AS Mesico esindaja vandeadvokaat V. Võhma ja Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse esindaja vandeadvokaat I. Teder. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt laenas AS Mesico Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuselt (edaspidi Sihtasutus)
  8. aprilli
  9. a laenulepingu nr 96-009 järgi 3 miljonit krooni.
  10. mail
  11. a sõlmitud pandilepinguga tagas AS Mesico laenu temale Tallinnas Saeveski 10 kuuluvate ehitistega: puidutöökoja kasuliku pinnaga 569,1 m2, ühe korrusega katlamaja kasuliku pinnaga 325,8 m2 ja kahe korrusega töökoja kasuliku pinnaga 2139,5 m2 koos nendes paiknevate seadmetega vastavalt lepingu lisale.
  12. veebruaril
  13. a sõlmisid pooled laenulepingu nr 96-009 lisa, milles leppisid kokku panditud tootmishoonete vormistamises Sihtasutuse omandisse, kuna laenusaaja AS Mesico ei ole suuteline täitma oma lepingujärgseid kohustusi.
  14. veebruari
  15. a ostu-müügilepinguga müüs AS Mesico panditud ehitised Sihtasutusele. Lepingu punkti 2 kohaselt müüdi lepinguobjekt tasaarvelduse korras 2 miljoni krooni eest, mis on müüja võlgnevus ostja ees vastavalt müüja ja ostja vahelisele laenulepingule nr 96-
  17. märtsil
  18. a sõlmisid Sihtasutus ja AS Nüke Tekstiil AS-lt Mesico ostetud ehitiste ostu-müügi- ja pandilepingu. Lepingu kohaselt on ehitiste müügihinnaks 2 miljonit krooni ja pandilepingu järgi on nendega tagatud AS-le Nüke Tekstiil
  19. veebruaril
  20. a antud laen 5 miljonit krooni. Müügiobjektiks ei olnud hoonetes asuv katlamaja ja seadmed. AS Mesico suhtes algatati pankrotimenetlus
  21. septembril
  22. a ja pankrot kuulutati välja
  23. novembril
  24. a. Tallinna Linnakohtu
  25. oktoobri
  26. a otsusega rahuldati AS Mesico hagi ja tunnistati kehtetuks AS Mesico ja Sihtasutuse vahel
  27. veebruaril
  28. a sõlmitud ostu-müügileping, Sihtasutuse ja AS Nüke Tekstiil vahel
  29. märtsil
  30. a sõlmitud ostu-müügi- ja pandileping. Samuti kohustati Sihtasutust tagastama AS Mesico pankrotivarasse Tallinnas Saeveski 10 asuvad ehitised ning nendes asunud seadmed. Vara tagastamise võimatusel mõista Sihtasutuselt välja AS Mesico pankrotivarasse Tallinnas Saeveski 10 asunud ehitiste ja seadmete maksumus 6 450 000 krooni. Kohus leidis, et AS Mesico ja Sihtasutus toimisid laenulepingu lisa ja ostu-müügilepingu sõlmimisel
  31. veebruaril
  32. a vastuolus seadusega. AÕSRakS § 132 lg 2 alusel võib kuni ehitisaluse maa kandmiseni kinnistusraamatusse ehitist või selle mõttelist osa pantida valdust üle andmata. Pandile kohaldatakse sama paragrahvi
  33. lõikes sätestatud pandiõiguse sätteid. Osundatud paragrahvi
  34. lõike kohaselt enne
  35. detsembrit
  36. a Eesti NSV TsK §-de 193-205 või Eesti Vabariigi pangaseaduse § 42 alusel tekkinud pandiõiguse korral, kui pandieseme valdus ei ole pandilepingu kohaselt üle läinud pandipidajale, jääb panditud asi pantija valdusesse ja pandiõigusele kohaldatakse AÕS § 276
  37. lõiget, § 277-280, § 283-285, § 286 punkti 1, § 289 3, 4 ja 5 lõiget, § 291, § 304 ja §
  38. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtuotsuse alusel täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. Seda korda ei järgitud ja
  39. veebruaril
  40. a AS Mesico ja Sihtasutuse vahel sõlmitud ostu-müügileping tuleb tunnistada kehtetuks. Kuna Sihtasutus omandas vara hagejalt vastuolus seadusega, s.o tühise tehingu alusel, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, siis tuleb kehtetuks tunnistada ka
  41. märtsil
  42. a Sihtasutuse ja AS Nüke Tekstiil vahel sõlmitud AS-lt Mesico ostetud ehitiste ostu-müügi- ja pandileping. Asjas ei leidnud tõendamist, et AS Mesico
  43. veebruari
  44. a lepinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  45. jaanuaril
  46. a linnakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Otsusepõhjenduste kohaselt leidis linnakohus, et tõendamata on hageja poolt võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine ja puudub alus tehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel. Seda põhjendust pole vaidlustatud ja seega ei saa apellatsioonikohus sellele hinnangut anda. Ringkonnakohtu arvates on kohus vääralt tõlgendanud AÕSRakS § 132 lg 2, mille kohaselt kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, kuulus pandipidaja nõue rahuldamisele panditud asja väärtusest kohtuotsuse alusel või sundtäitmisele alludes täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Selle sätte eesmärgiks on pandipidaja õiguste kaitse ka selle pandieseme osas, mille valdus pole talle üle läinud. Vaidlustatud
  47. veebruari
  48. a lepinguga ei ole mingil määral rikutud pandipidaja ega müüdud vara omaniku AS Mesico õigusi. Ostu-müügilepingust tekkis iseseisev õigussuhe. Kuna
  49. veebruari
  50. a ostu-müügileping pole tühine siis puudub seaduslik alus ka
  51. märtsi
  52. a Sihtasutuse ja AS Nüke Tekstiil vahel sõlmitud ostu-müügi- ja pandilepingu tühisuse tunnustamiseks. Sihtasutus vaidlusaluste hoonete omanikuna võis neid võõrandada ja pantida AS-le Nüke Tekstiil. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus AS Mesico tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väidetel kohaldas ringkonnakohus vääralt AÕSRakS § 132 lg 1 ja
  53. Osundatu kohaselt, kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtu otsuse alusel või sundtäitmisele alludes täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. Täitemenetluse seadustik näeb ette vallasvara müügi täituri poolt enampakkumisel. Antud juhul omandas pandipidaja pandieseme ilma enampakkumiseta ostu-müügilepingu alusel hinnaga, mis oli väiksem vara turuväärtusest. Seega rikkusid hageja ja Sihtasutus lepingut sõlmides oluliselt seadust ning
  54. veebruaril
  55. a sõlmitud ostu-müügileping on TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. Kassaator leiab, et kuna AS Nüke Tekstiil vaidlustas apellatsioonkaebuses PankrS § 43 lg 1 p 2 kohaldamise, pidi ringkonnakohus vastavalt TsMS § 319 lg-le 1 ja § 330 lg-le 6 kontrollima linnakohtu lahendit ka selles osas. Samuti leiab kassaator, et müües vara Sihtasutusele ilma enampakkumiseta ja palju odavamalt selle turuväärtusest, kahjustas AS Mesico teadlikult võlausaldajate huve, mis võimaldab pankrotis hagejal nõuda
  56. veebruari
  57. a tehingu kehtetuks tunnistamist ka PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel. III. Vastus kassatsioonkaebusele AS Nüke Tekstiil peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks.
  58. veebruari
  59. a lepinguga ei ole rikutud pandipidaja ega pantija õigusi. Kuna nimetatud ostu-müügileping ei ole tühine, puudub seaduslik alus ka
  60. märtsil
  61. a Sihtasutuse ja AS Nüke Tekstiil vahel sõlmitud ostu-müügi ja pandilepingu tühisuse tunnustamiseks. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et AS Nüke Tekstiil vaidlustas apellatsioonkaebuses PankrS § 43 lg 1 p 2 kohaldamise. Sihtasutus peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Ta leiab, et
  62. veebruari
  63. a lepinguga ei ole rikutud pandipidaja ega ka AS Mesico õigusi. Selle ostu-müügilepinguga ei müüdud pandieset pandipidajale, vaid see oli tavaline müügileping, mille sõlmimist ei saa lugeda AÕS RakS § 132 lgs 2 sätestatu rikkumiseks. Kuna hageja ei esitanud apellatsioonkaebust, siis puudub vaidlus pankrotiseaduse kohaldamise üle. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja vandeadvokaat V. Võhma kaebuse ja Sihtasutuse esindaja vandeadvokaat I. Teder kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
  64. veebruaril
  65. a kehtinud AÕS RaKS § 132 lg 2 kohaselt võis kuni ehitisaluse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni ehitist või selle mõttelist osa pantida valdust üle andmata. Pandile kohaldatakse sama paragrahvi
  66. lõikes sätestatud pandiõiguse sätteid. Sama paragrahvi esimeses lõikes sätestati, et enne
  67. aasta
  68. detsembrit Eesti NSV tsiviilkoodeksi §-de 196-205 või Eesti Vabariigi pangaseaduse § 42 alusel tekkinud pandiõiguse korral, kus pandieseme valdus ei ole pandilepingu kohaselt üle läinud pandipidajale, jääb panditud asi pantija valdusesse ja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduse § 276
  69. lõiget, § 277-280, 283-285, § 286 punkti 1, § 289 3.,
  70. ja
  71. lõiget, § 291, 304,
  72. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtu otsuse alusel täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. Kolleegium nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi
  73. mai
  74. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17- 96 väljendatud seisukohaga, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 132 lg 1 kohaselt tuli pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtu otsuse alusel rahuldada siis, kui pant tekkis enne
  75. detsembrit
  76. a. Seega ei saa nõustuda kassaatori seisukohaga, et
  77. veebruari
  78. a leping on tühine asjaõigusseaduse rakendamise seaduses sätestatud müügikorra eiramise tõttu. AÕS RakS § 132 lg-s 1 viidatud normid ei reguleeri pandieseme müügi korda. Seega peab kolleegium põhjendatuks juhinduda vallaspandi eseme müüki reguleerivatest asjaõigusseaduse sätetest. AÕS § 276 lg 1 kohaselt, kui pandiga tagatud nõuet pole kohaselt täidetud, toimub pandiga tagatud nõude rahuldamine panditud vara arvel. Eelnevast tuleneb, et pandipidaja nõue rahuldatakse eelkõige panditud asja müügist saadavast rahast. Panditud asja avalikul enampakkumisel müügi kõrval nähakse AÕS § 294 lg-s 4 ette võimalus müüa panditud asi pantija ja müüja kokkuleppel ka muul viisil. Seega ei saa välistada pärast müügiõiguse tekkimist panditud ehitise kui vallasasja müüki pandipidajale. Küll tuleb vastavate asjaolude olemasolul kaaluda sellise ostu-müügilepingu vastavust headele kommetele. Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et kuna hagi rahuldamata jätmist PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel ei vaidlustatud, siis ei saa sellel alusel hagi hinnata. Apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse tervikuna. Uue otsusega hagi rahuldamata jätmine eeldas ringkonnakohtu seisukohavõttu kõigi hagi aluseks olevate asjaolude kohta. Praegu on lahendamata hageja nõue tunnistada
  79. veebruari
  80. a ostu-müügileping kehtetuks PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel. Kolleegium märgib, et selles asjas ei andnudki linnakohtu otsus hagejale õiguslikku võimalust apelleerida hagi rahuldamata jätmist PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel. Nimelt luges linnakohus selle tehingu tühiseks TsÜS § 66 lg 2 alusel, sest selle sõlmimisel rikuti oluliselt seadust. Kuna tühine tehing on kehtetu algusest peale, siis pole seda võimalik kehtetuks tunnistada pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise alustel. Kolleegium peab ekslikuks kassaatori seisukohta, et kuna
  81. veebruari
  82. a leping on tühine, siis ei saa olla seaduslik ka Sihtasutuse ja AS Nüke vahel sõlmitud ostu-müügileping. TsK § 242 lg 1 järgi kohustub ostu-müügilepingu järgi müüja andma vara ostja omandisse, ostja kohustub selle vastu võtma ja tasuma kindlaksmääratud summa. Ostja poolt omanikuks saamine eeldab AÕS § 92 lg 1 kohaselt ka käsutustehingut ehk asjaõiguslikku kokkulepet selle kohta, et omand läheb üle ostjale. Asjaolu, et müüja pole asja omanik, ei anna lepingupooleks mitteolevale isikule, kes peab end asja omanikuks, õigust ostu-müügilepingu ega asjaõigusliku kokkulepe vaidlustamiseks. Kui ka
  83. veebruari
  84. a käsutustehing osutub kehtetuks, siis pole Sihtasutus vara omanikuks saanud. Tuleb aga arvestada, et AÕS §-s 95 sätestatud tingimustel on võimalik vallasasja omandamine ka isikult, kes pole õigustatud omandit üle andma (mitteomanikult). Kas mitteomanikult üleandmisega asja saanud isik on saanud omanikuks või mitte, see lahendatakse asjaõiguslikus vaidluses. Hageja nõuab
  85. märtsil
  86. a sõlmitud pandilepingu kehtetuks tunnistamist. AÕS § 277 lg 2 kohaselt saab pantida vara, mis on pantija omandis. Vaidlus lahendamine pandilepingu kehtivuse üle eeldab, et kohus tuvastab, kes oli pandieseme omanik pandilepingu sõlmimise ajal. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  87. jaanuari
  88. a otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi AS Mesico (pankrotis) ja Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku Fondi vahel
  89. veebruaril
  90. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühisuse või kehtetuks tunnistamiseks, Eesti Ekspordi Krediteerimise Fondi ja AS Nüke Tekstiil vahel
  91. märtsil
  92. a sõlmitud pandilepingu tühisuse tunnistamiseks, vara pankrotivarasse tagastamise nõudes ja nõuti sisse kohtukulu 80 krooni AS-lt Mesico ja tagastati Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutusele riigilõiv. Tühistatud osas saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. A. Kull, H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.