← Eesti

3-2-1-52-00

3-2-1-52-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. juunil
  2. a Karin-Inga Beljaki ja Leo Luusi hagis AS Silverfox (pankrotis) vastu ostu-müügilepingu alusel omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus, eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. mail
  4. a AS Silverfox kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-214/
  7. Istungil osalesid AS Silverfox esindaja vandeadvokaat L. Glikman ning K.-I. Beljak ja L. Luus. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS ETK Tõrma Karusloomakasvatus müüs
  8. oktoobril
  9. a AS-le Silverfox Lääne-Virumaal Võsu vallas Võsu asulas Liiva 15, endisel Reino 55 talumaal asuvad suvila ja sauna. K.-I. Beljak ja L. Luus palusid esitatud hagiavalduses kanda neile üle hoonete ostja õigused ja kohustused, kuna ostu-müügilepingu sõlmimisel rikuti nende ostueesõigust. Hagejad tunnistati ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni
  10. juuni
  11. a otsusega nr 8325 Reino 55 talumaa osas omandireformi õigustatud subjektideks. AS-le Silverfox müüdud hooned asuvad endise Reino 55 talu maadel Võsu vallas. Vastavalt MRS § 10 lg 2 on väljaspool linna piire asuval maal asuvate ehitiste võõrandamisel omandamise eesõigus isikul, kes on kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et MRS § 7 lg 6 kohaselt oli linna ja alevi piirides õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise võõrandamisel õigustatud subjektil ostueesõigus kuni maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (MSÕMS) jõustumiseni
  12. juunil
  13. a, millega tunnistati MRS § 7 lg 6 kehtetuks. Ostu-müügileping sõlmiti
  14. oktoobril
  15. a. MSÕMS § 16 lg 9 kohaselt, maareformi seaduses ja maa hindamise seaduses linna kohta sätestatu kehtib ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. Võsu alevi omavalitsuslik staatus kinnitati ÜN Presiidiumi
  16. juuli
  17. a seadlusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) jõustus
  18. oktoobril
  19. a, s.o pärast Võsu alevi omavalitsusliku staatuse kinnitamist ja kohaldada tulnuks MSÕMS § 16 lg 9 sätteid. Lääne-Viru Maakohtu
  20. mai
  21. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus juhindus vaidluse lahendamisel MSÕMS §-st 16 lg
  22. Võsu alevi omavalitsuslik staatus kinnitati
  23. juulil
  24. a, enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist
  25. juunil
  26. a. Seega tehingu tegemise ajal oli Võsu linna staatuses ja pärast maareformiga seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist
  27. juunil
  28. a ei näinud MRS § 7 enam ette ostueesõigust linna piires asuva ehitise võõrandamisel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu
  29. detsembri
  30. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjendustel oli Võsu tehingu tegemise ajal vastavalt Vabariigi Valitsuse
  31. aprilli
  32. a määrusega nr 159 kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistule valla staatuses. Ka Vabariigi Valitsuse
  33. detsembri
  34. a määrusega nr 244 kinnitatud alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramise ei nähtu Võsu linnalist staatust. MRS § 10 lg 2 kohaselt on väljaspool linna piire oleval maal asuva ehitise võõrandamisel selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsus põhineb väärkontseptsioonil, mille kohaselt Võsu asulale ei ole maareformi toimumisel antud linnalist staatust ning seetõttu saab Võsu valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamine toimuda järgides omandireformi õigustatud subjekti MRS §-s 10 lg 2 sätestatud ostueesõigust. Kohaldada tuli MSÕMS § 16 lg 9, mille kohaselt kehtib maareformi seaduses ja maa hindamise seaduses linna kohta sätestatu ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. See on erisäte TsÜS § 3 järgi. EV Ülemnõukogu Presiidiumi
  35. juuli
  36. a seadlusega kinnitati Lääne-Viru maakonna Võsu alevi omavalitsuslik staatus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus jõustus
  37. juunil
  38. a. Seega oli Võsu alevil kohaliku omavalitsusüksuse staatus enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmist ning kohaldamisele ei kuulu MRS §-s 9 ja 10 ostueesõiguse kohta sätestatu. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja L. Luus pidas ringkonnakohtu otsust õigeks ning kassatsioonkaebust alusetuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde ja palus uue otsusega hagi rahuldamata jätta. Hagejad palusid apellatsioonikohtu otsuse muutmata jätta. Tsiviilkolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.
  39. juunil
  40. a jõustunud MSÕMS § 16 lg 9 kohaselt kehtib maareformi seaduses linna kohta sätestatu ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. Tuvastatud on, et ehitiste ostumüügilepingu sõlmimise ajal
  41. oktoobril
  42. a oli Võsu valla haldusterritooriumil Võsu alev, mille omavalitsuslik staatus kinnitati EV Ülemnõukogu Presiidiumi
  43. juuli
  44. a seadlusega, enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist
  45. juunil
  46. aastal. Seega tuli ehitiste võõrandamisele Võsu alevis kohaldada linna kohta sätestatut. MRS § 7 lg 6, mille kohaselt linna piirides asuva ehitise võõrandamisel oli omandamise eesõigus isikul, kes oli tunnistatud õigustatud subjektiks, kaotas kehtivuse maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumisega
  47. juunil
  48. a. Seega ostu-müügilepingu sõlmimise ajal
  49. oktoobril
  50. a ei olnud hagejatel Võsu alevi haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel enam omandamise eesõigust ja hagi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et vaidluse lahendamisel, milles on oluline tähendus haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel oleksid kohtud pidanud järgima Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses kasutatud mõisteid. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  51. detsembri
  52. a otsus ja teha uus otsus. Jätta rahuldamata Karin-Inga Beljaki ja Leo Luusi hagi AS Silverfox (pankrotis) vastu ostumüügilepingu järgi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. AS Silverfox kassatsioonkaebus rahuldada. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.