3-1-1-74-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 2000 3-1-1-74-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati H. K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks aasta kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Lääne Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega mõistetud kandmata karistus. Lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust.
7. Harju Maakohtu
8. märtsi
9. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja E. Pilt, kes taotles kohtualusele kergema karistuse mõistmist. Kohtuotsuse vaidlustas iseseisvalt ka süüdimõistetu H. K.
10. Tallinna Ringkonnakohtu
11. mai
12. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja E. Pilti esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
13. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. mai
15. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu H. K. Kassaator märgib, et ringkonnakohus ei vaadanud tema apellatsioonkaebust läbi ja seetõttu jäid arvestamata teda õigustavad asjaolud. Ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, tema poolt esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamist ja kergemat karistust.
16. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja esitatud kassatsioonkaebust. Prokuröri arvates tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuna H. K. apellatsioonkaebus on jäetud läbi vaatamata.
17. Riigikohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. mai
19. a otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse normide olulise rikkumise tõttu. 6.1 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu
20. märtsi
21. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii süüdimõistetu H. K. kui ka tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi E. Pilt (tl 37-44). Ringkonnakohtu istungi protokollist ja otsusest aga nähtub, et kohus on läbi vaadanud ainult H. K. kaitsja E. Pilti esitatud apellatsioonkaebuse. H. K. apellatsioonkaebus on jäetud läbi vaatamata, millega ringkonnakohus rikkus AKKS § 20 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja läbivaatamise ulatuse nõuet. Vastavalt sellele sättele kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust esitatud kaebuse (te) piires. 6.2 Kuna H. K. apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine rikkus oluliselt kohtualuse õigusi ja takistas ringkonnakohtul seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemist, siis Riigikohus tunnistab selle rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.
22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 62 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
23. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. mai
25. a otsus H. K. süüdistusasjas.
26. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
27. H. K. kassatsioonkaebus rahuldada.
28. Välja mõista H. K-lt kaitsjatasuna 619.50 kr riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
29. juunil 2000, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg