KOHTUMÄÄRUS Tartus
- augustil 2000 3-1-1-77-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kannatanu J. A. erikaebuse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Maarika Kuuse
- juuni
- a määruse peale, millega jäeti rahuldamata J. A. avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks N. B. süüdistusasjas. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu N. B. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanu J. A., riigiprokurör Marge Püss ning tõlgina Lüüli Lomp. Asjaolud ja menetluse käik
- Ida-Viru Maakohtu
- mai
- a otsusega tunnistati N. B. süüdi KrK § 107 lg 1 ja § 113 järgi ning talle mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 ja § 471 rakendamisega üheaastase katseajaga.
- Kohtuotsuse ärakirjad on menetlusosalistele kätte antud otsuse kuulutamise kuupäeval, järgnenud kolme päeva jooksul on kannatanu J. A. taotlenud koopiat kohtuistungi protokollist, mille kohta on ta
- mail
- a esitanud 30 märkust protokolli väidetavate ebatäpsuste kohta. Märkused on kohtukoosseisu poolt läbi vaadatud ja kohtu korraldava istungi
- mai
- a määrusega osaliselt põhjendatuiks loetud. Sellest tulenevalt on korrigeeritud KrMK § 83 kohaselt kohtuistungi protokolli.
- mai
- a postitempliga kirjas väljendab J. A. oma huvi protokolli täpsustuste suhtes, kuid on lisanud ka apellatsioonkaebuse, milles peab N. B. kohtlemist mittevastavaks tema käitumise laadile ja isiksusele.
- mai
- a kirjaga on Ida-Viru Maakohtu kohtunik teatanud teistele menetlusosalistele apellatsioonkaebuse esitamisest ja selgitanud neile nende õigusi, mis tulenevad AKKS § 9 lg-s 3 sätestatust.
- mail
- a on kohtunik saatnud J. A. apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtusse apellatsiooni korras läbivaatamiseks.
- mail
- a koostatud kohtumäärusega tagastas Viru Ringkonnakohtu kohtunik Maarika Kuusk J. A. apellatsioonkaebuse läbivaatamatult seoses apellatsioonitähtaja rikkumisega, kuna kannatanu ei vaidlustanud
- mai
- a kohtuotsust AKKS § 6 lg-s 1 ettenähtud 10 päeva jooksul.
- Seejärel on J. A. esitanud motiveeritud avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Oma avalduses on ta rõhutanud, et ta sai kätte kohtuotsuse eestikeelse koopia ja kohus ei selgitanud talle õigust saada kohtuotsus kätte talle arusaadavas keeles. Sama etteheite on ta esitanud kohtuistungi protokolli koopia kohta ning lisaks veel leidis ta, et ületas tõlkimisraskuste tõttu tähtaega vähesel määral. Samas avalduses on ta viidanud ka sellele, et ta esitas kohtule oluliseks peetavaid parandusettepanekuid kohtuistungi protokolli kohta, mille osaline rahuldamine toimus apellatsioonitähtajast hiljem.
- juunil
- a jättis Viru Ringkonnakohtu kohtunik Maarika Kuusk kohtumäärusega J. A.apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata. Kohtunik on asunud seisukohale, et riigikeeles kätte antud menetlusdokumentide koopiaid ei pidanud kohus ilma vastavasisulise taotluseta tõlkima. Apellandi arutlusi riigikeele mitteoskamisega seotud viivituste üle ei pea kohtunik asjakohasteks. Menetlus Riigikohtus
- Kannatanu J. A. on esitanud Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Viru Ringkonnakohtu kohtunik M. Kuuse poolt
- juunil
- a tehtud kohtumääruse tühistamist ja apellatsioonitähtaja ennistamist. Erikaebuses selgitab J. A. jätkuvalt, et eestikeelsete menetlusdokumentide käsitlemine oli tal aeganõudev tõlkeraskuste tõttu, mille lahendamisel teda kohus nõuetekohaselt ei abistanud. Samuti pidas ta oluliseks kohtuistungi protokolli kohta tehtud parandusettepanekuid, millele kohtu poolt antavat hinnangut pidas ta tähtsaks eelduseks apellatsioonkaebuse esitamisele. Lõpuks ta esitaski apellatsioonkaebuse kohtu hinnanguid teada saamata.
- Riigikohtu istungil esitas J. A. lisaks suulisele ka kirjaliku seletuse oma seisukohtade selgitamiseks ja taotles erikaebuse rahuldamist. N. B. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa ja riigiprokurör M. Püss leidsid, et erikaebuse rahuldamiseks küllaldane alus puudub.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et kannatanu erikaebus kuulub rahuldamisele ning märgib põhjenduseks järgnevat. 9.
- Kannatanu J. A. kahepäevase hilinemisega esitatud apellatsioonkaebuse võttis Ida-Viru Maakohus vastu ja edastas kaebuse koos kriminaalasjaga AKKS § 11 kohaselt Viru Ringkonnakohtule apellatsioonikorras läbivaatamiseks. 9.
- Apellatsioonkaebuse saabumise ajal oli Ida-Viru Maakohtul hinnang andmata apellandi poolt esitatud parandusettepanekutele kohtuistungi protokolli täpsustamiseks, millel võis konkreetses asjas olla kannatanu arvates oluline tähendus. Osa ettepanekuist osutusidki kohtukoosseisu hinnangul põhjendatuiks. 9.
- Viru Ringkonnakohtu kohtunik M. Kuusk on vaidlustatud kohtumääruses põhjendatult seisukohal, et riigikeeles koostatud menetlusdokumentide väljastamisel ei olnud kohtul kohustust J. A. selgitada tema täiendavaid võimalusi tõlgete saamiseks, kui ta ise vastavaid taotlusi ei esitanud. Samas on aga
- juunil
- a koostatud kohtumääruses jäänud hinnang andmata avaldaja väidetele selles, et ta märkused kohtuistungi protokolli kohta olid alles sama kohtukoosseisu poolt lahendamisel ja kannatanu võis esitatud sisulisi märkusi olulisteks pidada. Konkreetses asjas oli seetõttu alust pidada apellatsioonitähtaja möödalaskmist seotuks mõjuva põhjusega ning Ida-Viru Maakohus on sisuliselt nii toiminudki. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
- Tühistada Viru Ringkonnakohtu kohtunik Maarika Kuuse
- juuni
- a kohtumäärus, millega jäeti N. B. süüdistusasjas rahuldamata kannatanu J. A. avaldus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.
- Ennistada apellatsioonitähtaeg ja saata kriminaalasi kannatanu J. A. apellatsioonkaebuse alusel läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile.
- Mõista N. B. välja kohtukulu 371.70 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Kohtumäärus jõustub
- augustil
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.