Obsah (5)

§ 155§ 47§ 6§ 17§ 1553

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. augustil 2000 3-1-3-9-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungi

§ 155lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.T. kaitsja vandeadvokaat Andres Rüütel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rapla Maakohtu 13. septembri 1999. a otsusega tunnistati M.T. süüdi

§ 155

lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vabadusekaotust.

§ 47alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi H.M. ja A.R.

§ 155lg 2 järgi.

X-fondi R osafondi kasuks mõisteti kohtualustelt solidaarselt välja 180 252 krooni ja M.T-lt 51 696 krooni. M.T., H.M. ja A.R. tunnistati süüdi selles, et M.T. organiseerimisel töötasid H.M. ja A.R.

1. a novembrist kuni
2. a märtsini Rapla maakonnas L vallas T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6 ja 16 ilma kirjaliku metsateatiseta ebaseaduslikult üles 2438 kasvavat puud, millega tekitati looduskeskkonnale suur kahju 180 252 krooni. Sellega rikkusid nad
3. märtsil
4. a vastu võetud Metsaseaduse § 10 lg 4 ja § 13 sätteid. M.T. tunnistati süüdi veel selles, et ta, olles varem organiseerinud ebaseadusliku metsaraie,
5. a jaanuarikuus raius samas kohas eralduselt nr 16 seni tuvastamata isikute kaasabil ebaseaduslikult 171 kasvavat puud, millega tekitas looduskeskkonnale olulise kahju 51 696 krooni. Oma tegevusega rikkus M.T. Metsaseaduse § 10 lg 4 ja § 13 sätteid. Kohus leidis, et olles varem organiseerinud ebaseadusliku metsaraie ning pannes toime uue ebaseadusliku metsaraie pani M.T. toime süstemaatilise ebaseadusliku metsaraie, s.o

§ 155lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus tuvastas, et M.T. organiseeris raietöid T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6, 16 ja teadis, et tal puudub selleks kirjalik raieteatis ning teadlikult ignoreeris lubatud raieviise ja mahtusid. Ebaseaduslik oli H.M. ja A.R. poolt puude langetamine raieviisi ja mahtu teadmata. Tsiviilhagi rahuldas kohus täies ulatuses. Looduskeskkonnale tekitatud kahju arvestas kohus lähtudes Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrusest nr
3. Apellatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
4. Riigikohtule esitas avalduse kohtuvea parandamiseks M.T. kaitsja A. Rüütel, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. 2.1 Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, kuna ta ei ole lähtunud
5. jaanuarist
6. a kehtima hakanud Metsaseadusest, mis võib kõrvaldada teo õigusvastasuse ja omada tagasiulatuvat jõudu

§ 6lg 2 alusel.

Alusetult on kohus jätnud kontrollimata, kas raietega tekitati esimese episoodi puhul suurt ja teise episoodi puhul olulist kahju ka Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määrusega nr 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" järgi. Tuvastatud raiemahtudest tuleb maha arvata metsamajanduskavaga lubatud raiemahud. Saadud jääk võib olla hinnatav looduskeskkonnale tekitatud kahjuna, kuid seejuures tuleb kahjusid hinnata ka metsatäiuse kahjustamise aspektist. 2.
3. Kaitsja hinnangul on kohus kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud ka seetõttu, et luges esimeses episoodis tõendatuks M.T. süü ebaseadusliku metsaraie organiseerimises. Tegelikult nähtub nii kriminaalasja materjalidest kui ka kohtuotsusest, et töölised palkas ja metsamaterjali väljaveo ning realiseerimise organiseeris hoopis H.M., samuti puudus M.T.-l majanduslik huvi metsateatist ületava raie suhtes. Kuriteost osavõttu ei kujuta endast ka hilisem väidetav teadmine ilma metsateatiseta tehtavatest töödest, kuna M.T. ei teinud ühtegi tegu tööde korraldamiseks, edendamiseks või hõlbustamiseks. Teises episoodis aga on M.T. süüdi mõistetud kui täideviija, samas kui kohus on tuvastanud, et ta ei ole südamehaiguse tõttu võimeline töötama. 2.3 Kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisneb kaitsja väitel selles, et M.T. süüdistatavana kriminaalvastutusele võtmise määrus ei vasta mõlema kuriteoepisoodi osas KrMK § 121 lg 1 ja 2 nõuetele, kuna see ei ole kontrollitav. Sellest ei nähtu konkreetne tegu või tegevusetus, mis oleks hinnatav kuriteona, samuti ei kajastu selles raiutud puude sortiment ja kogus tihumeetrites, mis aga tervikuna on vaadeldav kaitseõiguse rikkumisena. Lisaks sellele on kohtuotsus teise kuriteoepisoodi osas täielikult motiveerimata, kuna otsusest ei nähtu, millised asjaolud kinnitavad M.T. poolt raie teostamist süüdistuse, mitte aga tema poolt omaksvõetud mahus.
4. H.M. ja A.R. osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
5. Riigikohtu istungil jäi M.T. kaitsja esitatud avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles samuti avalduse rahuldamist.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rapla Maakohtu
7. septembri
8. a otsus tuleb kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu tühistada kõigi süüdimõistetute osas ning kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 5.
9. Rapla Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal (
10. septembril
11. a) kehtis Metsaseaduse uus redaktsioon (jõustus
12. jaanuaril
13. a). Kohus ei ole põhjendanud, miks ta kohaldas seaduse vana redaktsiooni ning seetõttu on lahendamata ka küsimus, kas alus kriminaalvastutuseks kohtualustele süüks arvatud tegevuse eest Metsaseaduse uue redaktsiooni kehtestamisega langes ära või püsib; või kas Metsaseaduse uue redaktsiooni kohaldamine olnuks kohtualustele soodsam. Kaitsja väite kohaselt on Metsaseaduse uus redaktsioon M.T. käitumise suhtes

§ 6lg 2 mõttes rehabiliteeriva sisuga.

Riigikohtul ei ole võimalik hinnata, kas kaitsja väide on põhjendatud või mitte, sest kohtuotsuses seda küsimust käsitletud ei ole. Siinjuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et käesolevaks ajaks on muutunud ka

§ 155

redaktsioon ning seetõttu on kriminaalasja uuel arutamisel vajalik kaaluda, kas see omab tagasiulatuvat jõudu kohtualuste tegudele

§ 6lg 2 mõttes.

Kuna kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine esineb kõigi süüdimõistetute osas, siis on Riigikohtu kriminaalkolleegium tulenevalt AKKS § 49 lg-test 3 ja 5 ning §-st 779 kohustatud väljuma kohtuvea parandamise avalduse piiridest ja tühistama kohtuotsuse kõigi süüdimõistetute osas. 5.2. Teises kuriteoepisoodis on M.T. süüdi tunnistatud kuriteo täideviijana. Kohtuotsuses ei ole näidatud, milles seisnes M.T. kui

§ 155järgi kuriteo täideviija tegevus.

Mitme isiku poolt toimepandud kuriteo sellise käsitluse juures jääb piiritlemata kuriteo täideviimine ja sellest osavõtt. Vastavalt

§ 17

lg-tele 3 7 on taoline eristamine kriminaalseaduse õigeks kohaldamiseks vajalik ning kohustuslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada, et ebaseaduslik metsaraie kujutab endast nn spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Kuriteo täideviimine ei ole võimalik mistahes teoga, vaid ainult teatud kindla, spetsiifilise, dispositsioonis kirjeldatud või sealt tuletatava teoga. Ebaseadusliku metsaraide puhul on see tegu metsa raiumine, st kasvavate puude mahavõtmine. Tööliste palkamine, langi kättenäitamine jms tegevus ei saa olla antud kuriteo täideviimine (võib aga moodustada kuriteo koosseisu

§ 1553järgi).

5.3. Kohus on M.T.

§ 155

lg 3 järgi süüdi tunnistanud süstemaatilises ebaseaduslikus metsaraides, kuid ei ole motiveerinud, miks ta peab M.T. poolt toimepandud ebaseaduslikku metsaraiet süstemaatiliseks. Senine kohtupraktika loeb süstemaatiliselt toimepanduks sellist kuritegu, mis koosneb vähemalt kolmest episoodist, kuna kaks episoodi annavad üksnes korduvuse. Seejuures on oluline, et iga ebaseaduslik metsaraie eraldi võetuna peab moodustama kuriteo koosseisu

§ 155järgi. 5.4. Kr

MK § 215 lg 1 sätestab, et kriminaalasja arutamine kohtus toimub ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes ja ainult nendes kuritegudes (kuriteoepisoodides), milles nad on kohtu alla antud. Kohtuotsuse kohaselt on kohus lugenud tõendatuks, et M.T. organiseeris raietöid T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6 ja 16, teades, et selleks puudub kirjalik raieteatis, ning teadlikult ignoreeris lubatud raieviise ning mahtusid. Süüditunnistamine raieviiside ignoreerimises rikub M.T. kaitseõigust, kuna selles ei ole talle süüdistust esitatud. 5.5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et süüdimõistetute kaitseõigust rikub ka süüditunnistamine ebakonkreetse süüdistuse järgi.

§ 155

puhul on tegemist nn blanketse dispositsiooniga, sest selles ei ole määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Sellest tulenevalt on vajalik, et süüdistuses näidatakse täpselt ära, milles seisneb raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud. Kohtuotsuse kohaselt rikkusid M.T., H.M. ja A.R. oma tegevusega

1. märtsil
2. a vastu võetud Metsaseaduse § 10 lg 4 sätteid, mille kohaselt on raie lubatud üksnes kirjaliku metsateatise olemasolul ning sama seaduse § 13 sätteid, mis näeb ette raiuda lubatava puidukoguse. 5.5.
3. Süüdistuste ebakonkreetsus seisneb selles, et kohtuotsuses pole viidatud Metsaseadusele lõike ja punkti täpsusega (
4. märtsil
5. a vastu võetud Metsaseaduse § 10 lg 4 koosneb kahest punktist ja § 13 jaguneb kolmeks lõikeks). 5.5.
6. Kohtuotsuse kohaselt raiusid H.M. ja A.R. M.T. organiseerimisel ebaseaduslikult ajavahemikul
7. a novembrist kuni
8. a märtsikuuni T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6 ja 16 kokku 2438 kasvavat puud ning viimasel eraldusel raius M.T.
9. a jaanuaris veel 171 puud. Seejuures ei nähtu kohtuotsusest, kas märgitud perioodidel teostati ebaseaduslikku metsaraiet süüdistatavate poolt ühekordselt, korduvalt või oli tegemist jätkuva kuriteoga. Nimetatud asjaolud omavad aga olulist tähtsust kohtualuste tegevuse õigel kvalifitseerimisel. 5.5.
10. Kohtuotsuse kohaselt ignoreerisid M.T., H.M. ja A.R. oma tegevusega
11. märtsil
12. a vastu võetud Metsaseaduse § 13 sätteid, mis näeb ette raiuda lubatava puidukoguse. Süüdistusest ega kriminaalasja materjalidest ei nähtu, kas seejuures on arvestatud sama Metsaseaduse § 10 lg-s 5 lubatud puidukoguseid. Selles normis sätestatud puidukoguste selgitamiseks aga samuti selleks, et hinnata, kas ja kuivõrd on rikutud metsade majandamise kava aastateks 1996 - 2005 (vt I kd lk 26-33) on hädavajalik, et süüdistustes oleks toodud puidu kogused iga puu liigi osas ja metsa eralduste kohta tihumeetrites. Käesoleva otsuse p-des 5.3 - 5.5.3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumised kahjustavad oluliselt kohtualuste kaitseõigust ja seetõttu tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium need rikkumised kogumis kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel. 5.
13. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et ebaseadusliku metsaraidega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus tuleks arvutada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivate eeskirjade kohaselt. Kriminaalõiguses kehtib põhimõte, et teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Tagasiulatav jõud on seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Teo karistatavust kõrvaldava seaduse all mõeldakse sellist seadust, mis ei tunnista enam kuriteoks varem kehtinud seaduse kohaselt kriminaalkorras karistatavat tegu. Osundatud põhimõte sisaldub

§-s 6, mille teine lõige sätestab: “Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust on tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toimepandud enne selle seaduse vastuvõtmist.” Seaduse tekstist tuleneb vastuvaidlematult, et muudatused kriminaalseadusesse, mis kõrvaldavad teo karistatavuse ja omavad tagasiulatuvat jõudu, saab teha ainult seadusega. Valitsuse määrust, mis kehtestas varem kehtinuga võrreldes uued metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad, ei saa käsitleda seadusena, mis kõrvaldab teo kriminaalkorras karistatavuse. See seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsusega III-1/1-94-95 T.P. süüdistusasjas (RT III 1996; 6; 88). Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
3. Tühistada Rapla Maakohtu
4. septembri
5. a kohtuotsus M.T., H.M. ja A.R. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Rapla Maakohtule teises kohtukoosseisus.
6. M.T. kaitsja avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
7. Kassatsioonkautsjon 700 krooni tagastada. Kohtuotsus jõustub
8. augustil
9. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kivi Liikmed: Ott Järvesaar, Jüri Rätsep