3-2-1-88-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. septembril 2000. a AS Metsaserv (pankrotis) hagi AS Purila Grupp vastu 300 000 krooni nõudmiseks pankrotivarasse. Riigikohtu tsiviilkolleegium,

§ 477alusel hagejale tagastamisele.

Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel kostja ei omandanud hageja vara aluseta. Hageja asutamisloa taotlusest nähtub, et seltsi asutaja ja aktsiate ainuomanik on Metsamajandusliit Eesti Mets. Taotluse kohaselt oli AS Metsaserv eesmärgiks ja põhiülesandeks Eesti Metsa liikmete toodangu ja kaupade ekspordiks vajalike teenuste osutamine. Taotluse p 3 kohaselt võis AS Metsaserv varuda Eesti Metsa nimel puitu, kuid ei korraldanud iseseisvat eksporti.

1. jaanuari
2. a kostja ja Eesti Metsa vahel sõlmitud lepingust nähtuvad poolte vastastikused kohustused metsamaterjali eksportimisel. Kostja üheks kohustuseks oli kauba ettevalmistamine ekspordiks ja selle üleandmine Eesti Metsale. Eesti Metsa pearaamat kajastab arveldusi kostjaga.
3. oktoobri
4. a maksekorraldusel märgitud lühend "EM" tähendab Metsamajandusliitu Eesti Mets. Kostja sai vaidlusaluse rahasumma vastavalt eespoolnimetatud lepingule ja eraldi lepingu puudumine kostja ja hageja vahel ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et kostja on tõendanud, et ta sai hagejalt raha Metsamajandusliiduga Eesti Mets sõlmitud lepingu alusel hangitud puidu eest. 300 000 krooni maksmisega kostjale täitis hageja Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustuse kostja ees. Hageja täitis selle kohustuse kui lepingupoolte suhtes kolmas isik. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kostja esitatud tõendeid kummutaks. Kostja võttis

§ 175

lg 2 alusel vastu hageja pakutud Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustuse täitmise. Seega omandas kostja vaidlusaluse raha seadusega kindlaksmääratud alusel. Hageja ja kostja vahelise suhte seisukohalt ei oma tähtsust, kas hageja oli õigustatud ja kohustatud Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustuse täitma. Metsamajandusliidu Eesti Mets vastu ei ole nõudeid esitatud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi.

§ 175lg 2 on kohaldatav üksnes juhul, kui võlgnikuks on füüsiline isik.

Kuna Metsamajandusliit Eesti Mets ei ole kodanik, siis ei ole asjas seda sätet kohaldada võimalik. Samuti eeldab kohustuse täitmine

§ 175lg 2 alusel isiku tahet, mis peab väljenduma tahteavalduses.

Hageja ei ole avaldanud tahet täita Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustust kostja ees. Vastupidist ei ole tõendatud. Seega on ringkonnakohus asunud väärale seisukohale, et isik täitis kolmanda isiku kohustuse võlgniku ees, ilma et asjas oleks tuvastatud isiku vastav tahe. Kostja on ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandanud vara hageja arvel ning on kohustatud selle tagastama. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Kostja võttis raha vastu

§ 175lg 2 alusel.

See säte laieneb nii kodanikele kui teistele isikutele. Kostja on seisukohal, et hageja tahteavaldus väljendub eelkõige tema tegudes - makse sooritamises, mille põhjusena märgiti "ekspordi eest EM vahendusel". Hageja ei ole tõendanud, et see ülekanne oleks sooritatud vastuolus tema tahtega või et nimetatud summa ei ole tasutud ekspordi eest. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

§ 175

lg 2 sätestab, et kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kodaniku kohustus täita kohustis isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et see säte on kohaldatav üksnes juhul, kui võlgnikuks on füüsiline isik.

§ 175lg-st 2 niisugust piirangut ei tulene.

Selles sättes nähakse üldise põhimõttena ette, et kreeditor on kohustatud vastu võtma täitmise, mida on võlgniku eest pakkunud kolmas isik. Kreeditor võib keelduda kolmanda isiku pakutud täitmise vastuvõtmisest vaid siis, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest tuleneb võlgniku kohustus täita kohustis isiklikult. Apellatsioonikohtu järeldust, et vaidlusaluse summa tasumisega kostjale täitis hageja Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustust, on kohtuotsuses piisavalt põhjendatud. Ka on kohus otsuses ära märkinud tõendid, millel selline järeldus rajaneb. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 2000. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa A. Kull J. Luik