3-1-1-90-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a 3-1-1-90-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T.V. süüdistuses KrK § 1321 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T.V., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
3. T.V. tunnistati Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega süüdi KrK § 1321 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära, s.o 4100 krooni. T.V. mõisteti süüdi selles, et
6. oktoobril
7. a võttis ta kohaliku omavalitsuse volikogu liikmekandidaatide kohta teadvalt vale, häbistava väljamõeldise levitamise ja nende au ning väärikuse alandamise eesmärgil Harjumaal V-s R tee xx asuva perearstikeskuse välisukselt X-erakonna kohaliku fraktsiooni ja selle pooldajate värvitrükis valimisplakati ning kujundas selle ümber. Kohtualune skaneeris kandidaatide nr 101 A.O. ja nr 102 J.T. pildid arvutisse ja kujundades sellest X-erakonna logoga dokumendi.
8. oktoobril
9. a kandis T.V. eeltoodud plakatile järgmise venekeelse teksti: "Lubada võib palju, X-erakond teeb ära ?kellele järgmisena? Valid need kaks kandidaati või nende mõttekaaslased - sellega kirjutad alla oma perearsti surmaotsusele ja tema vastuvõtule Rummu!!! sinu valik on
10. oktoobril!!! Fotode alla kandis kohtualune teksti: "§ 101 A.O. ning § 102 J.T.". T.V. printis plakatid välja ning kleepis need
11. oktoobri
12. a öösel R asula elumajade ustele. Sama tegi ta ka järgmisel hommikul Ä asulas. Harju Maakohtu
13. aprilli
14. a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja Ivo Nurga apellatsioonkaebuse, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Apellant palus kohtualuse süüdistuses KrK § 1321 õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Väidetavalt polnud tegu mitte kriminaalkorras karistatava teoga vaid valimispropagandaga.
15. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. juuni
17. a otsusega jäeti Harju Maakohtu eeltoodud otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtu otsuse tühistamine ning T.V. õigeksmõistmine apellatsioonkaebuses toodud motiividel põhjendatud. Menetlus Riigikohtus
18. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. juuni
20. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja I. Nurga, kes palub jätkuvalt T.V. süüdistuses KrK § 1321 õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu ning seda järgmiste põhjendustega. 3.1 T.V-le süüksarvatud kuriteokoosseisus puuduvad tõendid subjektiivse külje, s.o otsese tahtluse kohta. 3.1.1 T.V. eesmärgiks ei olnud A.O. ja J.T. au ning väärikuse alandamine, tegemist oli valimispropagandaga. 3.1.2 T.V-l puudus teadmine enda käitumise õigusvastasusest. 3.1.3 KrK § 1321 on vastuolus EV Põhiseaduse § 1 lg-ga 1, § 3 lg-ga 1, §-ga 10 ja §-ga
21. 3.1.4 Kriminaalasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused välistavad T.V. süüdimõistmise KrK § 1321 järgi. 3.2 Maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. 3.
22. Ringkonnakohtu poolt AKKS § 29 lg 4 rikkumised on käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. AKKS § 20 lg 1, KrMK § 2, § 19, § 268 lg 2 sätete rikkumised palub kassaator tunnistada Riigikohtul AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks. Kokkuvõtteks leiab kassaator, et T.V. süü volikogu liikmekandidaatide A.O. ja J.T. au ja väärikuse alandamises ei ole usaldusväärselt tõendatud ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Kassaator peab ebaõigeks isiku võtmist kriminaalvastutusele üksnes põhjusel, et on toime pandud KrK § 1321 ettenähtud kuriteotunnustega tegu või on saabunud mingi selles paragrahvis märgitud tagajärg. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes vaidles sellele vastu, leidis: 4.
23. Kassaatori väited subjektiivse külje puudumisest põhinevad ilmselt tema väärarvamusel, et KrK § 1321 on materiaalne kuriteokoosseis. Selle paragrahvi dispositsioonis räägitakse alandamisest kui tegevusest ning ta ei sisalda ühtegi tunnust, mis määratleksid tekitatud tagajärge. Seega on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga. KrK § 1321 dispositsioon sätestab muuhulgas täiendava kriminaalõigusliku kaitse just nimelt omavalitsuse liikme kandidaadile - seega siis spetsiaalselt valimisvõitluse toimumise ajaks. Kriminaalasja materjalidega on kohtud lugenud tuvastatuks, et T.V. valmistas talle süüksarvatud plakatid iseseisvalt ning üksinda, samuti kleepis need üksinda üles. Samuti on kohtud lugenud tõendatuks, et trükkides kannatanute piltide alla teksti "§101" ja " § 102", viitas T.V. nende kriminaalsele minevikule või tulevikule, mis on kannatanuid halvustav väljamõeldis. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub sellise seisukohaga. Väljamõeldisena käsitletakse siinkohal kellegi poolt välja mõeldud objektiivsele tegelikkusele mittevastavate asjaolude esitamist tõeste faktidena. Seejuures pole õiguslikku tähtsust asjaolul, kes sellised faktid välja mõtles. Kriminaalkaristuse saabumiseks on küllaldane asjaolu, et süüdlane levitas teadvalt väljamõeldud asjaolusid kui fakte. Kohtud on õigesti hinnanud T.V-le inkrimineeritud teo subjektiivset külge objektiivse külje hindamise kaudu ja tulnud põhjendatud järeldusele, et tegu - halvustava väljamõeldise levitamine - on toime pandud tahtlikult. 4.
24. Teo õigusvastasust saavad välistada üksnes konkreetsed asjaolud, mis tulenevad kas kriminaalseadusest või mõnest muust seadusest. Kriminaalasjas pole aga kogutud tõendeid, mis osundaksid süüdimõistetu arvamusele et ta pidas oma tegu mõne õigusliku asjaoluga õigustatuks. Süüdiva isiku puhul ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium selliseks asjaoluks väidet, et tegemist oli valimisvõitlusega. Valimisvõitlus ei saa laiendada õigusvastasust välistavate asjaolude nagu hädakaitse jms. loetelu.Seega on kassatsioonkaebuse viited sellele, et T.V. ei saanud aru oma teo õigusvastasusest, asjakohatud. 4.
25. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea põhjendatuks kassaatori väiteid selle kohta, et KrK § 1321 on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse § 45 sätestab muuhulgas, et õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi võib seadus piirata muuhulgas ka teiste inimeste au ning hea nime kaitseks. Seega on KrK § 1321 regulatsiooni puhul silmas peetud Põhiseaduse §-i 11 mõtet, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning samuti Põhiseaduse §-i 17 - kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Samuti ei piira KrK § 1321 valimisõigust. Valimisõigust nagu muudki põhiõigust ei saa teostada viisil, mis kitsendab mõnda teist põhiõigust, ning seda saab eeltoodud põhjendustel piirata isiku au ja hea nime huvides. 4.
26. Ringkonnakohtu otsuses on kasutatud seadusega antud õigust mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi, kui ringkonnakohus nendega nõustub. Sellest hoolimata on ringkonnakohus ka ise lisanud motiive, miks ta ei nõustu apellandi väidetega. Asjaolu, et apellant nende põhistustega ei nõustu, ei anna küllaldast alust pidada seda AKKS § 29 lg 4 või § 20 lg 1 rikkumiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.
27. a kohtuotsuses ei sisaldu selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu
28. juuni
29. a kohtuotsus T.V. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Mõista T.V-lt riigieelarve tuludesse 1115 krooni ja 10 senti kohtukulu kaitsja esinemise eest kohtuistungil. Kohtuotsus jõustub
30. septembril
31. a, ega kuulu edasikaebamisele Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Peeter Vaher