Obsah (5)

§ 227§ 363§ 353§ 330§ 165

3-2-1-107-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. septembril 2000. a Natalja Tarassova hagi Heiki Johannese ja Aleksandr Melnikovi vastu eravalduse kohtulikuks kaitseks omavoli eest. Riigikohtu

§ 227lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks kostja poolt elektrikaabli paigaldamine ei ole ebaseaduslik. Tähtsust ei oma see, et elektrikaabli paigaldamise ja ekspluatatsiooni andmise ajal oli maatüki omanikuks Eesti Vabariik, mitte hageja. Kaabli paigaldamiseks ei ole luba andnud ei maatüki omanik ega ka hageja tollase valdajana. Väär on järeldus, et hageja kui erastamise õigustatud subjekt nõustus erastamistingimustes lubama takistuseta kasutada ja teenindada oma maatükil asuvaid liine, trasse ja muid kommunikatsioone. Erastamistingimustes ei peetud silmas ebaseaduslikult paigaldatud kaablit. Ringkonnakohus ei arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid kaabli asukoha ja sügavuse kohta. Kohtud on jätnud tõendina hindamata Narva Elektrivõrkude teatise

1. juulist
2. a selle kohta, et Vabaduse tänavalt läheb 0,4 kW võimsusega õhuliin ja on olemas tehniline võimalus Vabaduse 70 elamu selle liiniga ühendamiseks. Ringkonnakohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, jättes läbi vaatamata hageja taotluse arvata tõendite hulgast välja kostja poolt pärast selleks antud tähtaja möödumist esitatud tõendid. Samuti nõudis kohus dokumentide eestikeelsete tõlgete esitamist hagejalt, võttis vastu aga tõlketa dokumendid kostjalt. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas vastuses kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja märkis, et elektrikaabel ei kuulu ehitiste hulka, vaid on rajatis, millele kehtestatud nõuded on erinevad. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele

§ 363

p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 353

lg 1 ja 3 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja järginud protsessiõiguse norme. Riigikohus ei või ise tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid, tema otsus rajaneb alama astme kohtutes tuvastatud asjaoludele.

§ 330

lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele tuginedes asjaolud tuvastati ning seadused, mida kohus kohaldas. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et kostjal puudus elektrikaabli ehitus- ja kasutusluba, elektrikaabel paigaldati tema valduses olnud maatükile ilma temaga kooskõlastamata ja kaabel takistab temal kui maatüki praegusel omanikul omandiõigust teostada. Hageja järeldab, et elektrikaabel on õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 38 liigitatakse ehitised hooneteks ja rajatisteks ning AÕS RakS §-des 13 ja 14 reguleeritakse ehitise mõlema liigi nii hoone kui rajatise - õiguslikku režiimi. Kohtud on pidanud hageja väidet õigusliku aluseta püstitatud ehitisest põhjendamatuks, osundamata õigusaktidele, milliste alusel sellisele järeldusele jõuti. Hageja eelnimetatud väite kontrollimisel tuleb kohtul juhinduda õigusaktidest, mis reguleerisid elektrikaabli paigaldamist ja selle kasutuselevõttu, ning hinnata, kas õigusaktides esitatud nõudeid järgiti või mitte ja kas eelnevast tulenevalt on tegemist AÕS RakS §-s 13 käsitletud õiguslikul alusel püstitatud ehitisega või AÕS RakS §-s 14 sätestatud õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Kolleegium märgib, et kohus pole seotud hageja poolt osundatud normidega, vaid esitatud asjaoludega. Hageja nõue tuleneb tema kui maatüki omaniku õiguste rikkumisest ja asja ei saa lahendada asjaõigusseaduse valduse kaitset reguleerivate normide alusel. Kui vaidlusalune elektrikaabel on õigusliku aluseta püstitatud ehitis, siis kuulub kohaldamisele AÕS RakS § 14. Kui tegemist on aga õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, siis selle edasist saatust reguleeritakse AÕS RakS §-des 152 ja 153 17. veebruari 1999. a redaktsioonis mitte aga AÕS §-s 158. Nõustuda ei saa kassaatori väitega, et kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi.

§ 165

lg 4 teine lause lubab kohtul pärast määratud tähtaega esitatud tõendid tagasi lükata siis, kui protsessiosaline soovib sellega venitada protsessi, üllatada vastaspoolt või saavutada muud kohatut eesmärki. Seega pole keelatud pärast kohtu määratud tähtaega esitatud tõendite vastuvõtmine. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt sai hageja esindaja esitatud tõendite kohta arvamust esitada ja ta ei kasutanud

§-s 177 lg 1 p 5 sätestatud õigust taotleda asja arutamise edasilükkamist, et end esitatud uute tõendite vastu kaitsta. Samuti jätab

§-s 8 lg 5 kehtestatu kohtule õiguse otsustada, kas nõuda või mitte dokumentaalse tõendi kinnitatud tõlget eesti keelde. Protsessiosalise soovil tuleb seda nõuda. Hageja õigusi pole sellega rikutud, et kohus võttis tõlget nõudmata vastu kostja esitatud venekeelsed dokumendid. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide kohtute poolt

§-s 231 lg 4 sätestatu rikkumisest, kuna hindamata on kaks esitatud tõendit. Kassatsioonkaebuses viidatud tõendeid on maakohus hinnanud oma otsuse 4. leheküljel 3. lõikes. Juhindudes

§-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Aleksandr Gamazinile
3. aprillil
4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik