lg 1 p 3 vastavust Põhiseadusele läbivaatamine Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Lea Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld, vaatas
lg 1 p-st 3 tuleneva kohustuse täitmata jätmise kohta ja teha samale aktsiaseltsile
lg 6 p 3 alusel ettekirjutus järgida alustamata sideehitustööde osas sama seaduse § 18 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust. Konkurentsiamet leidis, et AS Eesti Telefon omab fikseeritud telefonivõrgu teenuste kaubaturul nii loomulikku monopoli kui ainuõigust. Vastavalt
lg 1 p-le 3 peab selline ettevõtja ainuõiguse või loomuliku monopoli teostamiseks vajalikke asju ostma ja ehitustöid ning teenuseid tellima Riigihangete seaduses sätestatud korras. Loomulikuks monopoliks olev või eri- või ainuõigust omav ettevõtja peab nimetatud tegevuses järgima Riigihangete seaduses ettenähtud korda ka siis, kui ta ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik. 2. AS Eesti Telefon esitas 25. juunil 1999. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 24. mai 1999. a käskkirja peale. Kaebuse esitaja väitis, et käskkiri on täielikult seadusevastane ja
Kaebuse esitaja palus jätta
lg 1 p 3 vastuolu kohta Põhiseadusega ja resolutsioonis järgmise tekstiga: "Jätta
(RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) § 18 lg 1 p 3 vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 10 käesolevas haldusasjas kohaldamata ja algatada selle sätte kehtetuks tunnistamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus." II. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi poolt kohaldamata jäetud
säte on järgmine: "§ 18. Eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja kohustused
lg 1 p-s 3 viidatud Riigihangete seaduse pakkumismenetlust reguleerivate sätete alusel peab ostja mitmeteks toiminguteks taotlema Riigihangete Ameti luba või kooskõlastama oma tegevuse Riigihangete Ametiga. Riigihangete Ametil puudub pädevus ostja üle kontrolli teostamiseks, kui ostja ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik. Sellise ostja tegevus ei ole riigihange Riigihangete seaduse § 3 mõttes. Kuna
lg 1 p 3 ei sätesta, kuidas peab nimetatud ettevõtja käituma, siis on see säte õiguslikult sisustamata. Õigusriigi põhimõttega ei ole vastavuses olukord, kus õiguse järgimine ei ole võimalik või kus ettevõtjale on pandud kohustus otsustada, millistest Riigihangete seaduse sätetest tuleb juhinduda. 6. Õiguskantsler on seisukohal, et
lg 1 p 3 on vastuolus Põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjustel. 7. Justiitsminister leiab samuti, et
lg 1 p 3 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 10.
selle sätte kohaldamine isiku suhtes, kes ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik, rikuks halduse seaduslikkuse põhimõtet, sest Riigihangete Ametil puudub pädevus järelevalveks sellise isiku üle. Halduse seaduslikkuse põhimõtte järgimine on üks demokraatliku õigusriigi olulistest tunnustest.
lg 1 p 3 viitab Riigihangete seadusele, mis ei reguleeri nende isikute tegevust, kes ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seega ei ole nimetatud isikul võimalik täita talle
8. Riigikogu esindaja väidab, et vaidlustatud sätte eesmärk on kaitsta tarbijate huve hindade allasurumise teel, ja leiab, et
lg 1 p-s 3 nimetatud ostja, samuti pakkuja, Riigihangete Amet ja Konkurentsiamet ei saa seadusest üheselt mõistetavat käitumisjuhist. Seepärast tuleb seadust muuta. Kohtukolleegiumi seisukoht 9.
lg 1 p 3 paneb eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavale ettevõtjale kohustuse osta eri- või ainuõiguse või loomuliku monopoli teostamiseks vajalikke asju ja tellida ehitustöid ning teenuseid Riigihangete seaduses sätestatud korras. Sellise korrana tuleb vastavalt Riigihangete seaduse § 1 lg-le 2 mõista riigihangete teostamise korda, mis sama seaduse § 8 järgi tähendab, et hange teostatakse avatud pakkumiste alusel või samas seaduses nimetatud juhtudel kaheetapilise pakkumisena, läbirääkimistega piiratud pakkumisena või hankena ühelt pakkujalt. 10. Riigihangete teostamise korra alusel võib ostja üksnes Riigihangete Ameti loal lükata tagasi kõik pakkumised (Riigihangete seaduse § 30 lg 1). Sama korra järgi peab ostja esitama Riigihangete Ametile 10 tööpäeva jooksul pärast riigihanke pakkumismenetluse lõppemist riigihanke deklaratsiooni (Riigihangete seaduse § 34 lg 2). Hankeks ühelt pakkujalt on aga teatud juhtudel vajalik Riigihangete Ameti nõusolek (Riigihangete seaduse § 53 lg 2). Nimetatud kohustused laienevad ka
Riigihangete seaduse järgi on Riigihangete Ameti pädevuses küsimused seoses riigihangetega (vt näiteks § 10), mitte aga konkurentsivabaduse kaitsmine.
s puudub säte, mis laiendaks Riigihangete Ameti pädevust. Seega puuduvad Riigihangete Ametil volitused
lg 1 p-s 3 nimetatud subjektilt vastu võtta riigihanke deklaratsiooni ja anda talle nõusolekut hankeks ühelt pakkujalt või luba lükata tagasi kõik pakkumised. 11. Riigihangete seaduse § 30 lg 6 paneb Riigihangete Ametile kohustuse tühistada pakkumismenetlus, kui ostja on rikkunud riigihangete teostamise korda. Samas puudub aga Riigihangete Ametil pädevus selle kohustuse täitmiseks juhtumil, kui ostjaks on
12.
lg 1 alusel teostab nimetatud seaduse täitmise üle järelevalvet Konkurentsiamet, kes sama seaduse § 35 lg 1 kohaselt on pädev tegema kõiki selle seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsivabaduse kaitsmiseks. Seega hõlmab Konkurentsiameti järelevalve ka selle, kas
Kuid deklaratiivsest õigusest teostada järelevalvet ei tulene iseenesest volitusi anda ostjale luba lükata tagasi kõik pakkumised, vastu võtta riigihanke deklaratsiooni, anda nõusolekut hankeks ühelt pakkujalt ja tühistada pakkumismenetlus, kui ostja on rikkunud riigihangete teostamise korda. Nendeks toiminguteks vajalikkevolitusi ei saa tuletada
lg 1 sellest osast, mille järgi on Konkurentsiamet pädev tegema kõiki
alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsivabaduse kaitsmiseks. Nimelt ei pane
lg 1 p 3 Konkurentsiametile kohustust teha Riigihangete seadusest tulenevaid toiminguid. Vastupidine järeldus oleks vastuolus avaliku halduse seaduslikkuse nõudega, sest Konkurentsiameti pädevus ja volitused tuleb määrata seadusega piisavalt selgelt. 13. Seega puuduvad nii Riigihangete Ametil kui ka Konkurentsiametil volitused teha Riigihangete seaduses nimetatud toiminguid eri- või ainuõigusi või loomulikku monopoli omava ettevõtja suhtes. Selline olukord tekitab ettevõtjas kindlusetuse oma käitumisviisi määramisel, sest riigihangete teostamise korda ei ole võimalik täies mahus järgida ja on ebaselge, milline käitumisviis on õiguspärane. Järelikult on
lg 1 p 3 umbmäärane ega ole kooskõlas Põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Põhiseaduse viidatud sätte alusel peab seadus kaitsma igaühte riigivõimu omavoli eest. 14.
lg 1 järgi rakendatakse seda seadust kaubaturul osalevate või osaleda soovivate isikute vahelise konkurentsivabaduse kaitseks. Seega tuleb ka
Järelikult on
nimetatud sätte mõte reguleerida kaubaturgu konkurentsivabaduse kaitseks juhtumil, kui eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja ostab eri- või ainuõiguse või loomuliku monopoli teostamiseks vajalikke kaupu ja teenuseid. Tallinna Ringkonnakohus ei ole kontrollinud, kas riigihangete kord on sobiv ja vajalik abinõu konkurentsivabaduse kaitseks ja kas see on Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piiranguna õigustatud. Seepärast ei võta kohtukolleegium selles küsimuses seisukohta. 15.
lg 1 p 3 on käesoleva otsuse punktides 11 ja 12 märgitud põhjustel vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kuna õigusselguse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 13 lg-st 2, siis on
nimetatud säte vastuolus ka Põhiseaduse § 13 lg-ga 2. Juhindudes Põhiseaduse § 152 lg-st 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 lg 1 p-st 2, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o t s u s t a b: Tunnistada
Otsus jõustub väljakuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees U. Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.