3-1-1-92-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril 2000 3-1-1-92-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil
2. septembril
3. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S.Z. süüdistuses KrK § 164 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune S.Z., tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. S.Z. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Ta töötas Tallinna Politseiprefektuuri X Politseiosakonna nooreminspektorina.
5. aprillil
6. a kella 02.00 paiku patrullis ta koos nooreminspektori S.R-ga Tallinnas. Ähvardades trahviga, sai S.Z. kinni peetud autoomaniku (kuriteo matkija, kelle leppenimi oli "L") käest altkäemaksu 300 kr selle eest, et ta ei koostanud protokolli "L" haldusõigusrikkumise kohta. S.R. anti samuti kohtu alla süüdistatuna KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi.
7. Tallinna Linnakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega mõisteti S.Z. ja S.R. süü tõendamatuse tõttu õigeks. Linnakohtu hinnangul esinesid kriminaalasjas kõrvaldamatud vastuolud, mis tõlgendati kohtualuste kasuks. Otsuse kohaselt rikuti kohtueelsel uurimisel KrMK § 141 lg 1 ja § 113 lg 1 sätteid ning sellest tulenevalt jäeti tõendina arvestamata politseiauto läbiotsimise protokoll. Lisaks sellele ei olnud linnakohtul võimalik kontrollida missuguste numbritega kupüürid anti kuriteo matkijale "L-le" ja kas S.Z. poolt juhitavast politseiautost leitud rahatähtede hulgas olid need kupüürid või mitte. Salajase pealtkuulamise helisalvestamise kirjaliku fikseerimise protokollist ja sellele juurdelisatud stenogrammist ei nähtunud, et kohtualused oleks "L-lt" raha välja pressinud. Linnakohus asus seisukohale, et anonüümse tunnistaja "L-i" ütlused politseinikele antud kupüüride osas ja selles, kuhu tunnistaja need politseiautos asetas, on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning seetõttu luges kohus "L-i" ütlused mitteusaldusväärseteks.
10. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti riigiprokurör H. Tõnismägi, kes palus S.Z. õigeksmõistmise tühistada ja ta KrK § 164 lg 1 järgi süüdi mõista.
11. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi
13. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus osaliselt. S.Z. tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust koos politseiniku ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga. Kohtukolleegium tuli järeldusele, et kohtulik uurimine linnakohtus viidi läbi ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu linnakohtu otsuses sisalduvadjäreldused ei vasta kriminaalasja materjalidele. Kolleegiumi hinnangul kinnitasid kogutud tõendid, et S.Z. sai 300 kr altkäemaksu liikluseeskirjade rikkumist matkiva anonüümse tunnistaja "L-i" haldusvastutusest vabastamise eest, millega ta pani toime KrK § 164 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
14. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu S.Z., kes palus otsuse tühistada.
15. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. mai
17. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus S.Z. süüdistusasjas ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus märkis, et süüdimõistev kohtuotsus on rajatud süüdimõistetu enda, samuti anonüümse tunnistaja "L-i", tunnistajate V.V., M.K., P.Š. ütlustele, asitõendite (äravõetud rahatähtede) toimiku juurde liitmise määrusele ning vaatlusprotokollile. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. märtsi
19. a istungi protokollist nähtuvalt kuulati kohtuistungil vahenditult üle vaid kohtualune S.Z.. Mingite muude tõendite uurimist istungi protokollist ei nähtunud. Seega oli kohtuotsus rajatud ringkonnakohtus uurimata tõenditele, millega rikuti Riigikohtu hinnangul tõendite vahenditu uurimise ja hindamise põhimõtet.
20. Tallinna Ringkonnakohtu
21. juuni
22. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
23. jaanuari
24. a otsus S.Z. õigeksmõistmises. Kohtualune tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust ühes politseiametnikuna töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. KrK § 47 alusel kohaldati katseaega kaks aastat. Kohtukolleegium leidis, et linnakohus on põhjendatult kohtualust süüstavate tõendite hulgast välja jätnud auto läbiotsimise protokolli, kuid samas ei võtnud piisava aluseta arvesse teisi asjas olevaid tõendeid. Nii on anonüümse tunnistaja ühesuguste ja järjekindlate ütlustega tuvastatud, et ta andis kohtualusele 300 krooni altkäemaksu. Linnakohus kahtles anonüümse tunnistaja ütlustes põhjendusel, et tema ütlused kohtus rahakupüüride väärtuse kohta erinesid tema ütlustest eeluurimisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ühtinud see järeldus aga teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja V.V. kinnitas eeluurimisel, et kohtualuse autost leidis ta kaks kupüüri 100 krooni väärtusega ja kaks 50 krooni väärtusega. Linnakohtus andsid tunnistajad ütlusi, et kogu raha oli 100 kroonistes kupüürides. Ringkonnakohus leidis, et tunnistajate ütlustes sisalduvad vastuolud rahakupüüride väärtuse kohta on seletatavad ajalise faktoriga. Autost leitud kupüüride numbreid on kontrollitud ja numbrid ühtivad nende rahatähtede numbritega, mis oli anonüümsele tunnistajale antud. Raha leidmist kinnitasid linnakohtu istungil ka tunnistajad M.K. ja P.Š.. Ka kohtualune on eeluurimisel antud süü puhtsüdamlikus ülestunnistamises ja süüdistatavana ülekuulamisel kinnitanud autost raha leidmist, kuid neid ütlusi pole linnakohus avaldanud. See asjaolu andis tunnistust kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest. Ringkonnakohus pidas paljasõnaliseks ja alusetuks kohtualuse väiteid, et nimetatud ütlused olid antud uurija survel, sest süüdistatavana ülekuulamisel viibis ka kaitsja. Hinnates kõiki eeluurimise käigus kogutud ja esimese astme kohtus kontrollitud ning apellatsioonikohtu istungil avaldatud tõendeid kogumis, leidis kohtukolleegium, et on leidnud tõendamist kohtualuse süü 300 kr altkäemaksu saamises. MENETLUS RIIGIKOHTUS
25. Tallinna Ringkonnakohtu
26. juuni
27. a otsuse peale esitas S.Z. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Kassaator väidab, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja kogutud tõenditele. Tunnistaja "L-i" ütlused eeluurimisel ja kohtus ei kattu tema ütluste kirjaliku fikseerimise protokolliga ega ka helisalvestusega. Helisalvestus on koopia, mille identsust originaaliga kohtus ei tuvastatud. Kohus ei pööranud tähelepanu lindistuses esinevale tunnistaja "L-i" monoloogile, millele puudusid tema (st S.Z.) vastused. Lisaks sellele leiab kassaator, et helisalvestis on kohtukõlbmatu tõend, sest selle kogumisel ja säilitamisel on rikutud KrMK § 161 ja § 162 sätteid. Kassaator ei nõustu väitega, nagu oleks ta ebaõigesti täitnud oma ametikohustusi. Tema tööd reguleeris küll Patrullteenistuse määrustik, kuid selle punkt 49.1 ei reguleerinud tema volitusi. Tallinna Politseiprefektuuri
28. juuni
29. a käskkirjaga nr 121 keelati patrullteenistustel teostada liiklusjärelevalvet. Politseiprefekt andis suunise liiklusrikkujate suhtes piirduda üksnes hoiatustega. Seega käitus ta "L-i" suhtes pädevuse piires ja õiguspäraselt ning tema tegevuses puudub KrK § 164 koosseis.
30. Riigikohtu istungil toetasid S.Z. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust ning taotlesid Riigikohtult õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvates ei kuulu kaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et S.Z. poolt
32. juulil
33. a esitatud kassatsioonkaebuses korratakse juba varemesitatud väiteid. Kriminaalkolleegium on
34. mai
35. a otsuses (vt RT III 2000, 14, 155) neid hinnanud ja analüüsinud ning leidnud, et kassatsioonkaebuses väidetu ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kolleegium nõustus ringkonnakohtu järeldustega S.Z. süüs altkäemaksu võtmises, kuid tühistas ringkonnakohtu otsuse seoses kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Riigikohtu hinnangul seisnes oluline menetlusnormide rikkumine selles, et kohtuistungi protokollist ei nähtunud tõendite vahenditut uurimist ja hindamist.
36. Kriminaalasja teistkordsel arutamisel ringkonnakohtus
37. juunil
38. a, on AKKS § 23 lg 5 sätete kohaselt avaldatud nii eeluurimisel kogutud kui ka asja kohtulikul arutamisel saadud tõendid. Kõigi tõendite uurimise ja hindamise tulemusena kogumis jõudis ringkonnakohus uuesti järeldusele, et on tõendatud S.Z. süü 300 kr altkäemaksu saamises. Uuel asja arutamisel on ringkonnakohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid vahenditult ja Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega ning põhistustega.
39. Kuna S.Z. kassatsioonkaebuses sisalduvaid väiteid on juba varem kontrollitud ning hinnatud Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt, siis jätab kohtukolleegium kriminaalasja sel läbivaatamisel need korduvad väited tähelepanuta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
40. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
41. juuni
42. a otsus S.Z. süüdimõistmises KrK § 164 lg 1 järgi muutmata.
43. S.Z. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
44. oktoobril
45. a, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher