3-1-2-2-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 2000 3-1-2-2- Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil teistmisavalduse alusel läbi kriminaalasja D.K. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tallinna Linnakohtu
3. novembri
4. a otsusega tunnistati D.K. süüdi KrK § 107 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. Kohtualune tunnistati süüdi selles, et ta
5. oktoobril
6. a Tallinnas M tn xa-xx paiknevas korteris kella viie paiku hommikul, pekstes huligaansel ajendil tekitas üliraskeid kehavigastusi V.B-le, mis põhjustasid viimase surma. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud kuupäeval viibis kohtualune selles korteris alates kella kolmest öösel koos S.B. ja G.A-ga. Naabrite V. ja N.L. ütluste kohaselt käis D.K. kella kolme paiku nende juures viinaraha laenamas. G.A. ütluste kohaselt lahkus kohtualune kella viie paiku hommikul, korrates seejuures pidevalt, et peaks minema toas nr xx elava mehega asju klaarima. S.B. ütluste kohaselt järgnes ta D.K-le ja leidis viimase toast nr xx peksmas põrandal istuvat meesterahvast. Nimetatud tunnistajate ütlustele tuginedes lugeski kohus D.K. süü tuvastatuks. D.K. eitas oma süüd ja väitis, et ei viibinud mainitud ööl sündmuskohal. Ta tunnistas, et käis N.L. käest küll raha laenamas, kuid pärast seda kohtus ta J.P-ga, kellega koos mindi N.Z. juurde, kus viibiti kella kuueni hommikul. Kohtuistungil kinnitasid mõlemad mainitud tunnistajad D.K. ütlusi. Kohus leidis, et kuna mõlemad tunnistajad on kohtualuse head tuttavad ja temaga sõbralikes suhetes, püüavad nad valeütlusi andes vabastada D.K. vastutusest. Lisaks sellele oli J.P. eeluurimisel eitanud
7. oktoobri
8. a öösel koosviibimist D.K-ga.
9. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. jaanuari
11. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja D.K. ning tema kaitsja apellatsioonkaebused rahuldamata. Menetlus Riigikohtus
12. Riigikohtu loakogu jättis menetlusloa andmata nii D.K. poolt esitatud kassatsioonkaebusele kui ka avaldusele kohtuvea parandamiseks.
13. D.K. on esitanud Riigikohtule teistmisavalduse, milles taotletakse teda süüdi tunnistavate kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasjas menetluse uuendamist. Teistmise aluseks loeb D.K. V.M. poolt Tallinna prokuratuuri esitatud avaldust, milles kummutatakse S.B. ja G.A. poolt antud D.K. süüstavad ütlused. V.M. kinnitab selles avalduses, et ta viibis
14. oktoobril
15. a kella viieni hommikul Tallinnas M tn xa-xx paiknevas korteris koos S.B., G.A. ja V.B-ga. D.K. aga V.M. sõnade kohaselt nende hulgas ei viibinud. V.M. kinnitab, et vahetult enne tema lahkumist tekkis S.B-l ja G.A-l tüli V.B-ga ning nad hakkasid viimast peksma. Sündmuste edasist kulgu V.M. ei teadvat, kuid S.B. olevat talle ühel kohtumisel rääkinud, et V.B. suri peksmise tagajärjel ning süüdlaseks on lavastatud D.K.. V.M. kinnitab, et seda kõike rääkis ta omal ajal ka uurija Kamenskajale ning arvas seetõttu, et D.K. süütus on tõestatud. Ja lõpuks märgib V.M., et ta on nõus andma ütlusi anonüümse tunnistajana, sest kardab B kättemaksu. Teistmisavaldusele on lisatud ka D.K. kaitsja Tatjana Zotova poolt Tallinna Prokuratuuri esitatud avalduse ärakiri, milles taotletakse kriminaalasja algatamist S.B. ja G.A. suhtes süüdistuses KrK § 175 järgi seoses D.K. alusetult süüstavate valeütluste andmisega.
16. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja teistmisavalduses sisalduvat taotlust. Prokurör leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et puudub teistmisalus. Samas palus prokurör lisada kriminaalasja materjalide juurde politseijuhtivinspektori Aleksander Belanovi poolt
17. juulil
18. a kaitsja Tatjana Zotovale saadetud kirja nr 3-13/2-10-16/637 ärakirja. Selles kirjas teatatakse kaitsjale, et "juhindudes kehtivast seadusandlusest ja seoses kod V.M. taotlusega puudub meil seaduslik alus kriminaalmenetlust alustada, seoses selles uute asjaolude ilmsiks tulekuga seni, kuni EV Riigikohus ei ole andnud selleks oma otsusega vastavat luba".
19. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et V.M. avalduses märgitu on käsitatav sellise uue olulise asjaoluna, mis ei olnud kohtul teada D.K. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja mis toob seetõttu kaasa kriminaalasja menetluse uuendamise. V.M. avalduses sisalduv tekitab selliseid põhjendatud kahtlusi Tallinna Linnakohtu
20. novembri
21. a otsuse seaduslikkuses, mida ei saa kõrvaldada kriminaalasja menetlust uuendamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 771 lg 1 p-st 5 ja § 775 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
22. Tühistada Tallinna Linnakohtu
23. novembri
24. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. jaanuari
26. a otsused D.K. süüditunnistamises KrK § 107 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, uuendada kriminaalasja menetlus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
27. D.K. teistmisavaldus rahuldada.
28. Mõista D.K-lt välja riigituludesse kohtukuluna 1362 kr 90 s ( üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks krooni ja üheksakümmend senti) kaitsjatasu. Kohtuotsus jõustub
29. oktoobril
30. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Ilvest, Peeter Vaher