← Eesti

3-3-1-32-00

3-3-1-32-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. oktoobril 2000 Usaldusühingu Vergin Danuques kassatsioonkaebuse läbivaatamine Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunkti 2 ja p. 49 e

§ 20lg.

1 ja § 23 lg.

  1. Kumbki nimetatud säte ei anna Vabariigi Valitsusele õigust kehtestada enampakkumisel osalemiseks osavõtutasu. Seega on määrus antud ilma PS § 87 lg. 6 sätestatud aluseta. Usaldusühing leidis, et maa erastamine avalikul suulisel enampakkumisel on avalik-õiguslik toiming ja enampakkumise osavõtutasu on sisuliselt lõiv enampakkumisel osalemise eest. PS § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus. Seega peaks ka enampakkumise osavõtutasu ning selle suurus olema sätestatud seadusega. Kuna Maareformi seadus, mille alusel määrus on antud, ei sätesta enampakkumise osavõtutasu ega selle suurust, on määruse p. 17 lg. 2, mis sätestab osavõtutasu suuruse, vastuolus PS §-ga
  2. Samuti paluti kaebuses tunnistada Lääne Maavalitsuse keeldumine enampakkumise osavõtutasu tagastamisest täielikult seadusevastaseks põhjusel, et Lääne Maavalitsuse tegevus on vastuolus PS §-ga 3, kuna ta on osavõtutasu nõudmisel ja selle tagastamisest keeldumisel tuginenud õigusaktile, mis on vastuolus Põhiseadusega. Lääne Maakohtu halduskohtuniku
  3. detsembri
  4. a. otsusega jäeti usaldusühingu kaebus rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et kaebuse esitaja väide maa osavõtutasu ja riigilõivu samasusest on meelevaldne. Riigilõiv on tasu, mida võetakse mitmesuguste juriidiliste toimingute, avalduse läbivaatamise või dokumendi väljastamise eest. Maa enampakkumisega erastamise korra p. 49 kohaselt kasutatakse osavõtutasu maa erastamise ettevalmistamiseks ja maa enampakkumise kuludeks. Osavõtutasu maksmine isiku poolt ei kohusta erastamise korraldajat sooritama tehinguid (toiminguid) konkreetse maksja huvides ja kinnitama teda enampakkumise võitjaks. Seega ei ole riigilõiv kui tasu selle maksjale teostatud toimingu eest ja maa enampakkumisega erastamise osavõtutasu kattuvad mõisted.

§ 23lg.

6 sisaldab volituse Vabariigi Valitsusele kehtestada maa erastamise kord. Erastamise kord intra legem määrusena kui maa enampakkumise ja müügi reeglistik aga võib oma olemuselt sisaldada ka osavõtutasu nõude, et tagada katastriüksuste erastamiseks ettevalmistamine ja enampakkumise kulude katmine. Usaldusühing esitas

  1. detsembril 1999 Lääne Maakohtu halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et kohus on analüüsinud ainult osavõtutasu ja riigilõivu erisusi. PS § 113 ei sätesta, et riiklikud lõivud peaksid olema kindlaks määratud nimelt Riigilõivuseadusega. Seega on seadusandjal õigus kehtestada ka teiste seadustega lõive, mis ei ole riigilõivud Riigilõivuseaduse mõttes. Usaldusühingu arvates on osavõtutasu lõiv ? s.t. tasu avalik-õigusliku toimingu eest PS § 113 tähenduses, mis tuleb sätestada seadusega. Nimetatud Põhiseaduse säte võimaldab lõivu kehtestada ainult seadusega, mistõttu määruse p. 17 lg. 2 on vastuolus PS §-ga
  2. PS § 87 p. 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Määrus ei tohi olla seadusega vastuolus ega tohi seaduses toodud õigusi ja kohustusi laiendada ega kitsendada. Maareformi seadus ei sätesta võimalust kehtestada maa erastamise osavõtutasu. Seega on Vabariigi Valitsus kehtestanud Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 sätestatud osavõtutasu nõude ilma seaduses ette nähtud aluseta, laiendades

s toodud erastamise õigustatud subjekti kohustusi. Apellandi arvates on seisukoht, et Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada osavõtutasu enampakkumise kulude katmiseks, vastuolus

§ 23lõikega 5 ning Maa enampakkumisega erastamise korra p.

49 kolmanda lausega.

§ 23lg.

5 sätestab, et maa erastamine toimub ostja kulul. Ostjaks on aga isik, kes on sõlminud lepingu maatüki omandamiseks. Maa enampakkumisega erastamise korra p. 49 sätestab, et kohaliku omavalitsuse kulud maa erastamise ettevalmistamisel katab erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Nimetatud sätetest tulenevalt on isikuteks, kellele maavalitsus saab lepinguga panna kohustuse kanda maa erastamisega seotud kulud, maa ostja ja kohalik omavalitsus. Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 sätestab aga üldise kohustuse tasuda osavõtutasu. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis

  1. märtsi
  2. a. otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtuniku otsuse muutmata. Kohtuotsuse kohaselt on halduskohtunik õigesti leidnud, et MRS § 23 lg. 6 sisaldab volituse Vabariigi Valitsusele kehtestada maa erastamise kord ja maa erastamise kord võib oma olemuselt sisaldada ka osavõtutasu nõude. Ebaõige on apellandi väide, et tulenevalt MRS § 23 lg. 5 ja Maa enampakkumisega erastamise korra punktist 49 saab maavalitsus lepinguga panna kohustuse kanda maa erastamisega seotud kulud vaid maa ostjale ja kohalikule omavalitsusele.

§ 23lg.

5 sätestab, et maa erastamine toimub ostja kulul. Maa enampakkumisega erastamise korra p. 49 sätestab, et osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu võib kasutada nii käesoleva kui ka teiste katastriüksuste erastamise ettevalmistamise ja enampakkumise läbiviimise kulude katteks. Kohaliku omavalitsuse kulud maa erastamise ettevalmistamisel katab erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Punkti 4 kohaselt korraldavad maa enampakkumisega erastamist maavanemad. Punkti 5 kohaselt teeb enampakkumisega erastatava maa asukohajärgne kohalik omavalitsus maa enampakkumisega erastamisel

s ja käesolevas korras sätestatud erastamise eeltoiminguid. Järelikult kaetakse osavõtutasust need kulutused, mida erastamise korraldaja kannab katastriüksuse erastamiseks ettevalmistamisel ja enampakkumise läbiviimisel. Kui enampakkumise tulemused kinnitatakse, siis ülejäänud erastamisega seotud kulutused kannavad ostja ja erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Usaldusühing esitas

  1. aprillil 2000 kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 põhiseadusevastaseks, jätta see kohaldamata ja tunnistada Lääne Maavalitsuse keeldumine osavõtutasu tagastamisest täielikult seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et MRS § 23 lg. 6 ei anna Vabariigi Valitsusele õigust kehtestada maa enampakkumisega erastamise osavõtutasu ega määrata selle suurust. Seega on Maa enampakkumisega erastamise kord vastuolus PS §-ga 3 ja §-ga 87 p.
  2. Osavõtutasu näol on tegemist riikliku lõivuga ja lõivu kehtestamine määrusega on vastuolus PS §-dega 3 ja
  3. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Lääne Maavalitsus, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuses nõustutakse kohtuotsuse seisukohaga, mille kohaselt võib MRS § 23 lg. 6 alusel antud Maa enampakkumisega erastamise kord endas sisaldada ka osavõtutasude maksmise nõude. Riigimaa avalikul enampakkumisel osalemine on kõigile osalejatele vabatahtlik, seal osalemiseks vajalike dokumentide esitamisega on kassaator aktsepteerinud avaliku enampakkumise tingimusi, sealhulgas osavõtutasu maksmist. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  4. Vabariigi Valitsuse
  5. novembri
  6. a. määrusega nr. 268 kinnitatud Maa enampakkumisega erastamise korra (kuni
  7. märtsini 2000 kehtinud redaktsioonis) p. 17 lg. 2 alapunkt 2 sätestas: ?Maa enampakkumisega erastamisel on osavõtutasu suuruseks elamumaa erastamise korral 200 krooni ja muu maa erastamise korral 1000 krooni, tagatisraha suuruseks on 10 protsenti enampakkumise alghinnast. Osavõtutasu ja tagatisraha tasutakse rahas erastamise korraldaja poolt näidatud arvele. Kui enampakkumises osalejal on õigus tasuda kogu ostuhind erastamisväärtpaberites, reserveerib ta vastavalt Vabariigi Valitsuse
  8. augusti
  9. a. määrusega nr. 296 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra" punktidele 30 ja 31 tasumiseks kasutataval erastamisväärtpaberiarvel tagatisraha suurusega võrdse summa.? Käesolevaks ajaks on antud selle sätte uus sõnastus. Seega oli enampakkumisel osalemise tingimuseks rahalise kohustuse eelnev täitmine.
  10. Halduskolleegium on seisukohal, et isik saab vaidlustada nii osavõtutasu nõudmist kui ka osavõtutasu mittetagastamist. Usaldusühing on vaidlustanud osavõtutasu mittetagastamise motiivil, et Vabariigi Valitsus on Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunktiga 2 osavõtutasu kehtestanud põhiseadusevastaselt. Osavõtutasu tagastamata jätmist reguleerib Maa enampakkumisega erastamise korra p. 49, mis sätestab: ?Osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu võib kasutada nii käesoleva kui ka teiste katastriüksuste erastamise ettevalmistamise ja enampakkumise läbiviimise kulude katteks. Kohaliku omavalitsuse kulud maa erastamise ettevalmistamisel katab erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.? Selle sätte põhiseadusevastaseks tunnistamist pole usaldusühing taotlenud. Halduskolleegium ei näe takistust käsitleda kassatsioonkaebuse läbivaatamisel ka selle sätte kooskõla Põhiseadusega põhjusel, et vaidluse lahendamine seda sätet puudutamata pole võimalik.
  11. Põhiseaduse § 87 p. 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Nimetatud sättest tuleneb, et määrusi võib Vabariigi Valitsus anda ainult seaduses sätestatud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Määruse andmisel ei tohi Vabariigi Valitsus ületada delegatsiooninormis sätestatud volitusi ega kehtestada määrusega seda, milleks tal delegatsiooninormiga volitust antud ei ole. Väga oluline on delegatsiooninormist kinnipidamine siis, kui õiguste teostama asumise tingimuseks on rahalise kohustise eelnev täitmine. Maa enampakkumisega erastamise korra (kuni
  12. märtsini 2000 kehtinud redaktsioonis) p. 1 sätestas, et see kord on kehtestatud

§ 20

lõike 1 ja § 23 lõike 6 alusel.

§ 20lg.

1 sätestab: ?Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata ning mida ei jäeta riigi omandisse vastavalt

§-le 31 ega anta munitsipaalomandisse vastavalt

§-le 25.? Sama seaduse § 23 lg. 6 sätestab: ? Maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.? Nimetatud sätetest on delegatsiooninormina vaadeldav § 23 lg. 6, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada maa erastamise kord. 4.

§ 23

lõikest 6 ilmneb, et seadusandja on andnud Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada oma määrusega maa erastamise kord. Nimetatud sättest ei tulene, et Vabariigi Valitsusel oleks õigus kehtestada maa enampakkumisega erastamisel osalejale osavõtutasu. Maa erastamise kord ei saa oma olemuselt sisaldada osavõtutasu maksmise nõuet. Kui täitevvõimu poolt antud määrusega pannakse isikule kohustus osavõtutasu maksmiseks, siis peab seaduses sisalduvas delegatsiooninormis olema selgelt sõnastatud volitus, mis annab õiguse määrusega sellise osavõtutasu kehtestamiseks. Antud juhul ei sisalda

§ 23lg.

6 selgesõnalist volitust Vabariigi Valitsusele kehtestada osavõtutasu. Ka ühestki teisest

sättest ei tulene maa enampakkumisega erastamisel osaleja jaoks kohustust maksta osavõtutasu. Sellest tulenevalt on Maa enampakkumise korra p. 17 lg. 2 alapunktis 2 sätestatud 1000-kroonine osavõtutasu kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt ilma seadusliku aluseta ja on seega vastuolus Põhiseaduse § 87 punktiga

  2. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Määrusandluse puhul tähendab nimetatud säte täitevvõimu jaoks kohustust järgida talle delegatsiooninormiga antud volitusi ja neid mitte ületada. Antud juhul on Vabariigi Valitsus maa enampakkumisel osalejale osavõtutasu maksmise kohustuse kehtestamisega väljunud talle seadusandja poolt antud volituse piiridest, rikkudes sellega Põhiseaduse §
  3. Seega on Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunkt 2 osas, millega on kehtestatud maa enampakkumisega erastamisel 1000-kroonise osavõtutasu maksmise kohustus, vastuolus ka Põhiseaduse §-ga
  5. Lääne Maavalitsus keeldus osaühingule Vergin Danuques osavõtutasu tagastamisest, tuginedes Maa enampakkumisega erastamise korra punktile 49, mis sätestab, et osavõtutasu ei tagastata. Kuna 1000-kroonise osavõtutasu maksmise kohustuse kehtestamine Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunktis 2 on vastuolus Põhiseadusega, siis tuleb seadusevastaseks tunnistada ka Lääne Maavalitsuse keeldumine osavõtutasu tagastamisest.
  6. Ülaltoodust tulenevalt on Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunkt 2 osas, millega on kehtestatud maa enampakkumisega erastamisel 1000-kroonise osavõtutasu maksmise kohustus, vastuolus Põhiseaduse §-ga 87 p. 6 ja §-ga
  7. Kuna osavõtutasu maksmise kohustus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt ilma sellekohase delegatsioonita ja on seega vastuolus Põhiseadusega, siis ei pea Riigikohtu halduskolleegium enam vajalikuks hakata käsitlema kassatsioonkaebuse neid väiteid, mille kohaselt on osavõtutasu lõiv.
  8. Vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-le 5 jätab Riigikohtu halduskolleegium Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunkti 2 selle osa, mis sätestab 1000-kroonise osavõtutasu maksmise kohustuse, põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata. Käesolevas asjas on asjassepuutuv ka Maa enampakkumisega erastamise korra p. 49 esimene lause, mille kohaselt osavõtutasu ei tagastata. Kuna antud haldusasjas on Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunkt 2 ja p. 49 esimene lause olemuslikult seotud ning ülaltoodust tuleneb, et Maa enampakkumisega erastamise korra p. 17 lg. 2 alapunkt 2 on Põhiseadusega vastuolus, siis jätab Riigikohtu halduskolleegium ka Maa enampakkumisega erastamise korra punkti 49 esimese lause vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 87 p. 6 ja §-ga 3 kohaldamata. Juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 5, HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4, 90 lg. 2 ja 101 lg. 2 ning kuni
  9. detsembrini 2000 kehtinud Halduskohtumenetluse seaduse §-st 20 lg. 1 p. 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada usaldusühingu Vergin Danuques kassatsioonkaebus. Vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 87 p. 6 ja §-ga 3 jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse
  10. novembri
  11. a. määrusega nr. 268 kinnitatud ?Maa enampakkumisega erastamise korra? p. 17 lg. 2 alapunkti 2 see osa, mis sätestab maa enampakkumisel osalejale 1000-kroonise osavõtutasu maksmise kohustuse (kuni
  12. märtsini 2000 kehtinud redaktsioonis), ja punkti 49 esimene lause ning tunnistada need sätted põhiseadusevastaseks. Tühistada Lääne Maakohtu halduskohtuniku
  13. detsembri
  14. a. otsus haldusasjas nr. 316/99 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  15. märtsi
  16. a. otsus haldusasjas nr. II3-80/
  17. Tunnistada Lääne Maavalitsuse poolt maa enampakkumisega erastamise osavõtutasu tagastamisest keeldumine usaldusühingule Vergin Danuques seadusevastaseks. Tagastada usaldusühingule Vergin Danuques kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub
  18. oktoobril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.