3-1-3-13-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a 3-1-3-13-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A.P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 197 lg 2 p 2 järgi.
3. oktoobril
4. a toimunud kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A.P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.P. tunnistati Tallinna Linnakohtu
6. aprilli
7. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks. KrK § 47 sätete alusel vabastati ta karistuse kandmisest kahe-aastase katseajaga. Tallinna Linnakohtu
8. jaanuari
9. a määrusega pöörati A.P-le Tallinna Linnakohtu
10. aprilli
11. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Sama määrusega tunnistati ta tagaotsitavaks ning tõkendiks valiti tema suhtes vahi all pidamine.
12. novembril
13. a peeti A.P. eeltoodud määruse alusel kinni ja paigutati Keskvanglasse karistust kandma.
14. Tallinna Linnakohtu
15. aprilli
16. a otsusega tunnistati A.P. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega viieks kuuks. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtuotsuses märgiti: "Kuivõrd ta vahistati eelmise kohtuotsuse täitmiseks 05.01.1999, siis see karistus - 6 kuud vabadusekaotust, möödus
17. juulil 1999, millisest päevast hakata lugema käesoleva kohtuotsusega talle mõistetud karistuse algust." Kõnesoleva otsusega mõisteti ta süüdi
18. oktoobril ja
19. novembril
20. a, s. o katseajal, toimepandud kuritegude eest.
21. Tallinna Linnakohtu
22. aprilli
23. a otsuse peale esitas kohtualune A.P. apellatsioonkaebuse, kus märkis, et tegelikult ta võeti vahi alla
24. novembril
25. a ning eelmise karistuse kandmise aja lõpp on seega
26. mai
27. a. Lisaks eeltoodule leidis kohtualune, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks tema süüd varguse toimepanemises.
28. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
31. aprilli
32. a otsus A.P. suhtes muutmata. Samas rahuldati tema apellatsioonkaebus osaliselt. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu järeldustega A.P. süüküsimuse osas. Samas märkis ringkonnakohus, et linnakohus on eksinud A.P. vahi alla võtmise kuupäevaga, karistuse kandmise aja algusega ning talle lõpliku karistuse mõistmisega. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et A.P. pani vaidlustatud kuriteod toime katseajal ning 6-kuulist vabadusekaotust kandis ta mitte
33. jaanuarist
34. a vaid
35. novembrist
36. a. Viimatinimetatud kuupäev tulnuks lugeda eelmise karistuse kandmise aja alguseks. Kuna selles osas ei ole kannatanu ega prokurör apellatsioonikaebust ega -protesti esitanud, puudus ringkonnakohtul alus kohtualuse olukorda halvendada. Süüdimõistetu A.P. vaidlustas enda süüdimõistmise ja karistamise kassatsiooni korras, kuid Riigikohtu loakogu jättis
37. augustil
38. a sellele menetlusloa andmata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
39. Riigiprokurör Jaan Naaber esitas Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub tühistada Tallinna Linnakohtu
40. aprilli
41. a otsuse A.P-le lõpliku karistuse määramise, karistusaja alguse ning karistuse kandmise koha osas ning saata kriminaalasi selles osas samale kohtule uueks arutamiseks. Avaldaja palub linnakohtu otsuse osaliselt tühistada järgmistel põhjustel. Linnakohus on ekslikult märkinud, et A.P. kandis Tallinna Linnakohtu
42. aprilli
43. a otsusega mõistetud karistust alates
44. jaanuarist
45. a. Prokurör märgib, et
46. jaanuari
47. a kohtumäärusega pöörati küll eeltoodud karistus täitmisele, kuid tegelikult peeti kohtualune kinni
48. novembril
49. a. Käesoleva otsuse tegemise ajaks oli A.P-l eelmisest karistusest kantud 5 kuud ja 1 päev, kandmata 29 päeva. Tallinna Linnakohtu
50. aprilli
51. a otsuses oleks tulnud A.P. lõplik karistus mõista KrK § 41 sätete alusel, sest ta pani arutatavad kuriteod toime katseajal. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse tegemise kuupäev, s. o
52. aprill
53. a.
54. Riigikohtu kriminaalkolleegium, ära kuulanud kaitsja, kes toetas avaldust osaliselt ja leidis, et valesti on määratud A.P-le karistuse kandmise koht ning prokuröri, kes toetas avaldust täies ulatuses, leidis, et avaldus kohtuvigade parandamiseks on põhjendatud. 6.
55. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlustatud kriminaalasjas olid kuriteod toime pandud katseajal, mistõttu karistuse mõistmisel tulnuks kohaldada Krk § 41 sätteid. 6.
56. Samuti on Tallinna Linnakohus eksinud karistuse kandmise alguse määramisel. A.P. peeti tagaotsitavana kinni
57. novembril
58. a ja sellest päevast alates kandis ta
59. aprilli
60. a kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotuslikku karistust. 6.
61. Lisaks sellele on linnakohus eksinud A.P-le mõistetud vabadusekaotuse kandmise koha osas. Kuna A.P. ei ole varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust enne käesolevas asjas arutatud kuritegude toimepanemist ja tegemist ei ole esimese astme kuritegudega, kuulub talle mõistetud karistus kandmisele poolkinnises vanglas vastavalt KrK § 23 lg-le
62. 6.
63. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib veel seda, et kriminaalasja uuel arutamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et A.P. käesoleva ajani kannab karistust seadusega ettenähtust rangema režiimiga vanglas. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
64. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
65. juuni
66. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu
67. aprilli
68. a kohtuotsus A.P. süüdistusasjas lõpliku karistuse mõistmise, karistusaja alguse ning karistuse kandmise koha osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
69. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
70. Avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada.
71. Välja mõista A.P-lt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
72. oktoobril
73. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep