3-2-1-110-00

3-2-1-110-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a Tatjana Švetsova hagi AS Silmet Grupp vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a läbi hageja Tatjana Švetsova kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/39/
7. Istungist võtsid osa T. Švetsova, tema seaduslik esindaja V. Vitkovskaja ning kostja AS Silmet Grupp esindaja vandeadvokaat R. Paron. Juures oli Riigikohtu tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetlus Sillamäe Linnakohtule esitatud hagis paluti RAS-lt Silmet (nüüd AS Silmet Grupp) T. Švetsova kasuks välja mõista: 1) ühekordselt 89 686 krooni 49 senti, mis on T. Švetsova 15-aastaseks saamisest võimalik saamatajäänud palk 15 622 krooni 49 senti,
8. aasta taastusravikulu 24 688 krooni ning
9. aastal ja
10. aastal tegemata taastusravi eest taastusravikulu 49 376 krooni; 2) igakuuliselt 426 krooni 50 senti, arvestades hilisemaid muudatusi miinimumpalgas ja pensionis; 3) igakuuliselt täiendavalt hoolduseks 1 050 krooni, arvestades hilisemaid muudatusi sanitari palgas; 4) alates
11. jaanuarist
12. a igal aastal 24 688 krooni eluaegselt taastusraviks; 5) auto Ford Escort 2,8 Delta TD maksumuse 209 900 krooni T. Švetsova sotsiaalseks kohanemiseks. Ka paluti kohustada kostjat tasuma arstide-spetsialistide teenuste eest nendega sõlmitud lepingute esitamisel ja tasuma T. Švetsova ja teda saatva isiku sõidukulud ravikuurorti. Hagi põhjendustel sündis Valentina Vitkovskajal
13. oktoobril
14. a tütar T. Švetsova, kes tunnistati
15. oktoobri
16. a ATEK-i otsusega eluaegse täieliku töövõimetusega I grupi invaliidiks (vaegur lapseeast). ENSV Ülemkohtu
17. juuli
18. a ja Viru Ringkonnakohtu
19. juuni
20. a otsustega tuvastati kostja süü T. Švetsovale tervisekahjustuse tekitamises. T. Švetsovale on määratud invaliidsuspension alates
21. oktoobrist
22. a 677 krooni, alates
23. jaanuarist
24. a 718 krooni, alates
25. aprillist
26. a 759 krooni ja alates
27. jaanuarist
28. a 820 krooni kuus. Ida-Viru Maakohtu
29. detsembri
30. a otsusega mõisteti TsK §-de 448 lg 1, 463 lg 1 ja 469 lg 2 alusel kostjalt T. Švetsova kasuks välja: 1) ühekordselt
31. oktoobrist
32. a kuni
33. oktoobrini
34. a saamata jäänud palk 14 653 krooni 20 senti; 2) alates
35. oktoobrist
36. a igakuiselt 426 krooni 50 senti eluaegselt, kusjuures see summa kuulub korrigeerimisele naislihttöölise tunnipalga määra ja T. Švetsova invaliidsuspensioni suuruse muutumisel; 3) 209 900 krooni sõiduauto ostuks, mis tuleb üle kanda Ülemiste Autoteeninduse AS arvele sõiduauto ostu-müügilepingu sõlmiseks T. Švetsova eestkostja V. Vitkovskajaga; 4) hooldustasu igakuiselt 1 050 krooni eluaegselt, kusjuures see summa kuulub korrigeerimisele sanitari palga muutmisel Sillamäel; 5) alates
37. jaanuarist
38. a eluaegselt igaaastaselt 12 688 krooni taastusraviks, mis tuleb üle kanda V. Vitkovskaja näidatud arveldusarvele või välja maksta sularahas iga aasta jaanuarikuu esimesel nädalal; 6) alates
39. jaanuarist
40. a igaaastaselt T. Švetsova ja V. Vitkovskaja sõidukulu sanatooriumisse ja tagasi eluaegselt, mis kuulub väljamaksmisele kuludokumentide esitamisel. Kohus leidis, et kostja süü on kindlaks tehtud ENSV Ülemkohtu
41. juuli
42. a seadusjõus kohtuotsusega. Selle otsusega tuvastati, et Sillamäe Põlevkivikeemiatehas ei taganud V. Vitkovskajale ohutuid töötingimusi ning ei viinud teda raseduse ajaks kergemale tööle. Raseduse ajal olid kahjulikeks mõjudeks toksilised aurud (diklooretaani aurud) ja mehaanilised mõjud (vibratsioon). Ülemkohtu otsusega mõisteti V. Vitkovskaja kasuks välja ühekordselt 1 512 rubla ja alates
43. augustist
44. a kuni T. Švetsova 16aastaseks saamiseni igakuiselt 42 rubla. Viru Ringkonnakohtu
45. juuni
46. a otsusega mõisteti RAS-lt Silmet V. Vitkovsjaka kasuks välja 840 krooni igakuiselt alates
47. oktoobrist
48. a kuni T. Švetsova täisealiseks saamiseni. T. Švetsova on I grupi invaliid tähtajatult. Ta on tunnistatud Sillamäe Linnakohtu
49. jaanuari
50. a otsusega teovõimetuks ja sama kohtu
51. aprilli
52. a otsusega määrati tema eestkostjaks V. Vitkovskaja. Viru Ringkonnakohtu
53. märtsi
54. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti T. Švetsova hagi rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas
55. septembri
56. a otsusega ringkonnakohtu otsuse T. Švetsova hagi rahuldamata jätmise osas protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium leidis, et asjas on
57. juuli
58. a jõustunud ENSV Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi otsus, millega tuvastati kostja õiguseellase Sillamäe Põlevkivikeemiatehase süü kannatanule T. Švetsovale kahju tekitamises. Hagi aluseks oli asjaolu, et ema töötingimuste tõttu tekitati kahju emaihus lootele ja laps sündis seetõttu invaliidina. Kannatanuks, kellele kahju tekitati, oli laps. Sündides omandas laps kahju hüvitamise nõudeõiguse sünnieelse kahju tekitamise eest kahju tekitaja vastu. Riigikohus leidis, et kuna kostja süü T. Švetsovale kui kannatanule kahju tekitamises on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei saanud kohus selle asjaolu puudumist tuvastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu
59. märtsi
60. a otsusega tühistati maakohtu
61. detsembri
62. a otsus T. Švetsova haginõuete rahuldamise ja kohtukulude väljamõistmise osas ning T. Švetsova hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt TsMS § 94 lg-le 2 ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. V. Vitkovskaja
63. aasta hagis Sillamäe Põlevkivikeemiatehase ja Meditsiinilis-sanitaarse osakonna nr 17 vastu kahju hüvitamise nõudes ei olnud protsessiosaline ega pool alaealine T. Švetsova talle tekitatud kahju hüvitamise nõudes. V. Vitkovskaja
64. aasta hagi ei saa pidada T. Švetsova nimel tema esindaja poolt esitatud hagiks. Kannatanu osas kahju tekitamise asjaolude tuvastamine ei muuda kannatanut protsessiosaliseks, kui ta ise või oma esindaja kaudu, kes tegutseb tema nimel, pole esitanud hagi talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Usaldusväärselt pole tõendatud põhjuslik seos T. Švetsova tervisekahju ja kahjutekitanu (Sillamäe Põlevkivikeemiatehase, õigusjärglane AS Silmet Grupp) tegevuse vahel, samuti Sillamäe Põlevkivikeemiatehase tegevuse õigusvastasus ja süü T. Švetsovale tervisekahju tekitamises. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse. Kaebuse põhjendustel rikkus ringkonnakohus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Apellatsioonikohus ei saanud tuvastada asjaolusid, mis on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Ringkonnakohus eiras Riigikohtu seisukohti. Tehase administratsioonil lasus kohustus rasedana arvele võtmisest
65. veebruaril
66. a V. Vitkovskaja üle viia tööle, mis ei olnud seotud üld- või kohaliku vibratsiooniga ja toksiliste ainete mõjuga. Meditsiinilis-sanitaarse osakonna arst, kes tegi kindlaks V. Vitkovskaja raseduse, ei teinud soovitusi töötingimuste muutmiseks, mistõttu tema tegevuses nägid uurimisorganid distsiplinaarsüüteo tunnuseid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kannatanu T. Švetsovale kahju tekitamise asjaolude tuvastamine ei muuda T. Švetsovat V. Vitkovskaja
67. aprillil
68. a esitatud hagi osapooleks ega protsessiosaliseks. T. Švetsova omandanuks protsessiosalise staatuse ainult siis, kui hagi oleks esitatud tema nimel. Puudub põhjuslik seos T. Švetsoval tervisekahjustuse tekkimise ning V. Vitkovskaja rasedusaegsete töötingimuste ja töökohas esinenud kahjulike mõjutuste vahel. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja õiguseellase tegevus ei olnud õigusvastane. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi
69. juuli
70. a otsusega mõisteti Sillamäe Põlevkivikeemiatehaselt, kelle õigusjärglaseks on kostja, kannatanu T. Švetsova ema V. Vitkovskaja kasuks välja kulutused T. Švetsova pidevaks kõrvaliseks hooldamiseks. Seega tegi ülemkohus otsuse kannatanu T. Švetsova õiguste kohta, leides, et tema hooldamiskulud tuleb kostjal hüvitada. Kolleegium leiab, et asjas ei tohi hageja T. Švetsova õiguslikku seisundit halvendada ja tema tõendamiskoormust suurendada põhjusel, et
71. aastal on kohus teinud tema õiguste kohta otsuse hagi alusel, mille tema seaduslik esindaja V. Vitkovskaja esitas kohtusse mitte tema, vaid enda nimel. Vastupidine seisukoht moonutaks protsessiõiguse olemust ja rikuks poolte võrdsuse põhimõtet. Eeltoodu tõttu asub kolleegium seisukohale, et asjas TsMS § 94 lg 2 ja § 242 lg 2 kohaldamisel tuleb T. Švetsovat käsitada hagejana tsiviilasjas, milles on tehtud Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi
72. juuli
73. a otsus. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
74. märtsi
75. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. J. Luik, A. Kull, T. Vernik