← Eesti

3-1-1-102-00

KOHTUMÄÄRUS Tartus

  1. oktoobril
  2. a. 3-1-1-102-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ja liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas
  3. oktoobril
  4. a avalikul kohtuistungil läbi Andrei Rootalu erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja
  5. septembri
  6. a määruse peale, millega jäeti Andrei Rootalu kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsuse peale ennistamata. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. Rootalu kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ning riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
  9. Tallinna Linnakohtu
  10. mai
  11. a otsusega tunnistati A. Rootalu süüdi KrK § 140 lg 2 p 2, § 2103 lg 3 ja § 101 p 1 järgi. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle KrK § 40 lg 1 alusel ja karistuste osalise liitmise teel 9 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Nimetatud kohtuotsuse peale esitas A. Rootalu apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 140 lg 2 p 2 ja § 101 p 1 järgi.
  12. Tallinna Ringkonnakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
  15. mai
  16. a otsus A. Rootalu suhtes muutmata ning tema apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse koopia sai A. Rootalu allkirja vastu kätte
  17. juulil
  18. a.
  19. A. Rootalu koostas
  20. septembril
  21. a Tallinna Ringkonnakohtu
  22. juuni
  23. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, mis saabus ringkonnakohtusse kassatsioonitähtaja möödumise järel, s. o
  24. septembril
  25. a.
  26. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku J. Katškovskaja
  27. septembri
  28. a määrusega jäeti A. Rootalu kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata põhjendusel, et kassatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust tähtaja möödalaskmise kohta. Määruses märgiti, et apellatsioonikohtu istungil selgitati A. Rootalule edasikaebe õigust ning korda. Samuti saadeti talle kinnipidamiskohta koopia tema kohtuotsusest. Menetlus Riigikohtus
  29. A. Rootalu esitas
  30. oktoobril
  31. a Riigikohtule erikaebuse, milles selgitab kassatsioonitähtaja mööda laskmise põhjusi ja taotleb kassatsioonkaebuse läbivaatamist. Süüdimõistetu selgitab, et ta viidi Tallinna Vanglast üle Murru Vanglasse, kus ta
  32. juulil
  33. a paigutati karantiini. Väidetavalt puudus tal informatsioon Murru Vangla karantiinist kassatsioonkaebuse edastamise võimalikkuse kohta ning see asjaolu tingiski kassatsioonitähtaja mööda laskmise.
  34. Riigikohtu istungil A. Rootalu kaitsja toetas oma kaitsealuse kaebust. Prokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
  35. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu
  36. juuni
  37. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt osales A. Rootalu vahialusena oma kriminaalasja läbivaatamisel, kus kohus tegi talle otsuse kuulutamise järel teatavaks edasikaebamise korra ning tähtaja. Kohtuotsuse ärakiri anti A. Rootalule allkirja vastu kätte
  38. juulil
  39. a (vt tl 274 ja 280). Seega oli kassatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks
  40. august
  41. a. Kohtukaebe tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei ole õige lugeda asjaolu, et süüdimõistetu viidi pärast kohtuotsuse jõustumist Tallinna Vanglast Murru Vanglasse, kus ta paigutati
  42. juulil
  43. a karantiini. Riigikohus kordab siinkohal oma varasemas lahendis (
  44. juuni
  45. a otsus nr 3-1-1-77-98, avaldatud RT III 1998, 21, 211) väljendatud seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms). Süüdimõistetu paigutamine vanglas karantiinirežiimile eeltoodud asjaolude hulka ei kuulu. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 96 lg-le 2 paigutatakse süüdimõistetud isik, kes alustab talle kohtu poolt määratud karistuse kandmist, karantiinirežiimile. Süüdimõistetul, kes on paigutatud karantiini, säilivad kõik Täitemenetluse seadustikuga ja Vanglaasutuse sisekorraeeskirjadega tagatud õigused, sealhulgas ka õigus esitada kohtule avaldusi ja kaebusi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 68 lg 1 p-st 8 § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
  46. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja
  47. septembri
  48. a määrus jätta muutmata ja Andrei Rootalu erikaebus jätta rahuldamata.
  49. Välja mõista Andrei Rootalult riigituludesse 371 krooni ja 70 senti (kolmsada seitsekümmend üks krooni ja seitsekümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtumäärus jõustub
  50. oktoobril
  51. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.