3-2-1-120-00

3-2-1-120-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a AS Devisee hagi Lehtse valla vastu võla 64 280 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil läbi AS Devisee kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/364/
5. Istungil osales hageja esindaja vandeadvokaat A. Luberg. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Järva Maakohtu
6. juuli
7. a otsusega mõisteti AS Devisee kasuks välja ME-lt Lehtse Katlamaja 66 244 krooni, millest on täitemenetluses jäänud tasumata 64 280 krooni ME-l Lehtse Katlamaja vara puudumise tõttu. AS Devisee palus esitatud hagis Lehtse vallalt välja mõista 64 280 krooni Vabariigi Valitsuse
8. juuli
9. a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi põhimääruse) p-de 3 ja 7 alusel, mille kohaselt vastutab munitsipaalettevõte oma kohustuste eest talle üleantud ja tema tegevuse tulemusena moodustunud vara ja vahenditega seadusandluses ja ettevõtte põhikirjas ettenähtud korras; munitsipaalettevõtte maksuvõimetuse korral vastutab tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisva organina kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kuna TsÜS § 6 lg 3 järgi on tsiviilõigussuhetes avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks kohalik omavalitsusüksus, siis on hagi esitatud mitte vallavalitsuse, vaid Lehtse valla vastu. Lehtse vald vaidles hagile vastu. Põhimääruse p 2 kohaselt on munitsipaalettevõte juriidiline isik ja TsÜS § 45 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik oma kohustuste eest oma varaga. Munitsipaalettevõtte võla eest saab varalise vastutuse panna kohalikule omavalitsusüksusele üksnes seadusega, mitte põhimäärusega. Põhiseaduse jõustumisel
10. juunil
11. a sattusid põhimääruse p 7 sätted vastuollu põhiseadusega, mille § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ning igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada; kitsendused sätestab seadus. Valitsuse määrus, millega põhimäärus kinnitati, ei ole seadus. Järva Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tuvastas, et ME-l Lehtse Katlamaja puudub vara, millest võlga maksta. ME Lehtse Katlamaja on asutatud munitsipaalomandi baasil, seega Lehtse valla varaga. Põhimäärusest tulenevalt vastutab Lehtse vald enda poolt asutatud munitsipaalettevõtte võla eest. Kohalik omavalitsus osaleb TsÜS § 6 lg 3 järgi tsiviilõiguslikes suhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna ja vastutab seega munitsipaalettevõtte võla eest. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
14. aprilli
15. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti AS Devisee hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel on võlgnikuks ME Lehtse Katlamaja, kellelt on jõustunud kohtuotsusega võlg välja mõistetud. Tulenevalt põhimääruse p-st 2 on kohaliku omavalitsuse moodustatud munitsipaalettevõte juriidiline isik, kes vastutab eelkõige ise oma võlgade eest. ÄS § 507 lg 1 kohaselt tuli munitsipaalettevõte kui ettevõte, mida ei ole sätestatud äriseadustikus ettevõtjana
16. a
17. septembriks ümber kujundada või lõpetada. Kui
18. septembriks
19. a ei olnud ettevõtet ümber kujundatud või lõpetatud, kuulus ta sundlõpetamisele ÄS § 513 sätestatud korras. Asja materjalidest ei ilmne, mis on toimunud ME-ga Lehtse Katlamaja. Väljamõistetud võla kättesaamine on kohtuotsuse täitmise küsimus. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu. Täitemenetluse seadustiku alusel saab täita kohtulahendeid ainult võlgniku suhtes.
20. juuli
21. a kohtuotsuse järgi on võlgnik ME Lehtse Katlamaja. Järva Maakohtu täitevosakond ei algatanud selle kohtuotsuse alusel täitemenetlust Lehtse valla suhtes. Põhimääruse p-de 2, 3, 7 ja 21, samuti AÕS § 30 lg 1 alusel on ME-l Lehtse Katlamaja ja Lehtse vallal seaduse alusel tekkinud solidaarne kohustis. Seega oli hageja õigustatud esitama nõude nii ME Lehtse Katlamaja kui Lehtse valla vastu. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Põhimäärus ega ükski seadus ei näe ette, et vald peaks teise juriidilise isiku maksevõimetuse korral vastutama tema kohustuste eest. Põhiseaduse § 154 lg 2 alusel saab kohalikule omavalitsusele kohustusi panna ainult seaduse alusel. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus jättis hagi Lehtse valla vastu rahuldamata põhjusel, et ME Lehtse Katlamaja vastutab eelkõige ise oma võla eest. Võlg on ME-lt Lehtse Katlamaja välja mõistetud Järva Maakohtu
22. juuli
23. a otsusega ning hageja saab võla kätte kohtuotsuse täitemenetluses. Kohus rikkus oluliselt TsMS §-s 228 sätestatut jättes otsuse tegemisel tõendid hindamata, asjaolud tuvastamata ning otsustamata, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksuvõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile. Lehtse valla vastu esitatud hagi aluseks oli asjaolu, et ME Lehtse Katlamaja oli maksuvõimetu. Kuna põhimääruse kohaselt pidi võla maksmise tagama ettevõtte kõrgemalseisev organ ehk kohaliku omavalitsuse täitevorgan, siis esitaski hageja nõude avalik-õigusliku juriidilise isiku ehk kohaliku omavalitsusüksuse Lehtse valla vastu. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ei ole vaidluse lahendamisel kohaldatav põhimääruse p
24. Apellatsioonikohtu otsus on vastuoluline. Kohus eeldas, et katlamaja likvideerimisel läheb vara üle teda asutanud kohalikule omavalitsusele. Kuid kohus ei ole seda asjaolu tuvastanud. Järeldus, et võla saab hageja kätte kohtuotsuse täitemenetluses, on oletuslik. Kohus ei märkinud otsuses, millist õigusakti kohaldades on hagejal võimalik nõuda Lehtse vallalt kohtuotsuse täitmist, millega on katlamajalt võlg välja mõistetud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25. aprilli
26. a otsus ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Devisee
27. mail
28. a tasutud kautsjon 643 (kuussada nelikümmend kolm) krooni. Eriarvamusele jäi J. Luik L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik J. Luige eriarvamus Leian, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige. Kuna Riigikohtu tsiviilkolleegium asus seisukohale, et munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 7 tulenevalt kannab munitsipaalettevõtte maksuvõimetuse korral tema kohustuste eest täiendavat vastutust vald, vajanuks muutmist otsuse põhjendus. Järva Maakohtu
29. juuli
30. a otsusega on tunnustatud ME Lehtse Katlamaja juriidilise isikuna. AS Devisee põhjendas nõuet Lehtse valla vastu maksejõuetu ettevõtte kohustuste üleminekuga vallale. Apellatsioonikohus on otsuses märkinud, et äriseadustiku kohaselt tuli munitsipaalettevõte
31. septembriks
32. a ümber kujundada või lõpetada. Selle tegemata jätmisel kuulub ettevõte sundlõpetamisele (ÄS § 513). Leian, et TsMS § 91 lg 1 järgi lasus hagejal kohustus taotleda kohtult ettevõtte staatust käsitlevate tõendite väljanõudmist. Tsiviilkohtumenetluse dispositiivsusest tulenevalt ei pidanud hageja väiteid põhistavaid tõendeid kohus ise välja nõudma. Üksnes avaliku huvi kaitseks võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 91 lg 2). Maakohtu toimikusse võetud Järva Maakohtu Täitevosakonna
33. oktoobri
34. a teatise kohaselt on ettevõttel vara. Seda vara enampakkumisel müüa ei õnnestunud. AS Devisee kordusenampakkumise korraldamist ei soovinud. J. Luik