3-2-1-115-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. novembril 2000. a Toycenter OY hagi AS Rekato, Kalev Roometi ja Arne Kaasiku vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks, aktsiate omandaja aktsi

§ 264lg-le 1 puudus neil alus ostueesõiguse teostamiseks.

Hageja on aktsiate omanik ja nõue kande tegemiseks aktsiaraamatusse on põhjendatud. Hageja nõue tunnistada kehtetuks AS Rekato üldkoosoleku ja nõukogu otsused alates

1. juunist
2. a on vastavalt ÄS §-le 302 ja § 322 lg-le 4 aegunud. Põhjendatud on hageja nõue
3. ja
4. septembri
5. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kuna hagejale ei väljastatud teadet koosoleku toimumise kohta, siis rikuti tema õigusi ja vastavalt ÄS §-le 296 ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt said AS Rekato aktsionärid aktsiate võõrandamisest hagejale teada
8. juulil
9. a.

§ 263

lg 1 kohaselt oli ostueesõigust omaval isikul õigus ostueesõigust kasutada hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates ostu-müügilepingu ärakirja saamise päevast. Seega oli aktsionäridel ostueesõiguse kasutamiseks aega kuni 15. septembrini 1998. a.

§ 264

lg 1 kohaselt pidi ostueesõigust omav isik ostueesõiguse teostamiseks teatama müüjale notariaalselt tõestatud avaldusega oma soovist ostueesõigust kasutada. Sama paragrahvi

1. lõige lubab notariaalselt tõestatud avalduse esitada ka uuele omanikule. A. Kaasik ja K. Roomet palusid
2. septembril
3. a edastada hagejale nende ostueesõiguse teostamise avalduse notariaalkorras. Kostjad esitasid kahe kuu jooksul notariaalselt tõestatud sooviavalduse ning tasusid notari deposiiti ostuhinna. Seega olid nad õigeaegselt täitnud seadusega ettenähtud ostueesõiguse teostamise tingimused. Avalduse edastamine notari poolt alles
4. septembril
5. a ei saa võtta A. Kaasikult ja K. Roometilt ostueesõiguse kasutamise õigust.

§ 265kohaselt on A.

Kaasikule ja K. Roometile üle läinud kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Kuna hagi aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ei kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata ka nõue hageja kandmiseks aktsionärina aktsiaraamatusse. AS Rekato aktsiaraamatu väljavõtte kohaselt on A. Kaasik ja K. Roomet kantud aktsiaraamatusse R.-V. Engbergile kuulunud aktsiate omanikena. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma ka aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku ja nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Kaasik ja K. Roomet täitsid ostueesõiguse teostamiseks vajalikud tingimused 14. septembril 1998. a notariaalselt tõestatud sooviavalduse esitamisega. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et

§ 264

lg 1 kohaselt peab ostueesõiguse kasutamiseks ostueesõigust omav isik sellest teatama müüjale.

§ 264

lg-te 1 ja 3 kohaselt omab ostueesõiguse teostamisel õiguslikku tähendust vaid seadusega nõutavas vormis avalduse esitamine müüjale või

§ 264lg-s 2 sätestatud juhul ka ostjale.

Notariaaltoiming - isiku avalduse edastamine teisele isikule - on sätestatud notariaadiseaduse § 41 lg 1 p-s

1. Nimetatud notariaaltoiming on tehtud avalduse või teate üleandmisega. Seadusel ei põhine ringkonnakohtu seisukoht, et notariaaltoiminguks loetakse korralduse andmist selle toimingu tegemiseks. Seaduses pole sätestatud kohustust esitada ostueesõiguse teostamise avaldus notari kaudu. A. Kaasik ja K. Roomet ei ole viidanud ühelegi takistusele, mis seganuks neil endil avaldust tähtaegselt postitamast. Kui seadus näeb ette toimingu tegemiseks kindla tähtaja, tuleb tähtaja möödalaskmine lugeda toimingu tegematajätmiseks. Ostueesõiguse avalduse edastamisel notariaaltoiminguna kehtib üldine ostueesõiguse teostamise tähtaeg. III. Vastused kassatsioonkaebusele A. Kaasik ja K. Roomet pidasid vastuses kassatsioonkaebusele ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostjad täitsid kõik ostueesõiguse teostamiseks ettenähtud tingimused. Kostjad ei vastuta selle eest, kui kiiresti notar nende avalduse hagejale esitas. Toycenter OY palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Vaidlust pole selle üle, et AS Rekato aktsionäridele teatati vaidlusaluste aktsiate võõrandamisest hagejale
2. juulil
3. a. Sel ajal kehtis juba ÄS § 229 lg 2 redaktsioon, mille kohaselt nimeliste aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamislepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. AS Rekato põhikiri nägi ette nimeliste aktsiate võõrandamisel teiste aktsionäride ostueesõiguse. Seega oli AS Rekato aktsionäridel vaidlusaluste aktsiate ostueesõiguse teostamise tähtpäevaks
4. september
5. a. Tulenevalt

§ 264

lg-st 1 peab nimelise aktsia ostueesõigust omav isik ostueesõiguse kasutamiseks teatama notariaalselt tõestatud avaldusega müüjale oma soovist ostueesõigust teostada. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib siis, kui aktsia on läinud juba ostja omandisse, notariaalselt tõestatud avalduse esitada müüja asemel ostjale. Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et ostueesõiguse teostamiseks piisab, kui ostueesõigust omav isik esitab avalduse ostueesõiguse kasutamise soovi kohta notarile. Osutatud asjaõigusseaduse sätetest tuleneb üheselt, kes on ostueesõiguse teostamise avalduse adressaadid. Ostueesõiguse teostamiseks peab ostueesõigust omav isik tegema seaduses ettenähtud vormis ostueesõiguse kasutamise avalduse selle adressaadile ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul. Seega pidid A. Kaasik ja K. Roomet vaidlusaluste aktsiate ostueesõiguse teostamiseks teatama notariaalselt tõestatud avaldusega oma ostueesõiguse kasutamise soovist aktsiate müüjale või ostjale hiljemalt 15. septembril 1998. a. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2000. a otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Luiga ja Mugu 2. mail 2000. a tasutud kautsjon 1325 (üks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull