KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. novembril 2000. a 3-1-3-14-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas kohtuvigade p

§ 139lg 2 p-de 1,2,3 järgi.

1. oktoobril
2. a toimunud avalikust kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu K.L. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse senine käik
3. Saare Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega tunnistati K.L. süüdi

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 142 lg 3 p 2 ning § 202 järgi.

§ 40

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõisteti K.L. lõplikuks karistuseks viis aastat vabadusekaotust.

§ 47alusel vabastas kohus K.L.

tingimuslikult karistuse kandmisest katseajaga kolm aastat.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti K.L.

muuhulgas süüdi

1. septembril
2. a koos M.O-ga G.V. korterist Kuressaares G tn xa-xx H.K-le kuulunud videokaamera väärtusega 17 000.- rbl ja G.V-le kuulunud videokasseti väärtusega 90 rbl salajases varguses, millega tekitati suur kahju. Kohtuotsusega mõisteti K.L-lt ja M.O-lt solidaarselt kannatanu H.K. kasuks välja 19 000.- kr kuriteoga tekitatud kahju katteks. Apellatsiooni korras kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Menetlus Riigikohtus
3. K.L. esitas
4. augustil
5. aastal avalduse kohtuvea parandamiseks Saare Maakohtu
6. aprilli
7. a otsuses. Avaldaja peab ebaõigeks kuriteoga tekitatud kahju summa (17-18 tuhat rubla) kohtuotsuses üksühele ümberarvestamist Eesti kroonidesse. Ta leiab, et seoses rahareformiga pidanuks arvestus olema selline, et üks kroon vastaks kümnele rublale ja seega hüvitamisele kuuluv kahjusumma ei tohiks olla suurem kui 1700-1800 krooni.
8. Kohtuistungil kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et avaldus ei ole põhjendatud, kuna see on esitatud pärast kohtuvigade parandamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Samuti leidis prokurör, et kohtuotsusega süüdimõistetutelt kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa on õige, sest see peab võimaldama kannatanul varastatud vara asemele samaväärse vara soetamist.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Avalduses toodud asjaolud ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks. 4.
10. Vastavalt AKKS § 777 lg-le 1 võib süüdimõistetu esitada avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on K.L. taotlenud kohtuvea parandamist Saare Maakohtu
11. aprilli
12. a otsuses, milline jõustus
13. aprillil
14. Aastal, tsiviilhagi puudutavas osas esmakordselt alles
15. augustil 2000 a. Seega on seaduses sätestatud tähtaeg kohtuvea parandamiseks möödunud ning Riigikohtul puuduvad volitused teha mistahes muudatusi jõustunud kohtuotsusesse. 4.
16. Kahju hüvitamise eemärk on kannatanule endise olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt saavutatav omanikule temalt äravõetud vara samas seisundis tagastamisega või samaväärse varaga asendamise teel. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitaja poolt kasutamata, tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kahju heastamise momendil (kohtuotsuse tegemise ajal) kannatanul endal soetada äravõetud varaga samaväärne vara. Selliseks summaks saab olla vaid äravõetud vara tegelik turuhind nimetatud ajal. Seega ei sõltu kahju tekitamise korral hüvitamisele kuuluva summa suurus otseselt vara soetamiseks kulutatud summa suurusest ega ka raha vahetuskurssidest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole K.L. ega teised menetlusosalised esitanud kohtule tõendeid, milledest nähtuks, et kannatanu H. Kukke poolt nõutud ja kohtu poolt välja mõistetud summa - 19 000 - krooni ületab süüdimõistetute poolt varastatud vara keskmise turuhinna kohtuotsuse tegemise ajal. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, §65 lg-st 3 ja § 777 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
17. Saare Maakohtu
18. aprilli
19. a otsus K.L. suhtes jätta muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
20. Välja mõista K.L-lt riigieelarve tuludesse 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Otsus jõustub
21. novembril
22. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar,Peeter Vaher