Obsah (5)

§ 90§ 231§ 330§ 91§ 353

3-2-1-112-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. novembril 2000. a Raimo Hanseni hagi Tõnu Taali vastu 40 430 krooni 90 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Ku

§ 90

lg 2 kohaselt võib tõendiks olla poole seletus.

§ 231

lg 4 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab otsuses seda põhjendama. Kohus ei põhjendanud, miks ei arvestata kostja seletust ja AS Tridensi maksedokumente, millega on tõendatud maksmine ruumide kasutamise eest. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hagi ei ole aegunud.

1. veebruaril
2. a jõustunud pankrotiseaduse muudatuste kohaselt ei piirata vara tagasinõudmise tähtaega kahe kuuga (PankrS § 521). Vastavalt pankrotiseaduse muutmise seaduse §-le 135 kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 4253 ja §-s 54 sätestatut tagasiulatuvalt. Asjaolu, et kostja omandas 40 430 krooni 90 senti õigusliku aluseta sai AS Tridens pankrotihaldurile teatavaks Viru Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega. Seega ei olnud möödunud 2-kuuline hagi esitamise tähtaeg
5. veebruariks
6. a, mil jõustus PankrS §
7. Selle sätte alusel oli õigus alates
8. veebruarist
9. a esitada hagi PankrS § 521 alusel ning seetõttu ei ole hagi aegunud. Kostja arutlused tõendite hindamise üle ei ole kassatsioonimenetluses kohased. Apellatsioonikohus on põhjendanud, miks ei ole kostjal õigust omandada AS Tridens makstud raha. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohus jättis põhjendatult hagi aegumise kohaldamata. TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või millede kohta aegumist ei kohaldata.
10. veebruaril
11. a jõustusid muudatused pankrotiseaduses. PankrS § 135 järgi kohaldatakse PankrS §-des 42-53 ja §-s 54 sätestatut tagasiulatuvalt. Vara tagasinõudmine on sätestatud PankrS §-s 521 lg 2, mille kohaselt, kui vara on võlgniku omandist välja läinud tehingu või muu õigustoiminguga, võib haldur selle tehingu või muu õigustoimingu vaidlustada ja vara pankrotivarasse tagasi nõuda ka tsiviilseadustes sätestatud alustel. Vara tagasinõudele ei ole lühendatud aegumistähtaega ette nähtud. Apellatsioonikohus ei rikkunud kohtuotsuse sisule esitatavaid nõudeid (

§ 330

lg 4).

§ 91

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Apellatsioonikohus on esitatud tõenditele hinnangu andnud ja neile oma järeldused rajanud. Hageja esitatud tõendite kummutamiseks pidi kostja oma väiteid rendisuhete kohta tõendama. Riigikohtu pädevuses ei ole hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamine (

§ 353lg 3).

Vastavalt

§ 353

lg 1 sätestatule kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel ja piires, kas ringkonnakohus on kohtuotsuses õigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kuna kostja ei vaidlustanud kassatsioonkaebuses nõude loovutamise õiguslikkust ja TsK § 477 kohaldamist, siis kolleegiumi otsuses neid ei käsitletud. Juhindudes

§-st 362 p 1, kolleegium otsustas: Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata. A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik