3-2-1-126-00

3-2-1-126-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 2000.a Jelena Fjodorova hagi Galina Šaluhhina ja Viktor Šaluhhini vastu moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil
2. oktoobril
3. a läbi Galina Šaluhhina kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. mai
5. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-96/
6. Istungist võttis osa kostjate esindaja vandeadvokaat K. Kooga. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik J. Fjodorova palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses kostjatelt välja mõista moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks kokku 41 500 krooni. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 30 000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitas kostja G. Šaluhhina, kes vaidlustas maakohtu otsuse protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei selgitanud kohus välja, kas pooled soovivad arutada asja kollegiaalset. Eelistungil kohtukaasistujad ei viibinud, ühel kohtuistungil olid kohtukoosseisus kohtukaasistujad ning edaspidi kohtukaasistujaid kahel kohtuistungil enam kohtukoosseisus ei olnud. Seetõttu vaatas asja läbi ebaseaduslik kohtukoosseis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus jättis
7. mai
8. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kostja väide maakohtu poolt protsessiõiguse normi rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Kostja ja tema esindaja ei taotlenud ei eelistungil ega viimasel kohtuistungil (
9. veebruar
10. a) asja arutamist kollegiaalselt. Samuti märgib ringkonnakohus, et viimasel kohtuistungil arutas asja algusest lõpuni üks kohtunik. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse esitas kostja G. Šaluhhina, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt leidis ringkonnakohus, et kostjad ei taotlenud eelistungil asja läbivaatamist kollegiaalselt. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kohus ei püüdnudki seda välja selgitada. Kuna
11. mai
12. a kohtuistungil osalesid kohtukaasistujad, siis pidas kohus TsMS § 11 lg 2 alusel kaasistujate osavõttu vajalikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kollegiaalselt tsiviilasja arutamiselt üle minna ainuisikulisele asja arutamisele. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leiab, et maakohtu ja apellatsioonikohtu otsused tuleb TsMS § 353 lg 5 ja TsMS § 333 lg 1 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kohus ei püüdnudki välja selgitada, kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt.
13. veebruari
14. a eelistungi protokollist nähtub, et hageja, vastates kohtuniku küsimusele, soovis asja arutamisel kohtukaasistujate osavõttu. Sellest tulenevalt täitis kohus TsMS § 164 lg 1 p 5 sätestatud eelmenetluse ülesande ja selgitas välja poolte soovi kohtukoosseisu suhtes. Kohtuistungil
15. mail
16. a osalesid kaasistujad, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. TsMS § 11 lg 2 p 1 kohaselt on hagimenetluses kohtu koosseisus lisaks kohtunikule kaks kohtukaasistujat, kui seda nõuab vähemalt üks pool. Kui asja läbivaatamisel on kohtu koosseisus lisaks kohtunikule olnud kaks kohtukaasistujat, siis ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust, et hilisematel kohtuistungitel võiks asja läbi vaadata kohtunik ainuisikuliselt. Seega vaatas asja läbi ebaseaduslik kohtu koosseis. Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Ida-Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a otsus ja Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19. mai
20. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Galina Šaluhhinale
21. mail
22. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa