3-2-1-125-00

3-2-1-125-00 MÄÄRUS Tartus

1. novembril
2. a Galina Turtšini avaldus Ukraina Tšervonoarmeiski rajooni Lvovi linna rahvakohtu määruse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas kirjalikus menetluses
3. oktoobril
4. a läbi Stepan Turtšini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a määruse tsiviilasjas nr II-2/789/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ukraina Tšervonoarmeiski rajooni Lvovi linna rahvakohtu
8. septembri
9. a määrusega mõisteti Stepan Turtšinilt välja alimendid Galina Turtšini kasuks poeg Romani, sündinud
10. veebruaril
11. a, ülalpidamiseks ? osas kõigist tema sissetulekutest alates
12. augustist
13. a kuni lapse täisealiseks saamiseks. Kohtu õiendi kohaselt on määrus jõustunud ja kostja on kohtulahendi kätte saanud. Kuna kostja elab Eesti Vabariigis, palus G. Turtšin Eesti kohtul kohtumäärust tunnustada ja pöörata see täitmisele. Tallinna Linnakohtu
14. septembri
15. a määrusega tunnustati kohtumäärust ja anti luba selle täitmiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
16. mai
17. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata ja S. Turtšini erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vastavalt TsMS § 7 lg-le 2 protsessiosalistel ja teistel isikutel, kes kohtumenetluse keelest aru ei saa, õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ja esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab. S. Turtšin ei taotlenud asja arutamist tõlgi osavõtul ja andis kohtule, protokollist nähtuvalt, adekvaatse seletuse. Kaebuse väited elatise suuruse kohta jättis ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei puudutanud linnakohtu määrust. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus ei rikkunud protsessiõiguse normi. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus S. Turtšin ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse kohaselt puudus Tallinna Linnakohtu istungilt tõlk. Asja arutanud kohtunik rääkis vene keelt. Kassaator sai kohtuniku jutust aru, et toimub veel üks istung, kus ta saab esitada täiendavaid dokumente oma ülalpeetavate kohta. Istungi protokollist ei nähtu, et S. Turtšin oleks loobunud tõlgi abi kasutamisest. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja
18. mail
19. a ning avaldati Riigi Teataja II osas
20. mail
21. a. Lepingu art 65 kohaselt kuulus see ratifitseerimisele ja jõustus 30 päeva möödudes ratifitseerimiskirjade vahetamisest. Kuna leping ei oma tagasiulatuvat jõudu, siis ei ole selle sätteid võimalik kohaldada
22. a tehtud Ukraina kohtu määruse suhtes. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et S. Turtšini erikaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 7 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel ja lg 2 järgi on protsessiosalistel ja teistel isikutel, kes kohtumenetluse keelest aru ei saa, õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ja esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab. Kohus peab eelmenetluses enne kohtuistungit või kohtuistungi alguses välja selgitama, kas protsessiosaline vajab kohtuistungil tõlgi abi. Esimese astme kohtu istungi protokoll on koostatud eesti keeles, kuid tõlk kohtuistungil ei viibinud. Sellest tuleb järeldada, et asja arutati eesti keeles, mille valdamist S. Turtšin ei kinnita. TsMS § 7 lg 1 annab võimaluse menetleda asja ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Sellisel juhul peab kohus olema veendunud, et protsessiosaline valdab keelt sellisel tasemel, et ta on võimeline ilma tõlgi abita istungil osalema. Erikaebuse väidet Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu tagasiulatuva jõu puudumise kohta peab kolleegium põhjendamatuks. Riikidevaheline leping ei näe ette, et lepingu sätteid kohaldatakse ainult peale lepingu jõustumist tehtud kohtulahendite tunnustamisele ja täitmisele. Kuna protsessiõiguse normi rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, saadab Riigikohus asja, lähtudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest - tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada, esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
23. mai
24. a määrus ja Tallinna Linnakohtu
25. septembri
26. a määrus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Stepan Turtšinile
27. juunil
28. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik