3-1-1-108-00

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. novembril
2. a 3-1-1-108-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Ott Järvesaar ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaat Jüri Leppiku erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
3. oktoobri
4. a määruse peale, millega jäeti käiguta süüdistatava J. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppiku poolt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a määruse peale esitatud erikaebus.
7. oktoobril
8. a toimunud kohtuistungist võtsid osa süüdistatava J. K.-i kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
9. J. K. peeti kahtlustatavana kinni
10. juulil
11. a ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku Eda Muraku
12. juulil
13. a määrusega kohaldati tema suhtes kuni
14. juulini 2000 a tõkendina vahi all pidamist.
15. juulil
16. a esitati J. K.-le süüdistus KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 17 lg 4 järgi selles, et ta Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti talituse juhatajana organiseeris ajavahemikul
17. a maist kuni
18. a jaanuarini käibemaksu väljapetmise summas 10 401 672 krooni. KrK § 161 järgi esitati J. K.-le süüdistus selles, et taametiisikuna andis kaasallkirja mitmetele äriühingutele ebaseaduslikult käibemaksu tagastamise otsustele summas 14 347 594 krooni.
19. Tallinna Linnakohtu
20. juuli
21. a määrusega pikendati J. K.-i vahi all pidamise tähtaega kuni
22. septembrini
23. a.
24. Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse inspektor E. M. esitas Tallinna Linnakohtule
25. septembril
26. a taotluse J. K.-i vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks eeluurimistähtaja lõpuni s.o kuni
27. novembrini
28. a. Taotluse kohaselt on alust arvata, et kuna J. K.-i kätte on läinud väga suur osa maksuametilt välja petetud summadest, annab see talle põhjuse ja ka võimaluse pakku minna.
29. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Leo Kunmani poolt
30. septembril
31. a tehtud määrusega anti luba süüdistatava J. K.-i vahi all pidamiseks kuni
32. novembrini
33. a. Määruses märgitakse kõigepealt, et kohus vaatab läbi "taotluse süüdistatava J. K.-i suhtes tõkendi vahi all pidamine pikendamiseks". Seejärel on määruses märgitud, et "uurija taotleb süüdistatava suhtes tõkendi vahi all pidamine kohaldamist, kuna ta võib hoiduda kõrvale uurimisest, võib panna toime uusi kuritegusid". Määruse motiveerivas osas on sedastatud, et "...uurija taotlus kuulub rahuldamisele, sest J. K.-it süüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises, millega kaasnes riigi raha summas 14390295 kr kõrvaldamine, mistõttu on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides hoiduda kõrvale uurimisest".
34. J. K.-i kaitsjad vandeadvokaat J. Leppik ja vandeadvokaadi vanemabi Ingrid Kullerkann esitasid
35. septembri
36. a kohtumääruse peale erikaebuse, milles taotlesid määruse tühistamist ja J. K.-i viivitamatut vahi alt vabastamist. Erikaebuses leiti, et J. K.-i vahi all pidamise tähtaeg oli möödunud juba
37. septembril tööaja lõppemise momendil ja seega oli teda ebaseaduslikult peetud kinni enam kui 12 tundi. Erikaebuses märgitakse muuhulgas ka seda, et sama tõkendit võib korduvalt kohaldada ainult siis, kui vahepeal on ilmunud uusi asjaolusid ja et kohus on alusetult andnud loa J. K.-i vahi all pidamiseks, kuigi uurija taotles vahi all pidamise tähtaja pikendamist.
38. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
39. septembri
40. a määrusega tühistati
41. septembri
42. a kohtumäärus, kuid samaaegselt rahuldati uurija E. M. taotlus süüdistatava J. K.-i vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks
43. novembrini
44. a. Kaitsjate erikaebus jäeti rahuldamata. Määruses märgiti, et see on lõplik. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et
45. septembril - s.o päeval, mil Tallinna Linnakohtu kohtunik hakkas läbi vaatama uurija taotlust J. K.i vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta, ei olnud J. K.-i varasem vahi all pidamise tähtaeg veel möödunud ja seega oleks kohtunik saanud seda tähtaega pikendada. Ringkonnakohus luges põhjendatuks J. K.-i vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse. Kuna aga kohtunik L. Kunman oli ringkonnakohtu arvates ekslikult vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruse asemel teinud vahi alla võtmise määruse, siis - tuginedes AKKS § 32 lg 1 p-le 6 pidas ringkonnakohus vajalikuks seda määrust täpsustada.
46. J. K.-i kaitsja vandeadvokaat J. Leppik esitas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
47. septembri
48. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule erikaebuse, milles taotletakse eelnimetatud määruse tühistamist ja J. K.-i viivitamatut vahi alt vabastamist.
49. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Ene Randmäe vaatas viimatinimetatud erikaebuse läbi ja jättis selle oma
50. oktoobri
51. a määrusega käiguta, märkides kohtumääruse resolutiivosas, et selle määruse peale saab esitada erikaebuse Riigikohtule. Menetlus Riigikohtus
53. oktoobril
54. a edastas J. K.-i kaitsja vandeadvokaat J. Leppik Riigikohtule
55. oktoobril
56. a koostatud kohtumääruse peale erikaebuse, milles märgitakse järgmist. 9.1 Kaebeõigust põhjendades rõhutab vandeadvokaat J. Leppik, et ta lähtub kaebuse käiguta jätmise määruse peale erikaebuse esitamisel kaevatavas kohtumääruses ringkonnakohtu poolt antud volitusest. 9.2 Erikaebuse esitaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik E. Randmäe vaatas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
57. septembri
58. a määruse peale esitatud erikaebuse ilma seadusliku aluseta ise läbi, kuigi on määruses tunnistanud, et kaebus oli adresseeritud Riigikohtule. 9.3 Vandeadvokaat J. Leppik osundab asjaolule, et AKKS § 42 kohaselt on kassatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmise õigus üksnes Riigikohtu loakogul ja seega ei olnud ringkonnakohtunik õiguslikult pädev Riigikohtule esitatud erikaebust käiguta jätma. 9.4 Vandeadvokaat J. Leppik leiab, et vaidlustatud kohtumääruses on AKKS § 71 lg 2 mõttes Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
59. septembri
60. a määruse esmakordsuse üle diskuteerimine asjakohatu põhjusel, et viimatinimetatud kohtumäärusega rahuldas ringkonnakohus uurija E. M. taotluse süüdistatava J. K.-i vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks
61. novembrini
62. a. Seega, leiab J. Leppik, lahendasringkonnakohus vahi all pidamise tähtaja pikendamise küsimuse esmakordselt.
63. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat J. Leppik erikaebuses sisalduvat taotlust, kuid möönis samal ajal, et juhul, mil seaduse kohaselt kaebeõigus puudub, ei saa kaebeõigus tuleneda ka mitte ringkonnakohtu lahendist. Prokurör väitis oma seletuses, et Riigikohtu praktikas aktsepteeritava kohaselt on võimalik erikaebust esitada ka kaebuse käiguta jätmise määruse peale. Samas leidis prokurör, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
64. septembri
65. a määrus ei olnud esmakordselt tehtud määrus AKKS § 71 lg 2 mõttes ja seega puudus seaduslik alus seda vaidlustada.
66. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised leiab, et süüdistatava J. K.i kaitsja vandeadvokaat J. Leppik oli õigustatud erikaebe korras vaidlustama Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe poolt
67. oktoobril
68. a tehtud määrust. Kaitsja selline volitus ei tulene siiski mitte kõnealuses kohtumääruses kohtuniku poolt antavatest kaebevolitustest, vaid selle määruse tegelikust sisust. Määruse sisuks ei ole mitte vandeadvokaat J. Leppikule tähtaja määramine tema poolt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
69. septembri
70. a määruse peale esitatud erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Määruse sisuks on tegelikult hoopis vandeadvokaat J. Leppiku teavitamine sellest, et tal puudus õigus esitada erikaebust Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
71. septembri
72. a määruse peale. Seega ei ole Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe poolt
73. oktoobril
74. a tehtud määrus sisuliselt mitte kaebuse käiguta jätmise määrus vaid kaebuse läbivaatamata jätmise määrus, mis - kooskõlas AKKS § 68 lg 1 p-s 9 sätestatuga - on erikaebe korras vaidlustatav. Käesoleval ajal ei saa enam nõustuda prokuröri poolt Riigikohtu istungil väidetuga, et kohtupraktika kohaselt on erikaebe korras vaidlustatavad nii kohtukaebuse käiguta jätmise määrus kui ka läbivaatamata jätmise määrus. Selline - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
75. märtsi
76. a määruses 3-1-1- 37-98 (RT III, 14, 150) avaldatud seisukoht ei kehti alates
77. septembrist
78. a , mil AKKS § 68 lg 1 p-s 9 tehtud muudatuse jõustumise järgselt on erikaebe korras vaidlustatavad üksnes kohtukaebuse läbivaatamata jätmise määrused.
79. Tunnistades ülalkirjeldatud motiividel vandeadvokaat J. Leppiku õigust vaidlustada erikaebe korras
80. oktoobril
81. a tehtud kohtumäärust, puuduvad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates siiski alused selle kohtumääruse tühistamiseks. Vandeadvokaat J. Leppik osundab õigesti AKKS §-le 42, mille kohaselt on kassatsioonkaebuse käiguta- ja läbivaatamata jätmiseks õigustatud üksnes Riigikohtu loakogu. Kuid käesoleval juhul on tegemist erikaebusega ja vastavalt AKKS § 77 lg-le 1 saadab ringkonnakohus AKKS § 68 lg-s 1 loetletud kohtumääruste peale esitatud erikaebused ja -protestid nende esitamisele järgneval päeval Riigikohtule ning AKKS § 77 lg 2 kohaselt ei vaja Riigikohtule esitatavad erikaebused menetlusluba. Kuid kirjeldatud regulatsioon kehtib üksnes AKKS § 71 lg 2 mõttes ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste vaidlustamisel.
82. Erinevalt erikaebuse esitajast on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
83. septembri
84. a määrus ei olnud sisuliselt ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määrus AKKS § 71 lg 2 mõttes. Selle määruse tegemise eelselt vaatas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium läbi erikaebust antud küsimuses esmakordselt tehtud määruse peale - Tallinna Linnakohtu kohtuniku L. Kunmani
85. septembri
86. a määruse peale. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks rõhutada, et ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruseks AKKS § 71 lg 2 mõttes ei saa lugeda sellist määrust, millega lahendatakse kaebust esimese astme kohtu poolt tehtud määruse peale. Ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruseks AKKS § 71 lg 2 mõttes on näiteks määrus, mille alusel ringkonnakohus kohaldab tema menetluses olevas kriminaalasjas tõkendina vahi alla võtmist varem vabaduses viibinud kohtualusele.
87. AKKS-s ei sätestata seda, kuidas tuleks toimida nende erikaebuste ja -protestidega, mis esitatakse ringkonnakohtu poolt mitte esmakordselt tehtud määruste peale - seega määruste peale, mida seaduse kohaselt üldse vaidlustada ei saaks. Kooskõlas AKKS § 77 lg-tes 1 ja 2 sätestatu mõttega ei pea ringkonnakohus selliseid erikaebusi ja -proteste saatma koheselt Riigikohtule. Ei saa lugeda aktsepteeritavaks seda, et Riigikohus peaks tingimusteta ja vastuvaidlematult menetlema kaebusi, mida seaduse kohaselt üldse esitada ei saaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on ainuvõimalik lahendus, mille kohaselt on ringkonnakohus pädev jätma läbi vaatamata kaebusi ringkonnakohtu nende määruste peale, mida seaduse alusel enam vaidlustada ei saaks. Just selliselt ongi käesoleva kriminaalasja menetlemisel toimitud.
88. Tuginedes AKKS § 12 lg-le 1 ja § 21 lg-le 1 võib väita, et seadusandja mõtte kohaselt peab ringkonnakohus toimima kollegiaalses kohtukoosseisus üksnes kriminaalasja arutamisel. Seetõttu tuleb lugeda põhjendatuks, et ka Riigikohtule esitatavate erikaebuste vormilise kontrollimise funktsiooni teostab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt. Seega on põhjendatud, et ka
89. oktoobri
90. a määruse tegi ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.
91. Tulenevalt eelöeldust puudubki alus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe poolt
92. oktoobril
93. a tehtud määrust, millega sisuliselt jäeti läbi vaatamata vandeadvokaat J. Leppiku erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
94. septembri
95. a määruse peale. AKKS-s sätestatu süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib väita, et erikaebuse või -protesti võib jätta läbi vaatamata kolmel erineval alusel. Kõigepealt, kooskõlas AKKS § 42 lg-s 2 sätestatuga, siis, kui kaebuse esitaja ei täida määratud tähtajaks temale kaebuse või protesti käiguta jätmisel kaebuse või protesti vormi osas esitatud nõudmisi. Teiseks, analoogia pinnalt AKKS § 10 lg-s 2 sätestatuga, tuleb jätta läbi vaatamata need Riigikohtule adresseeritud erikaebused ja-protestid, mille esitaja ei olnud kaebuse või protesti esitamiseks õigustatud. Kolmandaks, erikaebe instituudi olemusest tulenevalt, tuleb jätta läbi vaatamata erikaebused ja protestid, mis tulenevalt AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 sätestatust ei ole erikaebe korras vaidlustatavad.
96. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
97. septembri
98. a määrusest nähtuvalt luges ringkonnakohus sisuliselt õigeks ja põhjendatuks antud küsimuses esmakordselt tehtud kohtumääruse Tallinna Linnakohtu kohtuniku L. Kunmani poolt
99. septembril
100. a tehtud kohtumääruse. Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et Tallinna Linnakohtu
101. juuli
102. a määruse resolutsioonis märgitu "nõustuda kriminaalasjas nr 00231000361 süüdistatava J. K.-i vahi all pidamise tähtaja pikendamisega kuni
105. a." tähendab seda, et selle määruse kohaselt oli viimaseks vahi all pidamisepäevaks
106. september
107. a mitte aga
108. september
109. a, nagu on väitnud erikaebuse esindajad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses 3-1-1-12-00 (RT III, 00, 5, 52) on rõhutatud, et KrMK §-s 85 sätestatud tähtaegade arvutamise reeglistikku ei saa kasutada isikute põhiõiguste piiramisega seonduvate tähtaegade alguse kindlaksmääramisel. Erinevalt KrMK §-s 85 sätestatust tuleb nii isiku vabaduse piiramise kui ka selle võtmise aega lugeda arvates kas kõnealuse põhiõiguse piiramise või võtmise hetkest. Kuid nimetatud kohtulahendist ei tulene mingil määral, et ka vabaduse piiramise või vabaduse võtmise tähtaja lõpu kindlaksmääramisel ei saaks lähtuda KrMK § 85 lg-s 2 sätestatust. Tallinna Linnakohtu
110. juuli
111. a määruses märgitu, et vahi all lubati pidada kuni
112. septembrini
113. a tähendab KrMK § 85 lg 2 kohaselt üheselt seda, et antud juhul oleks seaduslik vahi all pidamine lõppenud just nimelt
114. septembril
115. a. Obiter dictum korras tuleks siinjuures märkida, et kui
116. september
117. a oleks olnud puhkepäev, oleks ikka see päev jäänud vahi all pidamise viimaseks päevaks ja sel juhul, tulenevalt Põhiseaduse § 21 lg-st 2, ei oleks kohaldatav KrMK § 85 lg-s 4 sätestatu.
118. Tulenevalt eelöeldust oli Tallinna Linnakohtu kohtunik L. Kunman
119. septembril
120. a õigustatud pikendama J. K.-i vahi all pidamise tähtaega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kõnealune kohtumäärus ongi sisuliselt käsitatav vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrusena. Selles määruses märgitakse kõigepealt, et kohtunik vaatab läbi vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlust. Seejärel märgitakse määruse motiveerivas osas, et kohtu arvates kuulub see - seega vahi all pidamise tähtaja pikendamise - taotlus rahuldamisele. Kahtlemata oleks keeleliselt korrektsem olnud ka määruse resolutiivosas märkida, et antakse luba vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks, kuid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on ka formulatsioon "anda luba süüdistatava J. K.-i, sünd.
122. 1967., vahi all pidamiseks kuni
125. a " määruse kui terviku kontekstis käsitatav vahi all pidamise tähtaja pikendamisena.
126. Oluline on siinjuures rõhutada, et kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses 3-1-1-12-00 (RT III, 00, 5, 52) märgituga ei oleks õige teha vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrust olukorras, mil varasem vahi all pidamise tähtaeg on möödunud. Kuid sellele vaatamata ei ole Riigikohtu kõnealuse määruse kohaselt vahi alla võtmine ja vahi all pidamise tähtaja pikendamine teineteisest kardinaalselt erinevaid mõisteid. Vastavalt KrMK § 73 lg-s 51 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel, mis muuhulgas tähendab seda, et ka vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused on kattuvad. See tähendab, et mingil juhul ei oleks olnud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega tegemist siis, kui Tallinna Linnakohtu kohtunik L. Kunman oleks
127. septembril
128. a s. o päeval, mil ta oli õigustatud pikendama J. K.-i vahi all pidamist - teinud J. K.-i vahi alla võtmise määruse.
129. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oleks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võinud Tallinna Linnakohtu kohtuniku L. Kunmani poolt
130. septembril
131. a tehtud kohtumääruse peale esitatud erikaebuse jätta ka lihtsalt rahuldamata. Siiski ei saa menetlusseaduse rikkumiseks lugeda ka seda, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
132. septembri
133. a määruses on AKKS § 32 lg 1 ple 6tuginevalt täpsustavalt korrigeeritud
134. septembri
135. a kohtumääruse resolutiivosa. Süüdistatava olukorda ei ole sellise korrigeerimisega mingil moel halvendatud.
136. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole seadusega kooskõlas Tallinna Linnakohtu kohtuniku L. Kunmani
137. septembri
138. a määruse peale esitatud erikaebuses väidetu, et sama tõkendit võib korduvalt kohaldada ainult siis, kui vahepeal on ilmunud uusi asjaolusid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 72 lg-st 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe poolt
139. oktoobril
140. a tehtud kohtumäärus jätta muutmata ja süüdistatava J. K.-i kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppiku erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub
141. novembril
142. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar,Eerik Kergandberg