3-3-1-44-00

3-3-1-44-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 2000 Osaühingu Prof Plus kassatsioonkaebuse läbivaatamine Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. oktoobril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Osaühingu Prof Plus kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-33/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa OÜ Prof Plus esindaja advokaat Kersti Kägi ja Lääne-Viru Maksuameti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Lääne-Viru Maksuamet tegi
6. detsembril
7. a. Osaühingule Prof Plus ettekirjutuse nr. 41-10/302, mille punkti 1 järgi on osaühing tasunud oma töötaja lepingulise õppekoha eest Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas 47 500 krooni. Tegemist oli Tulumaksuseaduse §-s 33 lg. 2 sätestatud tunnustele vastava erisoodustusega, mille summalt tuleb maksta TMS § 33 lg. 1 alusel tulumaksu 12 350 krooni ja Sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg. 1 alusel sotsiaalmaksu 15 675 krooni ning intresse vastavalt 6651 krooni ja 8191 krooni. OÜ Prof Plus esitas ettekirjutuse punkti 1 peale kaebuse Lääne-Viru Maakohtule, milles taotles selle tunnistamist kehtetuks. Osaühing väitis, et nimetatud koolituskulud on ettevõtluse kulud TMS § 13 lg. 1 mõttes, mitte aga töötajale antud erisoodustus TMS § 33 lg. 1 mõttes. Lääne-Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a. otsusega haldusasjas nr. 3-3/2000 jäeti OÜ Prof Plus kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vastavalt Täiskasvanute koolituse seaduse §-le 3 tuleb sõltuvalt eesmärgist eristada tasemekoolitust ja tööalast koolitust. Viimane võimaldab kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Kõrghariduse omandamine on tasemekoolitus, mitte tööalane koolitus. Ettevõtluse kuludeks TMS § 13 lg. 1 mõttes võivad olla tööalase koolituse kulud, mitte aga tasemekoolituse kulud. Tegemist oli töötajale antud erisoodustusega vastavalt TMS §-le 33 lg.
10. OÜ Prof Plus esitas
11. aprillil
12. a. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Viru Ringkonnakohtu
13. juuli
14. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Lääne-Viru Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus Lääne-Viru Maakohtu otsuses toodud põhjendustega.
15. augustil
16. a. esitas OÜ Prof Plus kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada Lääne-Viru Maksuameti ettekirjutuse punkt
17. Samuti taotleb osaühing tema kasuks kohtukulude väljamõistmist summas 14 572 krooni ja ettekirjutuse punkti 1 alusel toimunud arvelduste tagasitäitmist koos intressi arvestamisega. Osaühing leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud TMS § 13 lg. 1, mistõttu maksumaksja ei saa kasutada selle sättega talle antud õigust arvata maksustamisele kuuluvatest tuludest maha ettevõtlusega seotud need kulutused, mis on tehtud töötajate koolituseks. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et OÜ Prof Plus on andnud erisoodustuse osühingu töötajale, mis tuleb maksustada tulu- ja sotsiaalmaksuga. Lääne-Viru Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et töötaja täiend- ja ümberõppeks tehtud kulutusi saab äriühing maksustatavast tulust maha arvata, kulutusi töötaja kõrghariduse omandamiseks aga mitte, sest kõrghariduse omandamine ei ole täiend- või ümberõpe. Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 alusel saab äriühing maksutatavast tulust maha arvata kulutused töötaja täiend- ja ümberõppeks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
18. Kuni
19. jaanuarini 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 sätestas: "Maksumaksja tulust arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kaasa arvatud kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks, töökohtades kohandamiseks puuetega töötajatele ning vara võõrandamisest saadud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras arvestatav kahju." Selle sätte mõte on, et kõik maksumaksja ettevõtlusega seotud kulutused kuuluvad maksustatavast tulust mahaarvamisele tingimusel, et kulutused on tehtud maksustamisperioodil ja dokumentaalselt tõendatud. Tekstiosa "kaasa arvatud kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks" tuleb mõista kui näidet ettevõtlusega seotud kulutustest ja kinnitust, et kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks on otseselt ja kogu ulatuses seotud maksumaksja ettevõtlusega. Kui kulutused on ainult osaliselt seotud maksumaksja ettevõtlusega, kuulub maksutatavast tulust mahaarvamisele üksnes see osa, mis on ettevõtlusega seotud otseselt. TMS § 13 lg. 1 alusel saab töötaja tasemekoolituseks tehtud kulutused maksutatavast tulust maha arvata tingimusel, et need on seotud ettevõtlusega, tehtud maksustamisperioodil ja dokumentaalselt tõendatud. Kuid erinevalt täiend- ja ümberõppest kui tööalasest koolitusest võivad kulutused tasemekoolitusele olla maksumaksja ettevõtlusega seotud nii otseselt ja kogu ulatuses kui ka üksnes osaliselt.
20. Osaühingu Prof Plus töötaja tasemekoolituse kulutuste hindamiseks pidid kohtud välja selgitama, kas osaühingu töötaja koolitamiseks tehtud kulutused on seotud tema ettevõtlusega. Kuna tegemist oli tasemekoolitusega, siis tulnuks välja selgitada ka see, kas need kulutused on ettevõtlusega seotud otseselt ja kogu ulatuses või üksnes osaliselt. Töötaja koolituseks tehtud kulutuste seotuse kohta ettevõtlusega pidi osaühing esitama vastavad tõendid. Tasemekoolituse puhul tuleb tõendada, et töötaja täidab pärast koolitamist uusi, keerulisemaid tööülesandeid ning koolitus oli vajalik, kasulik või kohane maksumaksja ettevõtluse arendamiseks või säilitamiseks. Olulist tähendust võib omada ka töötaja koolituseks tehtud kulutuste vastavus töösuhete kestvusele pärast koolitamist.
21. Selles haldusasjas ei ole kohtud teinud kindlaks, kas Osaühingu Prof Plus kulutused oma töötaja koolitamiseks olid seotud osaühingu ettevõtlusega. Kohtud on tõlgendanud kuni
22. jaanuarini 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 ebaõigesti ning asunud seisukohale, et osaühingu kulutused oma töötaja tasemekoolituseks on erisoodustuse andmine, sest ettevõtlusega on TMS § 13 lg. 1 mõttes seotud vaid töötajate täiend- ja ümberõpe. Kuni
23. jaanuarini 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 ebaõige kohaldamise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja lg. 2, 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Osaühingu Prof Plus kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
24. juuli
25. a. otsus haldusasjas nr. II-3-33/00 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon 700 (seitsesada) krooni Eesti Maksumaksjate Liidule. Otsus jõustub
26. novembril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann