Obsah (4)

§ 135§ 130§ 116§ 13

3-3-1-48-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. novembril 2000 Galina Baukova kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistusest ebaseadusliku vabastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõ

§ 135lg.

2 alusel. Kaebuse kohaselt rikuti koondamisel

§ 130lg.

1 sätestatud etteteatamistähtaega ega makstud ka

§-s 130 lg. 2 ette nähtud palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest. Koopia

1. jaanuari
2. a. käskkirjast nr. 15 sai kaebaja alles
3. jaanuaril. G. Baukovale ei pakutud teist ametikohta reorganiseeritavas Tartu Maakohtus, hoolimata vabade ametikohtade olemasolust tema vabastamise päeval. Tartu Halduskohus rahuldas
4. mai
5. a. otsusega haldusasjas nr. 3-24/2000 G. Baukova kaebuse, tunnistas tema teenistusest vabastamise Tartu Maakohtu esimehe
6. jaanuari
7. a. käskkirja nr. 15 alusel õigusvastaseks ja mõistis Tartu Maakohtult välja kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse

§ 135lg.

2 alusel. Kohus leidis, et ametnikule koondamisest kirjalikuks etteteatamiseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja registreeris oma teenistuskohustuste täitmise tõttu Tartu Maakohtusse saabunud justiitsministri

1. detsembri
2. a. käskkirja nr.
3. Nimetatud käskkiri oli adresseeritud kohtute esimeestele. Kuna G. Baukova teenistusest vabastamisel on rikutud

§ 130lg.

1 ja 2, tuleb tema kasuks välja mõista ühe kuu ametipalk teenistusest vabastamisel etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest. Asjas on tõendatud, et G. Baukovale ei pakutud teisi ametikohti, sh. vakantset sekretärasjaajaja ametikohta, mis oli vaba kuni

1. jaanuarini
2. Asja materjalidest ei nähtu, et
3. detsembril 1999 Tartu Maakohtu masinakirjutaja ametikohalt koondatud ning
4. jaanuaril 2000 sekretär-asjaajaja ametikohale nimetatud isikul oleksid olnud paremad teenistusalased näitajad võrreldes kaebajaga. Tartu Maakohus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leidis, et G. Baukova vabastamisel ei ole rikutud

§ 130lg.

1 ning kohtu esimehel puudus vajadus dubleerida justiitsministri

1. detsembri
2. a. käskkirja. G. Baukovat ei olnud võimalik nimetada sekretär-asjaajaja ametikohale, kuna tema senised teenistuskohustused erinesid konkretiseerituse astmelt ja mahult sekretär-asjaajaja teenistuskohustustest, samuti on palk sekretär-asjaajaja ametikohal oluliselt väiksem. Tulenevalt Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 oli tööandja kohustatud vabade töökohtade olemasolul tööle võtma
3. detsembril 1999 koondatud Tartu Maakohtu masinakirjutaja. Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a. otsusega tühistati halduskohtu otsus käskkirja õigusvastaseks tunnistamise ja

§ 135lg.

2 alusel hüvituse väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leidis: Asjaolu, et teenistusest vabastamisest ei teatatud kirjalikult ette, ei ole iseenesest vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise aluseks. Sekretär-asjaajaja ametikohta ei saanud käsitleda ametikohana, millele oleks olnud võimalik G. Baukovat tema nõusolekul nimetada, kuna Tartu Maakohus oli tulenevalt Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 kohustatud vabale ametikohale tööle võtma töötaja, kes vabastati

1. detsembril 1999 Tartu Maakohtu masinakirjutaja kohalt TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega. G. Baukova esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osaliselt, tunnistada tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks ning tühistada Tartu Maakohtu esimehe
2. jaanuari
3. a. käskkiri nr.
4. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitatud taotluse kohaselt palus G. Baukova tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab: Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks teenistusest vabastamisest kirjalikult mitteteatamine ei ole vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise aluseks. G. Baukova vabastamise ajal oli sekretär-asjaajaja ametikoht täitmata. Kaebaja õigus jääda tööle välistati ilma teisi ametikohti pakkumata. Kuna teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik ja kaebaja loobus ennistamisest, kuulub talle väljamõistmisele kuue kuu ametipalga suurune hüvitus

§ 135lg.

2 alusel. Selle hüvituse väljamõistmine on seatud sõltuvusse nimetatud tingimuste olemasolust, on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab Tartu Maakohus:

§-st 116 lg. 3 ei tulene asutuse juhile kohustust pakkuda koondatavale ametiisikule teist vaba ametikohta, kui ta leiab, et koondatavale isikule ei ole ametikohta võimalik pakkuda. G. Baukovale ei olnud võimalik pakkuda sekretär-asjaajaja ametikohta, kuna tema senised teenistuskohustused ja sekretär-asjaajaja omad on konkretiseerituse astmelt ja mahult erinevad ning palk sekretär-asjaaja ametikohal on oluliselt väiksem. Tulenevalt Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 oli tööandja kohustatud vabade töökohtade olemasolul tagasi tööle võtma 31. detsembril 1999 koondatud Tartu Maakohtu masinakirjutaja, kellel oli sellele kohale eelisõigus. Tutvunud esitatud materjaliga ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Avaliku teenistuse seaduse § 130 lg. 1 kohaselt teatatakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette vähemalt üks kuu.

§ 130lg.

2 näeb ette, et kui sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks

§-s 131 sätestatud hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. G. Baukova koondamisel lähtus Tartu Maakohus justiitsministri

1. detsembri
2. a. käskkirjast nr. 282, mille punkti 4 kohaselt tuli seoses Tartu Maakohtu ja Tartu Linnakohtu ühendamisega Tartu Maakohtu peaspetsialistiga lõpetada teenistussuhe
3. jaanuaril 2000 koondamise tõttu. Kuna G. Baukova sai nimetatud käskkirjast teada seda oma teenistuskohustuste täitmise tõttu registreerides, ei pidanud Tartu Maakohus ekslikult vajalikuks ametnikule kirjalikult ette teatada tema koondamisest. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et teenistusest vabastamisest ei teatatud kirjalikult ette, ei ole iseenesest vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise aluseks. Seadus sätestab etteteatamistähtajast puudu jäävate päevade eest palga maksmise kohustuse. Käesolevas haldusasjas on tõendatud, et Tartu Maakohus pole kaebaja teenistusest vabastamisel järginud

§-s 130 lg. 1 sätestatud tähtaega. Tartu Halduskohus on õigesti kaebaja kasuks välja mõistnud palga

§ 130lg.

2 alusel. 2.

§ 116lg.

3 kohaselt ei vabastata ametnikku koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebajale ei olnud võimalik pakkuda sekretär-asjaajaja ametikohta, kuna G. Baukova senised teenistuskohustused ja sekretärasjaajaja teenistuskohustused on konkretiseerituse astmelt ja mahult erinevad ning palk sekretärasjaaja ametikohal on oluliselt väiksem. Riigikohtu halduskolleegium oma 22. mai 2000. a. otsuses nr. 3-3-1-14-00 on asunud seisukohale, et

§ 116lg.

3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Ametnikule sellise ametikoha pakkumine, millel teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui tema senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele. 3. Avaliku teenistuse seaduse § 116-s lg. 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk on vältida ametis oleva ametniku koondamist.

§ 13lg.

2 kohaselt laienevad abiteenistujatele töölepingu seadus ja muud tööseadused niivõrd, kuivõrd Avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seadus ei sätesta ametiasutuse kohustust eelistada vaba ametikoha olemasolul isikuid, kes on abiteenistuskohalt Töölepingu seaduse alusel vabastatud koondamise tõttu. Ametikohta, mida on Avaliku teenistuse seaduse alusel võimalik pakkuda ametnikule, kelle koondamist oleks võimalik sel viisil vältida, ei saa pidada niisuguseks vabaks ametikohaks, millele Töölepingu seaduse alusel koondatud isikul oleks eelisõigus TLS § 98 lg. 3 alusel. Käesolevas haldusasjas on tõendatud, et G. Baukova vabastamise käskkirja andmise ajal

1. jaanuaril 2000 ning tema vabastamise päeval
2. jaanuaril 2000 oli vaba Tartu Maakohtu sekretär-asjaajaja ametikoht, mis täideti alles
3. jaanuaril
4. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, et sekretär-asjaajaja vaba ametikohta Tartu Maakohtus ei saanud käsitleda sellise ametikohana, millisele oleks olnud võimalik G. Baukovat tema nõusolekul nimetada, kuna Tartu Maakohus oli tulenevalt Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 kohustatud vabale ametikohale tööle võtma töötaja, kes vabastati
5. detsembril 1999 Tartu Maakohtu masinakirjutaja kohalt TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Masinakirjutaja koht, millele isik oli võetud töölepingu alusel, oli abiteenistuskoht. Selliselt ametikohalt koondatud isikul ei saanud tekkida TLS § 98 lg. 3 alusel eelisõigust vabale ametikohale, millele ametnik nimetatakse Avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras. Tartu Maakohus on G. Baukova teenistusest vabastamisel rikkunud

§ 116lg.

3, mistõttu tema teenistusest vabastamine on ebaseaduslik. Ülaltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Galina Baukova kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a. otsus haldusasjas nr. II-3-81/2000 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a. otsus haldusasjas nr. 3-24/
5. Tagastada Galina Baukovale kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub
6. novembril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann