3-3-1-50-00

3-3-1-50-00 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 2000 E. Tamme kassatsioonkaebuse läbivaatamine menetluse HKMS § 24 lg. 1 p. 4 alusel lõpetamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. oktoobril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Eino Tamme kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. juuli
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/266/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Eino Tamm ja Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
6. juulil 1998 esitas E. Tamm Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuameti
7. juuni
8. a. ettekirjutuse nr. 42-03/E-42 peale. Tallinna Halduskohtu
9. novembri
10. a. otsusega jäeti see kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
11. aprilli
12. a. otsusega jäeti rahuldamata E. Tamme apellatsioonkaebus.
13. oktoobri
14. a. otsusega haldusasjas nr. 3-3-1-31-99 jättis Riigikohtu halduskolleegium rahuldamata E. Tamme kassatsioonkaebuse.
15. oktoobril 1999 esitasid Eino Tamm ja Kalle Tenno Maksuametile taotluse muuta Maksuameti
16. juuni
17. a. ettekirjutusi nr. 42-03/E-42 ja 42-03/E-
18. E. Tamm ja K. Tenno väitsid, et nimetatud ettekirjutuste järgi pidid nad tasuma tulumaksu vastavalt nende poolt omandatud aktsiate nominaalväärtusele. E. Tamm ja K. Tenno taotlesid, et Maksuamet võtaks maksusumma määramisel aluseks aktsiate turuväärtuse, mis selgus nende võõrandamisel. Maksuamet vastas E. Tamme ja K. Tenno taotlusele
19. novembril 1999 kirjaga nr. 80-06/5438, et ettekirjutused "on Riigikohtu halduskolleegiumi
20. oktoobri
21. a. määrusega nr. 3-3-1-31-99 jäetud jõusse" ja ei kuulu seega täiendavale läbivaatamisele.
22. novembril 1999 esitas E. Tamm Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tunnistaks seadusevastaseks Maksuameti keeldumise vaadata ettekirjutus nr. 42-03/E-42 uuesti läbi ja arvestada maksusumma määramisel aktsiate turuväärtust.
23. novembri
24. a. kohtumäärusega jäeti E. Tamme kaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale aega kaebuse täpsustamiseks.
25. detsembri
26. a. kohtumäärusega kohustati kaebuse esitajat kõrvaldama kaebuse puudused.
27. novembril 1999 täpsustas E. Tamm kaebust ja selgitas, et tema varasemas kaebuses Maksuameti sama ettekirjutuse peale oli ta seisukohal, et ei ole aktsiate omandamisel maksustatavat tulu saanud. See seisukoht välistas võimaluse vaidlustada maksustatava tulu suurust.
28. jaanuaril 2000 täpsustas E. Tamm veelkord kaebust ja palus lugeda kaebus esitatuks ka Maksuameti
29. juuni
30. a. ettekirjutuse nr. 42-03/E-42 peale selles osas, mis puudutab tema poolt omandatud aktsiate maksustatavat väärtust.
31. märtsil 2000 täiendas E. Tamm kaebust taotlusega tühistada ettekirjutus Maksuameti poolt määratud maksusumma suuruse ja maksusumma määramise metoodika osas ning peatada ettekirjutuse täitmine. Tallinna Halduskohtu
32. mai
33. a. otsusega haldusasjas nr. 3-616/2000 jäeti rahuldamata E. Tamme kaebus Maksuameti
34. novembri
35. a. kirja peale, millega keelduti ettekirjutuse muutmisest. Kohtuotsuse järgi on E. Tamm taotlenud Maksuametilt sama ettekirjutuse muutmist, mille peale on E. Tamm juba varem esitanud kaebuse, mis jäeti jõustunud kohtuotsusega rahuldamata. Seepärast on Maksuameti keeldumine ettekirjutuse uuesti läbivaatamisest seaduslik ja põhjendatud. Tallinna Halduskohtu
36. mai
37. a. määrusega samas haldusasjas lõpetati menetlus E. Tamme kaebuse selles osas, milles taotleti Maksuameti ettekirjutuse tühistamist.
38. juunil 2000 esitas E. Tamm Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks esimese astme kohtu otsuse ja teeks uue otsuse ning teeks Maksuametile ettekirjutused Maksuameti
39. juuni
40. a. ettekirjutuse nr. 42-03/E-42 tühistamiseks ja E. Tamme
41. oktoobri
42. a. taotlusele seadusliku vastuse andmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
43. juuli
44. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja E. Tamme apellatsioonkaebus rahuldamata.
45. augustil 2000 esitas E. Tamm kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja esimese astme kohtu otsuse ning saadaks asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. E. Tamm väidab: Kohus tõlgendas vääralt MKS § 41 lg. 1 ja piiras sellega E. Tamme õigust esitada maksuvaidluse igas faasis kaebus kohtusse. Kohus jättis kohaldamata Põhiseaduse § 13 ja § 32, sest jättis sisuliselt lahendamata kaebuse Maksuameti keeldumise peale parandada viga Maksuameti
46. juuni
47. a. ettekirjutuses. Maksuameti keeldumist vaadata sisuliselt läbi E. Tamme
48. oktoobril
49. a. esitatud taotlus tuli kontrollida lähtudes Avaldustele vastamise seadusest, mitte aga Maksukorralduse seadusest. Rikutud on TsMS §-des 330 lg. 6 ja 231 lg. 4 sätestatud nõudeid, sest kohus ei vastanud kaebuse kõigile põhjendustele. E. Tamm põhjendas, et tema poolt omandatud aktsiate maksustatav väärtus ei ole võrdne aktsiate nominaalväärtusega, kuid kohus jättis selles osas kaebusele vastamata. Kohus rikkus HKMS § 11 lg. 6, sest jättis kontrollimata ja hindamata tõendid, mis kinnitavad, et samas õiguslikus olukorras tegi Maksuamet ettekirjutuse valikuliselt vaid osale maksumaksjatele, et maksusumma määrati suvaliselt kümme korda suuremana, ja et E. Tamme "väidetav "tööandja" jäeti ettekavatsetult üldse maksustamata, tuues hiljem avalikkusele põhjenduseks tema maksunõude aegumise". Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud MKS § 41 lg.
50. Maksuamet ei ole muutnud oma seisukohta
51. juuni
52. a. ettekirjutuse suhtes ja Tallinna Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: E. Tamme
53. novembri
54. a. kaebus on esitatud Maksuameti keeldumise peale vaadata läbi oma
55. juuni
56. a. ettekirjutus ja arvestada maksusumma määramisel E. Tamme poolt omandatud aktsiate turuväärtust. Sisuliselt on E. Tamm vaidlustanud Maksuameti
57. juuni
58. a. ettekirjutuse uuesti. Jõus on Tallinna Halduskohtu
59. novembri
60. a. otsus, millega jäeti rahuldamata E. Tamme varasem kaebus Maksuameti sama ettekirjutuse peale. HKMS § 24 lg. 1 p. 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on jõustunud kohtulahend. Halduskohtumenetluses tuleb sama asjana mõista samade poolte vaidlust sama haldusakti või toimingu üle. See seisukoht teenib õiguskindluse tagamise eesmärki ja võimaldab lõpetada samade poolte vaidlused sama haldusakti või toimingu üle mõistliku aja jooksul. E. Tamme
61. novembri
62. a. kaebus on esitatud samas asjas, milles on jõustunud Tallinna Halduskohtu
63. novembri
64. a. otsus - E. Tamme ja Maksuameti vahelises vaidluses Maksuameti
65. juuni
66. a. ettekirjutuse üle. Asjaolust, et E. Tamm esitas
67. novembri
68. a. kaebuses uued põhjused, miks ta leiab, et Maksuameti ettekirjutus on õigusvastane, ei saa teha järeldust, et seepärast on tegemist uue vaidlusega. Samuti ei oma asjas tähtsust asjaolu, et E. Tamme
69. novembri
70. a. kaebus on esitatud Maksuameti keeldumise peale vaadata oma ettekirjutus uuesti läbi, mitte aga otseselt nimetatud ettekirjutuse peale. Vaatamata sellele, et E. Tamme kaebus on esitatud vormiliselt Maksuameti toimingu peale, toimuks vaidlus sisuliselt Maksuameti sama ettekirjutuse üle, mille peale esitas E. Tamm kaebuse
71. juulil 1998 ja mille kohta on jõustunud kohtulahend. Seega pidi kohus E. Tamme kaebuse lahendamisel juhinduma HKMS §-st 24 lg. 1 p. 4 ja lõpetama menetluse. Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Eino Tamme kassatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
72. juuli
73. a. otsus haldusasjas nr. II-3/266/2000 ja Tallinna Halduskohtu
74. mai
75. a. otsus haldusasjas nr. 3-616/2000 ning lõpetada menetlus. Otsus jõustub
76. novembril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann