3-2-1-150-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. novembril 2000. a James River Eesti AS vastulause kandeotsusele, millega jäeti rahuldamata kandeavaldus ärinime ja äriühingu asukoha muudatuse

§ 33

lg 3 peab registrile esitatavale avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri olema tõestatud notariaalselt. Kuna avaldaja ei kõrvaldanud puudust kohtunikuabi antud tähtpäevaks, siis jättis kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata. James River Eesti AS esitas kandeavalduse rahuldamata jätmise otsuse peale vastulause. Kohtunikuabi jättis vastulause rahuldamata ja esitas vastulause läbivaatamiseks kohtunikule. Tallinna Linnakohus jättis

1. juuni
2. a kandeotsusega vastulause rahuldamata. Kandeotsuse põhjenduste kohaselt võib vastulause esitanud äriühingut ainuisikuliselt esindada juhatuse esimees.
3. novembril
4. a volitas äriühingu nõukogu esimees ühte juhatuse liiget alla kirjutama tema nimel äriühingu juhatuse liikme kande muutmise avaldusele. Volikirjal on allkiri tõestatud Soome politseiasutuses ja on legaliseerimata.
5. novembril
6. a volitas äriühingu juhatuse esimees äriühingu ühte juhatuse liiget alla kirjutama tema nimel äriühingu ärinime ja asukoha kande muutmise avaldusele. Volikirjal on allkiri tõestatud Soome politseiasutuses ja on legaliseerimata. Esitatud volikirjad ei vasta

§ 33

lg 3 nõuetele, mille kohaselt peab avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri olema tõestatud notariaalselt. Kuna volikirjadel on tõestatud ainult allkirjad, mitte volikirjad ise ning volitused on legaliseerimata, siis ei vasta esitatud dokumendid

§ 33

lg 3 nõuetele.

§ 33lg 5 alusel puudus kohtunikuabil kande tegemiseks seaduslik alus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis

1. mail
2. a otsusega linnakohtu kandeotsust põhjenduste osas. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt näeb

§ 33

lg 3 ette, et avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Registripidaja eitee sama paragrahvi 5. lõike kohaselt kannet, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Kandeavaldustele kirjutas alla juhatuse liige Ü. Kullör ning esitas kaks volikirja, milles volitati teda alla kirjutama kande muutmise avaldustele. Volikirjadel olid tõestatud nendele allkirjutanud isikute allkirjade õigsus, kuid volikirjade sisu ei olnud notariaalselt tõestatud. Seetõttu asus kohus õigesti seisukohale, et nimetatud dokumendid ei vasta

§ 33

lg 3 nõuetele ja kohtunikuabil ei olnud

§ 33

lg 5 kohaselt seaduslikku alust kannet teha.

§ 61alusel võib kohus ise teha muudatusi vaid kõiki olulisi asjaolusid teades.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus eristab tehingu notariaalselt tõestatud vormi (§ 92 lg 1) ja allkirja notariaalset tõestamist (§ 92 lg 2). Avaldaja ei ole tõendanud, milliste Soome Vabariigi õigusaktide järgi võib volikirja või allkirja volikirjal kinnitada politsei ja mille alusel see kehtib notariaalse tõestusena. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassaator palus rahuldada registriosakonnale esitatud kandeavaldused James River Eesti AS ärinime ja asukoha ning juhatuse liikme kande muutmise osas. Ringkonnakohus nõustus, et vastavalt TsÜS §-le 1 on see seadus kohaldatav äriseadustikule ning volikirja vorm ja kehtivuse aeg määratakse TsÜS § 161 lg 3 järgi selle maa seaduse järgi, kus volikiri on tehtud. Kande tegemiseks olid kõik vajalikud dokumendid esitatud registriosakonnale ja kohus sai kande ise teha. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millistele nõuetele peab vastama välisriigis välja antud volikiri. Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud volikirjad on koostatud kooskõlas Soome Vabariigi õigusaktidega. Vastuolus nii rahvusvahelise õiguse sätetega kui ka eelnimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sättega on kohtute seisukoht, et nõutav on Eesti seaduste kohaldamine välisriikides volikirjade tõestamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei näe ette tehingu notariaalse vormi puhul eri liike. TsÜS § 91 näeb ette tehingu vormidena suulise, lihtkirjaliku ja notariaalse vormi. Volikirjade vormistamine on toimunud kooskõlas

§-ga

1. Volikirjadel on allkiri tõestatud Soome Vabariigi pädeva ametiisiku poolt, kelle volitusi on tõendanud Soome Vabariigi Välisministeerium ning dokumendid on legaliseerinud Eesti Vabariigi konsulaarasutus Soomes. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus on kohaldatav äriseadustiku üldosana. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi, siis sama paragrahvi
2. lõike kohaselt võib esindatav anda volituse mis tahes vormis. Volikiri on TsÜS § 99 lg 1 järgi esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitusi. Esindaja peab TsÜS § 99 lg 2 kohaselt esitama volikirja, kui see kohustus on sätestatud seaduses.

§ 33

lg 3 kohaselt võib registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Seega näeb äriseadustik ette, et registripidajale esitatud avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Äriregistrile esitatavale avaldusele Ü. Kullörile allakirjutamiseks antud volikirjadel aga on tõestatud volituse andnud isikute allkirjad, mitte volituste andmine. Kuna esitatud volikirjadel puudus kohustuslik vorm, mida nõuab

§ 33lg 3, siis Ü.

Kullöril puudus volitus kirjutada äriregistrile esitatavale avaldusele alla selleks õigustatud isiku eest ja asjakohatu on kassaatori viide TsÜS §-le 161 lg

1. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. mai
3. a otsus muutmata ja James River Eesti AS kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa