) § 2 p 1 järgi on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem. Selle korraldamine on vastavalt
Vabatahtliku sotsiaalhoolekande alused sätestab
Nimetatud sätte kohaselt osutavad vabatahtlikult sotsiaalhoolekandes osalevad juriidilised ja füüsilised isikud sotsiaalteenuseid ja annavad muud abi Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi, maavanemate või kohaliku omavalitsusorganiga sõlmitud lepingu või valla- või linnavalitsuse poolt antud tegevusloa ja Sotsiaalministeeriumi poolt antud riikliku tegevuslitsentsi alusel. Kuna ei ole tuvastatud alust kostja vabatahtlikuks sotsiaalhoolekandeks, ei võinud kohus kostja sotsiaalabi vajadust lugeda üüri tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks. TsMS § 89 lg 2 alusel peab kolleegium vajalikuks kaasata protsessi kohaliku omavalitsusüksuse, kes korraldab linnas sotsiaalabi ja teenuseid ja vanurite hoolekannet (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1). Tulenevalt sotsiaalhoolekande põhimõttest anda abi, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad (
p 3), ei tohi sotsiaalabi vajav kostja võimaliku väljatõstmise korral jääda eluasemeta.
p 4 järgi on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluaseme isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või perekonnale tagama, luues vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga kasutamiseks (
MS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.