Obsah (9)

§ 115§ 40§ 141§ 140§ 195§ 41§ 45§ 47§ 23

3-1-1-105-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. novembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul

§ 115

lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 - § 15 lg 2; § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning Sergei Püsijäineni süüdistuses

§ 115lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 195 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis Riigikohtu istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai 1997. a otsusega: tunnistati Deniss Zenini süüdi

§ 115

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega seitsmeks aastaks; § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 - § 15 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks; § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks; § 195 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks.

§ 40lg 1 alusel mõisteti D.

Zeninile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest seitse aastat ja neli kuud vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 21.

septembri 1994. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes lõplikuks karistuseks seitse aastat ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. tunnistati Sergei Püsijäinen süüdi

§ 115

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kaheksaks kuuks; § 195 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja seitsmeks kuuks.

§ 40lg 1 alusel mõisteti S.

Püsijäinenile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati ka Juri Šutovit ning Sergei Žirnovi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1997. a otsusega tühistati osaliselt KohtlaJärve Linnakohtu 12. mai 1997. a otsus D. Zenini poolt V. Kasandzi suhtes toimepandud kuriteo

§ 141lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseerimise ning talle karistuse mõistmise osas.

Enne esimest kohtuotsust - s. o enne

1. septembrit
2. a toimepandud kuritegude eest: tunnistati D. Zenin V. Kasandzi vara hõivamise eest
3. septembril
4. a süüdi

§ 140

lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks; karistati D. Zeninit

§ 115

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega neljaks aastaks ja kuueks kuuks; karistati D. Zeninit

§ 195

lg 2 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks; mõisteti

§ 40lg 1 alusel kuritegude kogumi eest seitse aastat vabadusekaotust.

Pärast esimest kohtuotsust - s. o pärast

1. septembrit
2. a toimepandud kuritegude eest karistati D. Zeninit:

§ 115

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks;

§ 140

lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 - § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks;

§ 141

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks.

§ 40lg 1 alusel mõisteti D.

Zeninile pärast esimest kohtuotsust toimepandud kuritegude eest kuus aastat vabadusekaotust.

§ 41

alusel liideti kuritegude kogumi eest mõistetud karistusele osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu

1. septembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes lõplikuks karistuseks kahe kohtuotsuse järgi kuus aastat ja kaks kuud vabadusekaotust.

§ 45alusel arvestati lõpliku karistuse hulka D.

Zenini vahistuses viibitud aeg - üks aasta kaheksa kuud ja üheksateist päeva - ning arvates

1. maist
2. a loeti D. Zenini poolt kandmisele kuuluvaks viis aastat kolm kuud ja üksteist päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. augusti
4. a otsuses märgiti, et enne esimest kohtuotsust - s. o enne
5. septembrit
6. a toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus - seitse aastat vabadusekaotust ja pärast seda kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus viis aastat kolm kuud ja üksteist päeva vabadusekaotust kuuluvad kandmisele iseseisvalt. Muus osas jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu
7. mai
8. a otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. augusti
10. a otsuses on sedastatud, et kriminaalasja menetlemisel on kõigi kohtualuste suhtes rikutud KrMK §-des 94, 97 ja 109 sätestatud nõudeid sellega, et uurimistoiminguid on läbi viidud enne kriminaalasja algatamist. Kuid kuna need rikkumised ei ole käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 mõttes, siis puudub ringkonnakohtul alus kohtuotsuse tühistamiseks. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. augusti
12. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetud S. Püsijäinen ja D. Zenin. S. Püsijäineni osutab kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu poolt sedastatud menetlusõiguse sätete rikkumisele ja taotleb enese õigeksmõistmist. Ta märgib, et mitme talle süüksarvatud kuriteo kohtueelsel uurimisel toimetati uurimistoiminguid enne selle kuriteo osas kriminaalasja algatamist ja et teda kuulati üle kaitsja osavõtuta. Ka D. Zenini kassatsioonkaebuses osutatakse ringkonnakohtu poolt sedastatud menetlusõiguse sätete rikkumisele ja taotletakse kas täiendavat kohtueelset uurimist või karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud kohtuotsuse muutmata jätmist, leidis: Kriminaalasi, mille kohtulikul arutamisel mõisteti süüdi nii S. Püsijäinen kui ka D. Zenin, algatati
13. oktoobril
14. a

§ 141

lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo tunnustel ja kriminaalasja materjalid on paigutatud kriminaaltoimikusse nr

1. Selle kriminaalasja maht on kohtueelse uurimise tulemina kasvanud nii sel teel, et ilmnesid kriminaalasjas kahtlustatavate poolt toime pandud uued kuriteod kui ka sel teel, et selle kriminaalasjaga ühiseks menetlemiseks ühendati teisi kriminaalasju (vt näiteks I köide lk 61). Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kummalgi kirjeldatud viisil kriminaalasja mahu laiendamine ei ole seadusvastane, kui seejuures on toimitud KrMK § 118 lg 1 mõtte kohaselt - st kui lõppkokkuvõttes on samas kriminaaltoimikus kõigi kuriteost osavõtjate süüdistusasjad ühe või mitme kuriteo toimepanemises, või ühe isiku süüdistusasjad mitme kuriteo toimepanemises, samuti nende kuritegude eelnevalt mittelubatud varjamises või nendest mitteteatamises. Ühtegi S. Püsijäinenile ega D. Zeninile inkrimineeritud kuritegu pole kohtulikult arutatud ilma, et neile ei oleks vastavat süüdistust esitatud ja et neid poleks nendes süüdistustes kohtu alla antud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. augusti
3. a otsuses ja kassatsioonkaebustes on põhjendatult osutatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumistele kohtueelsel menetlusel - nii S. Püsijäineni kui ka D. Zenini ülekuulamistele tunnistajatena ning kaitsja osavõtuta ajal, mil nad tegelikult olid süüdistatava menetlusseisundis. Kuna aga kahe esimese astme kohtuotsustes ei ole tuginetud nende isikute tunnistajatena ülekuulamisel antud ütlustele, puudub seaduslik alus käsitada neid rikkumisi kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumistena AKKS § 39 lg 4 mõttes, sest need ei takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kuna D. Zenin oli osa kuritegusid pannud toime enne tema karistamist
4. septembri
5. a otsusega, siis on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjendatult tühistanud Kohtla-Järve Linnakohtu
6. mai
7. a otsuse D. Zeninile karistuse mõistmise osas ja lõppkokkuvõttes õigesti määranud ka kandmisele kuuluva karistuse suuruse. Samas peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks täpsustada ringkonnakohtu menetluslike sammude järjekorda D. Zeninile karistuse mõistmisel. 1) Kohtla-Järve Linnakohtu
8. septembri
9. a otsusega oli D. Zeninit karistatud kümnekuulise vabadusekaotusega ja

§ 47alusel vabastatud tingimuslikult ühe aastase katseajaga karistuse kandmisest.

2) Kõigi D. Zenini poolt enne

1. septembri
2. a kohtuotsust toimepandud kuritegude eest on ringkonnakohus õigesti mõistnud karistused ja kuritegude kogumi eest mõistnud

§ 40lg 1 alusel põhjendatult karistuseks seitse aastat vabadusekaotust.

Seejuures on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses õigesti märgitud, et antud juhul ei saa karistusi liita

§ 40lg 3 alusel.

Viimatinimetatud alusel saab karistusi liita üksnes juhul, mil varasema kohtuotsusega on mõistetud reaalselt kandmisele kuulunud karistus. Kohtla-Järve Linnakohtu

1. septembri
2. a kohtuotsusega aga oli D. Zenin lõppkokkuvõttes karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. 3) Ka D. Zenini poolt pärast Kohtla-Järve Linnakohtu
3. septembri
4. a otsust toimepandud kuritegude eest on ringkonnakohus õigesti mõistnud karistused ja kuritegude kogumi eest mõistnud

§ 40lg 1 alusel põhjendatult karistuseks kuus aastat vabadusekaotust.

4) Kuna pärast Kohtla-Järve Linnakohtu

1. septembri
2. a otsust toimepandud kuriteod on katseajal toimepandud kuriteod, liitis ringkonnakohus

§ 40

lg 1 järgi mõistetud karistusele põhjendatult

§ 41alusel Kohtla-Järve Linnakohtu 21.

septembri 1994. a otsusega mõistetud karistuse osaliselt, määrates lõplikuks karistuseks kuus aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. Kirjeldatud menetluslike sammude järgselt tuleks kindlaks määrata lõplik ärakandmisele kuuluv karistus. Ärakandmisele kuuluva karistuse määramisel on eksitav ringkonnakohtu käsitletava otsuse resolutiivosa lause, mille kohaselt ? mõistetud karistused kuuluvad kandmisele iseseisvalt?. Sellest lausest võib aru saada selliselt, nagu tuleks D. Zeninil kanda kõigepealt seitse aastat vabadusekaotust ning seejärel veel ka kuus aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. Sellist põhimõtete järgides oleks aga kõigepealt rikutud karistuse mõistmise üldist põhimõtet, mille kohaselt kõiki mõistetud karistusi võib liita ka osaliselt. Teiseks oleks sel juhul konkreetselt D. Zenini poolt kandmisele kuuluva karistuse kindlaksmääramisel eksitud

§ 23

lg-s 2 sätestatu vastu - isikule, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümne aastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. Seetõttu peaks nii mõistetud seitsmeaastase vabadusekaotuse kui ka kuue aasta ja kahekuulise vabadusekaotuse kandmise aega arvestama paralleelselt arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast s. o arvates 12. maist 1997. a ja tegelikult kuulub kandmisele vaid pikem vabadusekaotuslik karistus seitse aastat. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on põhjendatult märgitud, et kooskõlas

§-s 45 sätestatuga tuleb kandmisele kuuluva karistuse hulka arvata D. Zenini poolt kohtueelsel uurimisel vahi all viibitud aeg - kokku üks aasta kaheksa kuud ja üheksateist päeva. Lõppkokkuvõttes onViru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsuses õigesti märgitud, et D. Zeninil tuleb arvates
3. maist
4. a kanda kinnises vanglas vabadusekaotuslikku karistust kestusega viis aastat kolm kuud ja 11 päeva. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. augusti
6. a otsus Sergei Püsijäineni ja Deniss Zenini süüdistusasjas jätta muutmata. Süüdimõistetute Sergei Püsijäineni ja Deniss Zenini kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
7. novembril
8. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm Eerik Kergandberg