3-2-1-127-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. novembril 2000. a Anatoli Koržikovi hagi Taivo Koorti, Peeter Parmaski, Aleksander Volodini ja Vjatšeslav Lepa vastu vahetuslepingu kehtetuks t

§ 397

p 4 alusel hüvitada talle voliniku tegevusega tekitatud kahju, mille summa pidi ta hiljem täpsustama. Tartu Linnakohtu

1. detsembri
2. a osaotsusega jäeti hagi T. Koorti ja P. Parmaski vastu rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et hageja oli nõus oma korteri müügi või vahetamisega ning T. Koortile antud volitus vastas volitaja tahtele. T. Koort ei sõlminud vahetuslepingut volituseta või selle piire ületades. Kohus ei leidnud vahetuslepingu sõlmimises vastuolu heade kommetega.

§ 395

lg 1 kohaselt on volinik kohustatud täitma talle antud käsundi vastavalt volitaja juhenditele. Volitaja juhistest kõrvalekaldumist tuli vaadelda käsunduslepingu mittekohase täitmisena voliniku poolt. See annab volitajale õiguse nõuda tekitatud kahjude hüvitamist

§-de 222 ja 227 alusel. Volikirja kohaselt oli korteri Riia 10-56 minimaalne ostu-müügihind 160 000 krooni. Kaanon Kinnisvara teatise kohaselt võis korteri Puiestee 112a-25 väärtus olla 65 000 kuni 75 000 krooni. Korter Puiestee 112a-25 müüdi hiljem edasi 80 000 krooni eest. Kohtule ei esitatud tõendeid korteri Riia 10-56 väärtuse kohta vahetuslepingu sõlmimise ajal. Notariaalse vahetuslepingu p-s 3 hindasid lepingupooled kummagi korteri väärtuseks 160 000 krooni. Hageja esindaja oli teadlik vara väärtust tõendavate dokumentide esitamise vajalikkusest, kuid jättis need kohtule esitamata. Kohus jättis hageja kahjunõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega linnakohtu otsus kahjutasu nõude rahuldamata jätmise osas tühistati ja tehti selles osas uus otsus, millega T. Koortilt mõisteti hageja kasuks välja 80 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud vahetuslepingu kehtetuks tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõuete rahuldamata jätmise osas. Volikirja kohaselt volitas hageja T. Koorti sõlmima notariaalset ostu-müügilepingut ja/või vahetuslepingut Riia 10-56 asuva korteri võõrandamiseks minimaalse ostu-müügihinnaga 160 000 krooni. Hageja väitis, et tema korteri väärtus oli 160 000 krooni, kuid vahetuse teel vastu saadud korteri väärtus oli oluliselt väiksem, mistõttu talle on tekitatud kahju. Linnakohus leidis ekslikult, et hageja pidi esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et talle kuuluva korteri väärtus oli 160 000 krooni. Hageja väiteid tõendasid volikiri ja kostja T. Koorti kinnitus vahetuslepingus, et korteri väärtus oli 160 000 krooni. Kaanon Kinnisvara teatise kohaselt oli 1-toalise korteri Puiestee 112a-25 väärtus 65 000 kuni 75 000 krooni. Asja materjalidest nähtus, et sama korter müüdi hiljem 80 000 krooni eest. Kostjad dokumentaalseid tõendeid Puiestee tänava korteri vahetuslepingu sõlmimise aegse väärtuse kohta esitanud ei ole. Hageja esitatud väited ja tõendid võimaldavad asjas tuvastada, et hageja sai T. Koorti poolt käsunduslepingu mittekohase täitmise tulemusena kahju 80 000 krooni. Tuvastatud on kostja süü käsundi mittenõuetekohasel täitmisel. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Kassatsioonkaebuses palus T. Koort ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja menetluse kahjutasu nõude osas lõpetada. Ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest. Ringkonnakohus rahuldas nõude, mida polnud esitatud, rikkudes sellega TsMS § 319 lg 1 sätteid. Hagiavalduses taotles hageja vahetuslepingu kehtetuks tunnistamist ning täiendavas hagiavalduses lisaks rikkumiseelse olukorra ennistamist. Selgelt väljendatud nõuet kahjude hüvitamiseks hageja esimese astme kohtule ei esitanud ega nimetanud ka konkreetset summat. Linnakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses kordas hageja kahte esialgset nõuet. Ringkonnakohus mõistis hageja kasuks välja kahjutasu. Ringkonnakohtu järeldused kahju suuruse osas põhinevad tsiviilasja materjalidel ning asjaoludel, mida linnakohtu osaotsuses pole tuvastatud ja mille osas esimese astme kohtus menetlus jätkub. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Täiendavas hagiavalduses leidis hageja, et kostja rikkus

§-st 397 p 3 tulenevat kohustust viivitamatult üle anda kõik käsundi täitmise korras saadu. Hageja esitas kõik kahju suurust kinnitavad tõendid esimese astme kohtule.

§ 397

p 4 järgi on kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju, kui see on tekitatud kostja süü läbi. Kõik tõendid, millele ringkonnakohus oma järeldused rajas, olid uuritud nii ringkonnakohtu istungil kui ka esimese astme kohtus. Kolleegiumi istungil palus hageja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest ja rahuldas nõude, mida ei olnud esitatud, on ebaõige. Hagiavalduse täienduses palus hageja talle hüvitada voliniku tegevusega tekitatud kahju. Linnakohtu otsuse motiivides on kohus hageja kahjutasu nõuet käsitlenud ja jätnud selle tõendamatuse tõttu rahuldamata, kuigi otsuse resolutsioonis see ei kajastu. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse kogu linnakohtu otsuse peale, kontrollis ringkonnakohus vastavalt TsMS § 319 lg 1 kogu esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ning tegi otsuse esitatud nõuete osas. Voliniku põhikohustuseks on

§ 395lg 1 järgi täita talle antud käsund vastavalt volitaja juhistele.

Hageja volitas kostjat müüma või vahetama talle kuuluva korteri minimaalselt 160 000 krooni eest, muid tingimusi esitatud ei olnud. Apellatsioonikohus tuvastas, et vahetuse tulemusel saadud korteri väärtus oli tunduvalt väiksem soovitud hinnast. Kuna hageja soovitud väärtusega korterit ei saanud, tekitati talle kahju.

§ 397

p 4 järgi on volinik kohustatud hüvitama volitajale tekitatud kahju, kui see on tekkinud voliniku süü läbi. Ringkonnakohus on põhjendanud, milliste tõenditega on tõendatud kahju suurus 80 000 krooni ja voliniku süü kahju tekitamises. TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu lahendi seaduslikkust kassatsioonkaebuse alusel ja piires. Kuna hageja ei esitanud kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse osale, millega jäeti rahuldamata tema nõue vahetuslepingu kehtetuks tunnistamiseks, siis ei käsitle Riigikohus seda osa apellatsioonikohtu otsusest. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2000. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Luik, A. Kull, T. Vernik