3-1-1-113-00

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. november
2. a 3-1-1-113-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas
3. novembril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi A. R.-i erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a määruse peale, millega jäeti süüdistatava A. R.-i erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku
7. augusti
8. a määruse peale tõkendi - vahi all pidamine ? kohaldamise kohta
9. septembrini
10. a, läbi vaatamata. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa A. R.-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa. Asjaolud ja menetluse käik
11. A. R.ile esitati
12. augustil
13. a süüdistus KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 142 lg 3 p 1 järgi. Harju Maakohtu kohtuniku H. Olevi
14. juuni
15. a määrusega võeti A. R. vahi alla tähtajaga kuni
16. augustini
17. a.
18. Harju Maakohtu kohtuniku Katrin Saare
19. augusti
20. a määrusega võeti A. R. uuesti vahi alla tähtajaga 19 päeva, s. o kuni
21. septembrini
22. a. Kohtunik põhistas A. R.-i vahi alla võtmist asjaoluga, et süüdistatav pani kuriteo toime kinnipidamiskohas viibimise ajal, mis võimaldab tal mõjutada kannatanut. Samuti võib ta uusi kuritegusid toime panna.
23. A. R. esitas Harju Maakohtu kohtuniku
24. augusti
25. a määruse peale erikaebuse, milles taotles määruse tühistamist, põhjendusel, et kriminaalasja uurimine on olnud ebaobjektiivne ning puudus alus tema vahi alla võtmiseks. Samas taotles ta erikaebuse arutamist ringkonnakohtus tema osavõtul.
26. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. septembri
28. a määrusega jäeti A. R.-i erikaebus läbi vaatamata põhjendusel, et kaevatav määrus on kaotanud oma õigusliku sisu. Määruses märgiti, et erikaebus ei kuulu sisulisele läbivaatamisele, sest määruse tegemise ajaks, s. o
29. septembriks oli A. R.-i vahi all pidamise tähtaeg, s. o
30. september
31. a, möödunud. Erikaebuse arutamisest osavõtu taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata, sest vastavalt KrMK § 73 lg-le 4 on teda vahi alla võtmisel Harju Maakohtu kohtuniku poolt juba küsitletud. Menetlus Riigikohtus
32. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
33. septembri
34. a määruse peale esitas A. R. erikaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Erikaebus registreeriti Riigikohtus
35. oktoobril
36. a. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes on rikutud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6 punkti 3 b ja c, kuna teda ei ole vahi alla võtmisel kohtuniku poolt küsitletud ja teda ei kutsutud ringkonnakohtu istungile. Samas väidab A. R., et tema erikaebus jõudis ringkonnakohtusse juba
37. septembril
38. a, kuid kuulamisele määrati see alles
39. septembriks
40. a, kuigi kohtul pidi olema teada, et tema vahi all pidamise tähtaeg lõpeb
41. septembril ning asja arutamise ajaks on tema tõkendi küsimuse arutamine õigustühine. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
43. septembri
44. a määrus on seaduslik ning erikaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on endiselt seisukohal, et ringkonnakohtul puudub alus menetleda erikaebust kohtu vahistusmääruse peale siis, kui see vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu seetõttu, et isik viibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtu vahistusmääruse alusel või on tema vahi all pidamise tähtaeg möödunud. Kuna sellisel juhul puudub ringkonnakohtul igasugune võimalus määruses, mille peale erikaebus esitati, sisulise puuduse kõrvaldamiseks. Seetõttu tuleb erikaebus, kooskõlas AKKS § 10 lg 2 mõttega, jätta ringkonnakohtu poolt läbi vaatamata. Samasisuline seisukoht on väljendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskoosseisu poolt
45. märtsil
46. a tehtud määruses nr 3-1-127-97 (RT I 1997, 16, 162). 6.
47. Harju Maakohtu kohtuniku
48. augusti
49. a määrusest nähtub, et A. R. viibis koos kaitsjaga vahi alla võtmise otsustamise ajal kohtuniku juures ning neile anti võimalus anda seletusi ja esitada taotlusi. Seega on A. R.-le tagatud KrMK § 73 lg-s 4 ettenähtud õigused. 6.
50. AKKS § 74 lg-te 2 ja 3 kohaselt määrab ringkonnakohus erikaebuse kohtuistungil arutamisele hiljemalt erikaebuse saabumisele järgneval päeval ja erikaebus vaadatakse ringkonnakohtu poolt läbi hiljemalt 10 päeva jooksul arutamisele määramise päevast alates. Menetlusosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist. Seadus ei sätesta erikaebuse kohtuistungil arutamisele määramise tähtaja osas erandit, et kohtuistung peaks toimuma kindlasti enne vahi all pidamise tähtaja möödumist. Samuti ei kehtesta seadus nõuet, et ringkonnakohtu istungist peab kohustuslikult osa võtma erikaebuse esitaja. Asja materjalidest nähtub, et A. R.-i erikaebus jõudis Tallinna Ringkonnakohtusse
51. septembril
52. a.
53. septembril tegi ringkonnakohtu kohtunik määruse, millega määras erikaebuse kohtuistungil arutamisele
54. septembril
55. a. Sama määrusega jättis kohtunik motiveeritult rahuldamata A. R.-i taotluse tema ringkonnakohtu istungile konvoeerimiseks. Seega ei ole ringkonnakohus rikkunud AKKS § 74 lg-te 2 ja 3 nõudeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 76 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
56. septembri
57. a määrus A. R.-i süüdistusasjas muutmata ja A. R.-i erikaebus rahuldamata. Välja mõista A. R.-lt riigieelarve tuludesse 371 krooni 70 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar Jüri Rätsep