3-2-1-146-00

3-2-1-146-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a Aleksandr Panovi hagi Eesti Vabariigi vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas kirjalikus menetluses
3. novembril
4. a läbi Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/248/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ringkonnakohtu otsusega on kindlaks tehtud, et Aleksandr Panov töötas Th. Jacobsen Management AS-ga
8. detsembril
9. a sõlmitud töölepingu alusel Norra laeval Harmon nooremmadrusena. Hageja võeti tööle kolmekuulise katseajaga
10. novembrist
11. a kuni
12. veebruarini
13. a ja talle määrati ametipalk 970 USD kuus.
14. detsembril
15. a eemaldas Piirivalveameti ametnik hageja laevalt ja hageja peeti halduskorras kinni. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
16. oktoobri
17. a kohtuotsusega tunnistati Piirivalveameti tegevus täielikult seadusevastaseks. Hageja leidis, et Piirivalveameti ebaseadusliku tegevusega tekitati talle moraalset kahju 8 000 krooni ja varalist kahju 50 844 krooni ning ta palus need summad kostjalt välja mõista. Tallinna Linnakohtu
18. novembri
19. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja Eesti Vabariigilt mõisteti hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 28 039 krooni 60 senti ja moraalse kahju hüvitamiseks 4 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendustel tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
20. oktoobri
21. a otsusega Piirivalveameti tegevus hageja Eesti Vabariigist väljasõidu takistamisel ja dokumentide äravõtmisel seadusevastaseks. Kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu ei saanud hageja täita töökohustusi ja jäi ilma töötasust, mis on tema kahju. Hageja kuupalk oli 970 USD. Ajavahemikul
22. detsembrist
23. a kuni
24. veebruarini
25. a jäi hagejal saamata töötasu 1 940 USD, mis vastavalt hagiavalduses märgitud vahetuskursile on 28 033 krooni. Varalise kahjuna saab käsitada ka postikulu 6 krooni 60 senti, mis kulus kirjavahetusele pädeva riigiametnikuga. Kostja ebaseadusliku tegevusega tekitati hagejale psüühilisi kannatusi ja moraalset kahju. Selle eest hüvitise määramisel arvestab kohus moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning lähtub ühiskonna heaolu tasemest. Üheks ühiskonna heaolu taseme näitajaks on keskmine palk, mis Eestis on umbes 4 000 krooni. Kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kui kauakestva mõjuga esinesid tal negatiivse iseloomuga psüühilised reaktsioonid, siis on õiglane moraalse kahju hüvitamiseks hageja kasuks välja mõista 4 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Kohus hagi piire ei ületanud ega tõlgendanud valesti Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
26. oktoobri
27. a otsust. Selle otsusega tunnistati seadusevastaseks Piirivalveameti tegevus, misseisnes hageja Eestist väljasõidu takistamises ja dokumentide äravõtmises. Piirivalveameti tegevuse ja hagejale kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos. Kohus on teinud õige järelduse, et kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu ei saanud hageja jätkata töölepingus kokkulepitud tööd laeval ja tal jäi saamata töötasu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli isikudokumendid omandanud ebaseaduslikult. Muid vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise nõudele kostja ei esitanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1 ja § 231 lg
28. Ebaõige on kohtute seisukoht, et kostja väide hageja ebaseadusliku dokumendi omamise kohta on paljasõnaline. Halduskohtu toimikutes olevad dokumendid tõendavad, et hageja esines Eestis kodakondsuseta isikuna, kuigi omas Vene Föderatsiooni meremehe passi, mis väljastatakse ainult Vene Föderatsiooni kodanikule. Kuni isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumiseni oli välismaalastelt dokumentide võtmine kontrollimiseks seadusega reguleerimata ja tugineti rahvusvahelise piirikontrolli headele tavadele. Ainult seetõttu tunnistas halduskohus hagejalt passi äravõtmise seadusevastaseks. Hagejalt Vene Föderatsiooni meremehe passi äravõtmine oli õiguspärane. Kohtud ei ole põhjendanud, miks nad ei nõustu kostja väidetega hageja piiriületuse ebaseaduslikkuse kohta. Vabariigi Valitsuse
29. novembri
30. a määruse nr 414 alusel väljastatud meresõidu tunnistus andis mittekodanikust meremehele õiguse töötada ainult Eesti lipu all sõitval laeval. Hagejal ei olnud õigust ületada riigipiiri välisriigi lipu all sõitva laeva meeskonna liikmena. Piirivalve täitis täpselt kõiki Eesti Vabariigi õigusakte, mistõttu on ebaõiglane hagejale tekitatud kahjupõhjuseks lugeda Piirivalveameti ebaseaduslikku tegevust. Kohus rikkus TsMS § 229 lg 2, rajades otsuse asjaolule, mida hageja ei esitanud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Esitatud tõendeid hinnates on kohtud jõudnud järeldusele, et hageja Eestist väljasõidu takistamine oli ebaseaduslik. Ka on kohtud leidnud, et hageja Eestist väljasõidu takistamisega tekitas kostja hagejale nii varalist kui ka moraalset kahju. Ekslik on kassatsioonkaebuse seisukoht, et apellatsioonikohus rikkus TsMS § 95 lg
31. Apellatsioonikohus on TsMS § 95 lg 1 kohaselt hinnanud seadusest juhindudes kõiki esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei saa hinnata tõendeid, mida talle pole esitatud. Seepärast ei saanud ka ringkonnakohus halduskohtu toimikutes olevaid tõendeid hinnata. Asjast ei nähtu, et kostja oleks taotlenud kohtu abi dokumentaalsete tõendite väljanõudmisel. Nõuded ringkonnakohtu otsesele on sätestatud TsMS §-s
32. Kuna apellatsioonikohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis ei pidanud ta vastavalt TsMS § 330 lg-le 5 esimese astme kohtu otsuse põhjendusi oma otsuses kordama. Ringkonnakohus on otsuses kostja apellatsioonkaebuse põhjendustele vastanud. Hagejale moraalse ja varalise kahju tekitamist ja hüvitiste suurust pole kostja vaidlustanud. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohus on rajanud otsuse asjaolule, mida hageja ise asja läbivaatamisel ei esitanud. Hageja nõudis Piirivalveameti ebaseadusliku tegevusega talle tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Seega on hageja Piirivalveameti ebaseaduslikule tegevusele kui asjaolule tuginenud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
33. mai
34. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik