Obsah (5)

§ 69§ 74§ 70§ 73§ 2

3-2-1-148-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. novembril 2000. a Olevimäe Advokaadibüroo OÜ hagi AS Hansapank ja Daniel Andrew Beal?i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Riigikoht

§ 69

lg 1 ei näe ette, et nõudeavalduse asjaolusid tõendavad dokumendid peaksid olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi

1. lõike järgi otsustab haldur, kas esitatud ärakirjad on nõuetekohaselt tõestatud ja annab vajadusel avaldajale 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul pidas haldur lisatud dokumente nõuetekohaselt tõestatuks. AS Pruuneks võla ülekandmine M. Erikule toimus kreeditori AS Estimpeks ja M. Eriku vahel
2. jaanuaril
3. a sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe ei ole seadusega vastuolus. Võla ülekandmiseks pole esialgse võlgniku kirjalik nõusolek vajalik, kuna võla ülekandmise õigussuhtes on määravad isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega. II. Kassatsioonkaebused ja nende põhjendused AS Hansapank palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse põhjendustel on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõigusnorme. Nõuet ei saa esimeses rahuldamisjärgus tunnustada. Hüpoteek ei ole aktsessoorne tagatis ega lähe koos nõudega üle nõude loovutajalt nõude omandajale. Hüpoteek loetakse nõude loovutajalt omandajale üle läinuks kinnistusraamatus kande tegemisest. Nõuete kaitsmise ajal ei olnud hageja hüpoteegipidaja. Ka hagi esitamise ajal oli ühishüpoteegi pidajaks AS Estimpeks. Hageja ja AS Estimpeks sõlmisid ühishüpoteegi loovutamise lepingu peale seda, kui menetlus esimese astme kohtus juba käis. AS Hansapank pole väitnud, et AS Estimpeks nõudeavaldust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks. AS Hansapank leidis, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid ei olnud nõuetekohaselt tõestatud. AS Estimpeks haldusosakonna juhataja ehk äriühinguga töösuhetes olev isik ei ole pädev dokumentide ärakirju tõestama ja selle isiku tõestust ei saa pidada piisavaks

§ 69lg 1 tähenduses.

Võla ülekandmine eeldab esialgse võlgniku AS Pruuneks tahet võlg üle kanda ja vastavat tahteavaldust. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega. Kostja D. A. Beal palus kassatsioonkaebuses samuti ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ning kohaldanud materiaalõigusnorme.

§ 69

lg-s 3 mõistetakse dokumendi ärakirja nõuetekohase tõestamise all üksnes seaduses sätestatud korras pädevate ametiisikute poolt ärakirjade õigsuse tõestamist. Dokumentide ärakirjade tõestamise õigsuse kontrollimine pole üksnes halduri pädevuses. Ka võlausaldajatel on õigus puuduste osas nõudeavaldusele vastu vaielda. Seadusega pole kooskõlas ringkonnakohtu järeldus, et võla ülekandmine võib toimuda kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel, ilma et kreeditor oleks andnud nõusolekut võla ülekandmiseks. Hageja nõude tunnustamine eesõigusnõudena ei ole kooskõlas

§-dega 69 ja 74, kuna hüpoteegipidaja oli nõuete kaitsmise koosoleku ajal AS Estimpeks. Hageja muutus hüpoteegipidajaks alles kohtumenetluse jooksul. Kohus saab lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis olid olemas nõuete kaitsmise koosoleku ajal, eeldusel, et need asjaolud on tõendatud tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud viisil. V. Vastus kassatsioonkaebustele Hageja vaidleb kassatsioonkaebustele vastu. Seadus annab pankrotihaldurile pädevuse otsustada, kelle poolt tõestatud ärakirju aktsepteerida. Võla ülekandmine võib toimuda ka kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel. Kreeditor ei ole kohustatud kontrollima esialgse võlgniku ja uue võlgniku vahelise kokkuleppe olemasolu.

§ 74

lg 1 kohaselt otsustab kohus nõude tunnustamise või selle rahuldamisjärgu võlausaldaja hagiavalduse alusel esitatud tõendite alusel, mitte ei kontrolli nõude tunnustamata jätmise asjaolusid ega anna neile hinnangut. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et

§ 74

lg 1 korras nõude tunnustamise otsustamisel on kohus seotud nõuete kaitsmise koosolekul toimunud nõude läbivaatamise asjaoludega vaid niivõrd, et tegemist peab olema sama nõudega, mis jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Vastavalt

§ 70

lg-le 4 ei või nõuet, mis on läbi vaadatud ühel nõuete kaitsmise koosolekul, hilisemal nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaadata.

§ 73

lg 5 sätestab, et pärast nõude tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse ei võeta. Sama paragrahvi 8. lõige näeb ette, et kui nõue või selle rahuldamisjärk on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, ei saa seda hiljem vaidlustada, välja arvatud

§ 74lg-s 2 ja § 81 lg-s 8 nimetatud juhtudel.

Nendest sätetest tuleneb, et pärast nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul võib nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisega seoses esitatud nõude või selle rahuldamisjärgu kohta käivaid asjaolusid ja tõendeid arvesse võtta vaid PankS § 74 lg-s 2 ja § 81 lg-s 8 märgitud juhtudel. Kolleegium on seisukohal, et samasugust põhimõtet tuleb järgida ka siis, kui nõuet või selle rahuldamisjärku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud ning nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist vaatab

§ 74lg 1 kohaselt läbi kohus.

Vastupidine seisukoht tähendaks pankroti-võlausaldajate asetamist nõuete esitamisel ja tunnustamisel ebavõrdsesse õiguslikku seisundisse, kuna põhjendamatuid eeliseid omandaksid võlausaldajad, kes oma nõuete esitamisel pole kinni pidanud pankrotiseaduses sätestatud korrast ja kelle nõue on nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustatud. Seega peab kohus nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel tegema esmalt kindlaks, kas kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisele vaielnud vastu põhjendatult ning seejärel otsustama nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et seadusega ei ole vastuolus AS Estimpeks ja M. Eriku 18. jaanuari 1996. a kokkulepe, millega M. Erik kohustus tasuma AS-le Estimpeks AS Pruuneks võla. TsK § 220 lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Sellest sättest ei tulene keeldu kolmanda isiku võla tasumise kohustuse ülevõtmiseks, kui sellega on nõus kreeditor. Vastavalt

§ 69

lg-le 1 tuleb nõudeavaldusele lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Pankrotiseadus ei kehtesta dokumentide ärakirjade tõestamise nõudeid.

§ 2

lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta nõudeid dokumentide ärakirjade tõestamisele. TsMS § 118 lg 1 näeb ette, et dokumendi ärakirjana esitamisel on kohtul õigus omal algatusel või teise protsessiosalise taotlusel nõuda algdokumendi esitamist. Kui avaldusele lisatud dokumentide ärakirjad ei ole nõuetekohaselt tõestatud, annab haldur vastavalt

§ 69lg-le 3 esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks.

Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kolleegium leiab, et võlausaldajad võivad vaidlustada nõudeavaldusele lisatud dokumentide ärakirjade õigsust ka siis, kui haldur ei ole ärakirjade tõestamist

§ 69lg 3 kohaselt vaidlustanud.

Võlausaldajal, kes dokumentide ärakirjade õigsust vaidlustab, on õigus taotleda algdokumendi esitamist. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le
3. juunil
4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja OÜ-le Advokaadibüroo V. Kaasik & Ko
5. juunil
6. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa