3-2-1-157-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. november 2000. a TÜ Bitest hagi AS Petkam ja Eesti Vabariigi vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus ee

) § 24 lg 2, § 28 lg 1, § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning TsÜS § 66 lg 2, 3 ja 5, § 112 lg 2 p 6 alusel Teede- ja Sideministeeriumi ja AS Petkam vahel

1. detsembril
2. a sõlmitud Maardu linnas Kroodi 2 asuva bituumenibaasi ehitiste ja rajatiste ostu-müügilepingu tühisust. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi Vabariigi Valitsus
3. detsembril
4. a korraldusega nr 946-k Teede- ja Sideministeeriumile üleandeks müüa Harju Teedevalitsuse bituumenibaas eelläbirääkimistega enampakkumisel alghinda määramata. Pakkumise esitasid hageja ja AS Petkam. Eelläbirääkimised toimusid mõlema pakkujaga
5. novembril
6. a. Maanteeameti komisjon kinnitas
7. detsembril
8. a enampakkumise võitjaks kostja. Kostjad sõlmisid ostu-müügilepingu
9. detsembril
10. a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
11. detsembri
12. a otsusega tunnistati toimingud müügi ettevalmistamisel ja korraldamisel ning Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri
13. detsembri
14. a otsus müügikomisjoni protokollilise otsuse kinnitamise kohta seadusevastaseks. Kuna leping on vastuolus

§-dega 29 ja 31, siis on tehing TsÜS § 66 lg 2 alusel algusest peale tühine. Tallinna Linnakohtu

1. veebruari
2. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel on hageja ostu-müügilepingu objektiks oleva vara rentnik ning väidetavalt rikub tehing tema õigust omandada müügitehingu esemeks olnud vara. Pooled möönavad, et tehingu ettevalmistamisel on müügi korraldaja rikkunud eelläbirääkimiste pidamiseks ettenähtud korda, kuid neid rikkumisi ei saa hinnata TsÜS § 66 lg 2 tähenduses seaduse oluliseks rikkumiseks. Kohtule ei ole teada, kas müügi otsustaja kiidab sõlmitud tehingu heaks. Riigivaraseadus ei näe ette tehingu ettevalmistamisel õiguslike vigade esinemisel õigusliku tagajärjena tehingu tühisust. Tehing on ettevalmistatud vara omaniku volitusel.

§ 7kohaselt võib müügi otsustaja tehingu heaks kiita.

Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid tehingus seadusevastaste tingimuste olemasolu, siis puudub alus TsÜS § 66 lg 2 kohaldamiseks. TsMS § 4 järgi on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Loodetud tehingu sõlmimata jäämine ei anna õigust võlaõiguslikes suhetes vaidlustada teiste isikute vahel sõlmitud tehingut. Hageja ei ole tõendanud tema kui rentniku õiguste rikkumist kostjate poolt. Riigivara võõrandamise leping jõustub

§ 32järgi alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse.

Ostu-müügilepingu p 7.1 kohaselt loeti müüdava vara suhtes müüja omand lõppenuks alates riigivara registrisse vastava kande tegemisest. Teede- ja Sideministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kirjade järgi ei ole selle vara suhtes registrisse kannet tehtud ja võõrandamistehing ei ole jõustunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste osas. Põhjendustest jäeti välja ostu-müügilepingu jõustumist käsitlev motiiv. Ülejäänud osas jäeti kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jõustus ostu-müügileping selle allakirjutamisest.

§ 32

lg 4 ei sätesta mitte ostu-müügilepingu jõustumise momendi, vaid riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara võõrandamise jõustumise momendi. Nimetatud asjaolu ei anna alust väita, et selle lepinguga on rikutud hageja õigusi. Hageja tugines ostu-müügilepingu vaidlustamisel halduskohtu otsusele ja leidis, et sellest tulenevalt on algusest peale tühine ka kostjate sõlmitud riigivara võõrandamise ostu-müügileping. Loodetud tehingu sõlmimata jäämine ei anna õigust vaidlustada teiste isikute vahel sõlmitud lepingut. Lepingueelsetest läbirääkimistest võib teatud eeltingimustel tekkida iseseisev võlasuhe, mille poolte õigusi ja huve kaitstakse kahju hüvitamise nõude lubatavusega. Riigivaraseadus ei näe ette tehingu ettevalmistamisel õiguslike vigade esinemisel õigusliku tagajärjena tehingu tühisust. Seega ei ole nendeks tingimusteks väidetud pakkumise parimaks tunnistamise korra rikkumine, AS Petkam poolt tagatise puudumine ja esimese makse vähem tasumine. Leping ei riku hageja kui rentniku õigusi, kunarendileping jääb kehtima. Tehingu heakskiitmise küsimus ei ole asjakohane. Halduskohtu otsus on asjas küll üheks tõendiks, kuid ta ei ole tõendamisest vabastamise aluseks. Linnakohus leidis õigesti, et hagi ei ole õiguslikult ega tõenduslikult põhjendatud ning sõlmitud leping ei ole TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada, v.a osas, millega apellatsioonkaebus osaliselt rahuldati, teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta kohtukulud vastaspoole kanda. Hageja õiguste rikkumine seisnes selles, et Teede- ja Sideministeerium ei järginud pakkumise parimaks tunnistamiseks ettenähtud korda. Hageja ja AS Petkam pakkumisi ei esitatud otsustamiseks müügi otsustajale, kelleks oli

§ 31lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 1.

augusti

1. a määrusega nr 286 kinnitatud riigivara võõrandamise korra (edaspidi korra) p 8 lg 1 kohaselt Vabariigi Valitsus. Ilma lepingu tühisust tunnustamata ei ole võimalik korraldada bituumenibaasi müügi uut pakkumist. Hageja huve rikub pakkumise tingimustega vastuolus olev ostu-müügilepingu punkt, mille kohaselt kohustus AS Petkam tasuma ostuhinna järelmaksu teel. Enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamise toimingute seadusevastasus on tuvastatud jõustunud halduskohtu otsusega, mida kohus luges küll üheks tõendiks, kuid ei pidanud seda tõendamisest vabastamise asjaoluks. Ringkonnakohus oma seisukohta ei põhjendanud ja sellega rikkus TsMS § 330 lg
2. Riigivaraseaduses ja selle alusel vastu võetud korras sätestatud riigivara võõrandamise nõuete eiramine on käsitletav TsÜS § 66 lg 2 mõttes seaduse rikkumisena. Kuna halduskohtu otsusega tuvastati riigivaraseaduse ja korra rikkumised ning tunnistati täielikult seadusevastaseks nii riigivara müüki ettevalmistavad ja korraldavad toimingud, kui ka pakkumise otsuse kinnitamine ministeeriumi kantsleri poolt, siis on lepingu sõlmimise õiguslikud alused ära langenud ning leping tühine algusest peale. TsÜS § 66 lg 2 on kohaldatav alati, kui asja läbivaatamisel on tuvastatud tehingu oluline vastuolu seadusega. Ostu-müügileping on sõlmitud isikuga, kellega ei oleks tohtinud lepingut sõlmida.

§ 31

lg 2 kohaselt tohib ja saab riigivara võõrandamise tehingu sõlmida ainult selle isikuga, kelle pakkumise on müügi otsustaja (Vabariigi Valitsus) tunnistanud parimaks. Pakkumise parimaks tunnistamine tähendab tulevikus sõlmitava lepingu oluliste tingimuste heakskiitmist. Hageja ja AS Petkami pakkumist Vabariigi Valitsusele ei esitatud ning viimane ei saanud kasutada seaduslikku õigust otsustada, kes on võitja ja kellega tuleb ostu-müügileping sõlmida. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostjad kassatsioonkaebusele kirjalikke vastuseid ei esitanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid hageja esindajad kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses õige apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Hageja on esitanud tuvastushagi. Hagi rahuldamise eelduseks on hageja tsiviilõiguse rikkumine. Kohtud on leidnud, et hageja ei ole õiguslikult ega tõenduslikult põhjendanud kostjate poolt tema tsiviilõiguste rikkumist. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et iseenesest ei riku hageja tsiviilõigusi temaga loodetud riigivara ostu-müügilepingu sõlmimata jäämine. Kuna vaidlustatud tehinguga hageja tsiviilõiguste rikkumist ei ole tuvastatud, siis on hagi jäetud õigesti rahuldamata. Kui apellatsioonikohus leidis, et tehing ei riku hageja tsiviilõigusi, siis puudus kohtul vajadus otsuses vaidlustatud tehingu tühisuse käsitlemiseks. Selle tõttu tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendustest välja jätta tehingu tühisust puudutavad motiivid. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Riigivara võõrandamine toimub riigivaraseaduse ja selle § 24 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega nr 286 kehtestatud riigivara võõrandamise korra kohaselt. Korra p 8 alap 1 järgi otsustab riigivara võõrandamise kinnisvara puhul Vabariigi Valitsus. Korra p 4 kohaselt kohaldatakse kinnisasjade kohta kehtestatud sätteid ka ehitistele.

§ 31

lg 2 kohaselt sõlmitakse eelläbirääkimistega pakkumise korral leping isikuga, kelle pakkumise on tunnistanud parimaks müügi otsustaja. Sellest sättest tuleneb keeld sõlmida riigivara ostu-müügilepingut isikuga, kelle pakkumist ei ole müügi otsustaja parimaks tunnistanud. Kolleegium on seisukohal, et seda keeldu rikkuv tehing on seaduse olulise rikkumise tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine, mida ei pea täitma. Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2000 a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata. TÜ Bitest kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik