3-1-1-109-00

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 2000 3-1-1-109-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaat Jüri Leppiku erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määruse peale.
4. novembril
5. a toimunud kohtuistungist võtsid osa Annika Laasi esindaja vandeadvokaat J. Leppik, M. E. esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. augustil
8. a esitas A. L. avalduse erasüüdistuse asjas kriminaalmenetluse alustamiseks M. E. suhtes KrK § 129 lg 2 järgi, kuna viimane esitas
9. juunil
10. a raadios teadvalt valesid ja teda häbistavaid väljamõeldisi, nimetades teda ebaseaduslikuks ehitajaks.
11. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
12. septembri
13. a määrusega keelduti kriminaalasja algatamisest. Määruse motiivide kohaselt alustas A. L. ka tegelikkuses elamu ehitamist enne ehitusloa saamist. Selle alusel leidis kohus, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et M. E. oleks levitanud teadvaltvale ja teist isikut häbistavaid väljamõeldisi, mistõttu tema tegevuses puudub KrK § 129 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.
14. Linnakohtu määruse peale esitas erikaebuse A. L. esindaja J. Leppik, kes taotles nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus.
15. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
16. oktoobri
17. a määrusega jäeti erikaebus sisuliselt läbi vaatamata. Määruses märgitakse, et AKKS-i §-des 68 ja 69 on toodud kohtu ja kohtuniku määruste ammendav loetelu, mida saab erikaebe korras vaidlustada. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määrust aga selles loetelus nimetatud ei ole. Kuni
18. juulini
19. a kehtinud KrMK § 96 lg 3 redaktsioon nägi sellise võimaluse küll ette, kuid nimetatud säte on
20. juulist
21. a tunnistatud kehtetuks
22. aprilli
23. a seadusega. Selle tulemusel asus kohus seisukohale, et kohtuniku määrus kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise kohta ei kuulu erikaebe korras vaidlustamisele. MENETLUS RIIGIKOHTUS
24. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule erikaebuse A. L.-i esindaja J. Leppik, kes taotleb nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule. 5.1 Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohus on keeldunud õigusemõistmisest. Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seaduses sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Käesoleval juhul on aga ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt leidnud, et erikaebus kriminaalasja algatamiseks erasüüdistuse asjas ei kuulu sisulisele läbivaatamisele, kuna see ei kuuluvat AKKSi tähenduses kaevatavate määruste hulka. Viidates aga
25. juulini
26. a kehtinud KrMK § 96 lg 3 redaktsioonile, on kohtunik ise tunnistanud, et kaebeõigus ei pea tulenema mitte ainult AKKS-ist, vaid ka muudest seaduslikest alustest. Sellest tulenevalt järeldatakse erikaebuses, et menetlusliku sätte puudumine ei saa olla asjaoluks, mis välistaks isiku kaebeõiguse kasutamise põhiseaduslikult tagatud õigustusena. 5.2 Erikaebuses märgitakse, et pole võimalik, et esimese astme kohtu otsustused, mis oma sisus on selles asjas ainukesed ja lõplikud lahendid, ei ole kontrollitavad kõrgema astme kohtu poolt. Kõik kohtulahendid, mis oma olemuselt välistavad edasise menetluse, peavad olema kontrollitavad. Kui seadusandja on sellise võimaluse objektiivsesse õigusesse kirjutanud, lasub kohtutel kohustus selliseid norme mitte kohaldada ja sisustada antud kaebeõigus printsiipidega, mis tulenevad Põhiseadusest ning ka Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist. 5.3 Veel leitakse erikaebuses, et kaebuse läbivaatamata jätmine ei tulene AKKS §-st 68 ja § 71 lg-st 2, millele on viidatud ringkonnakohtu määruses. Nimetatud instituuti tunneb AKKS § 10, mille lõige 2 teeb edasise viite paragrahvile
27. Käesoleval juhul pole aga määruses tuvastatud, et erikaebus ei vastanud AKKS § 5 toodud nõuetele.
28. Riigikohtu istungil toetasid erikaebuse rahuldamist A. L.-i esindaja, M. E. esindaja ja riigiprokurör.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 7.1 AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 on esitatud nende kohtumääruste loetelu, mida saab vaidlustada erikaebe korras. AKKS § 68 lg-s 2 sätestatu kohaselt saab kõigi teiste kriminaalasjas tehtud määruste peale, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, esitada vastuväiteid kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi vaidlustamisel apellatsiooni- või kassatsiooni korras. Kuna käesolevas olukorras polegi kriminaalmenetlust alustatud, jäetakse isik lõplikult ilma õigusest vaidlustada tema suhtes tehtud kriminaalõiguslike järelmitega kohtu otsustust. 7.2 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Siinjuures lahkukirjutatud sõnaühend "kohtu otsus" tähistab põhiseaduse, samuti AKKS § 5 mõttes kõiki kohtulahendeid - nii kohtuotsuseid kui ka kohtumäärusi (vt 3-1-1-114-96 - RT III 1996, 27, 367). Seega ei saa olla kriminaalasju, mille terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse edasikaebamisele. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määruse läbi vaatamata jätmine on oma sisult terviklahendus, mis välistab asja edasise menetlemise ja peab seetõttu olema erikaebe korras vaidlustatav. 7.3 Kohtukaebe õiguse instituudi mõttest ja põhiõigusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadusest tulenevalt on Riigikohtu praktikas ka varem AKKS § 68 lg-st 1 ja §-s 69 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendatud (vt RT III 1998, 10, 106 ja RT III 1998, 14, 150, RT III, 99, 26, 243). Arvestades erikaebe võimaluste laiendamisele suunatud Riigikohtu praktikat ning lähtudes KrMK § 1 p-st 4 sisuliselt tulenevast Riigikohtu kohustusest lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks ka kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määruse vaidlustamist erikaebe korras. Juhindudes Põhiseaduse § 24 lg-st 5, AKKS § 72 lg-st 2 ning KrMK § 1 p-dest 1 ja 4, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
30. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Igor Amanni
31. oktoobri
32. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata A. L.i esindaja erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise kohta M. E. vastu KrK § 129 lg 2 tunnustel.
33. Saata erikaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
34. Erikaebus rahuldada.
35. Kassatsioonkautsjon 700 EEK tagastada A. L.-le.
36. Välja mõista M. E.-lt kohtukulu esindajatasu näol 619,50 krooni riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
37. detsembril
38. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher