3-1-1-110-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 2000 3-1-1-110-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil
2. novembril
3. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. T. süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 1; § 195 lg 2 ja § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa vandeadvokaat Jüri Aland. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lääne-Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsusega tunnistati H. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt
7. aprillil
8. a Jõgeva Maakohtu poolt mõistetud karistus üks aasta ja viis kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele üks aasta ja seitse kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
9. mai
10. a. Viru Ringkonnakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.
13. Lääne-Viru Maakohtu
14. aprilli
15. a otsusega tunnistati H. T. süüdi KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 1, § 195 lg 2 ja § 204 lg 3 järgi. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle karistuseks neli aastat vabadusekaotust ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Lääne-Viru Maakohtu
16. mai
17. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks loeti neli aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Karistusaja alguseks loeti
18. aprill
19. a. Apellatsioonkaebuses palus H. T. mõista talle kergem karistus või kohaldada karistust tingimisi. Viru Ringkonnakohtu
20. augusti
21. a otsusega jäeti maakohtu
22. aprilli
23. a otsus muutmata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
24. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. augusti
26. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu H. T. Kassaator märgib kaebuses, et tema suhtes kohaldati tõkendit vahi all pidamine
27. mail
28. a, kuid Lääne-Viru Maakohtu viimase otsuse kohaselt määrati karistuse kandmise tähtaja alguseks
29. aprill
30. a. Kassaator taotleb otsuse tühistamist karistuse kandmise aja alguse osas. H. T. arvates tuleks karistuse kandmise aja alguseks lugeda
31. mai
32. a, mil tema suhtes kohaldati tõkendit vahi all pidamine.
33. Kohtuistungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust.
34. Riigikohus leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
35. mail
36. aastal mõistis Lääne-Viru Maakohus H. T.-le lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vabadusekaotust, lugedes karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise kuupäeva so
37. mai
38. a. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H. T. viibis vahi all alates
39. maist
40. a. Eelvangistuses viibis H. T. aga seoses teise kriminaalasjaga ning seetõttu ei arvanud kohus õigustatult seda vahi all viibimise aega mõistetud karistuse tähtaja hulka. 5.
41. Lääne-Viru Maakohtu
42. aprilli
43. a otsusega mõisteti H. T.-le kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg-te 1 ja 2 järgi 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. Kuriteod oli ta toime pannud
44. ja
45. mail
46. aastal ja nende kuritegude kohtueelsel menetlusel võeti ta
47. mail
48. a vahi alla.
49. aprilliks
50. a oli H. T.l eelmise kohtuotsusega (
51. mai
52. a) mõistetud, kuid ärakandmata karistuseks 7 kuud ja 21 päeva vabadusekaotust. Seda ärakandmata karistust oli Lääne-Viru Maakohus õigustatud liitma
53. aprillil
54. a mõistetud 4 aastasele vabadusekaotusele KrK § 40 lg 3 alusel. Nimetatud sätet kohaldatakse siis, kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas. Sellisel juhul liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa täies ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Lääne-Viru Maakohus kohaldas H. T.-le lõpliku karistuse mõistmisel aga ekslikult KrK § 41 sätteid. Varem mõistetud karistuse ärakandmata osast liideti üksnes 2 kuud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 4 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust. Kuna kohus karistuse mõistmisel on lähtunud ärakandmata karistusest, siis on õigesti loetud karistuse kandmise alguseks viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev -
55. aprill
56. a. 5.
57. Lääne-Viru Maakohus on teinud aga vea sellega, et pole võetud arvesse H. T. poolt eelvangistuses viibitud aega
58. maist 1999 kuni
59. maini 1999, so seitse päeva. Seda kohtuviga pole parandanud ka Viru Ringkonnakohus. Riigikohus leiab, et vastavalt KrK §-le 45 tuleb H. T. eelvangistuses viibimise aeg arvestada lõpliku karistuse tähtaja hulka. Seega on tema ärakandmisele kuuluv lõplik vabadusekaotuslik karistus 4 aastat 1 kuu ja 23 päeva.
60. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 45, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
61. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
62. augusti
63. a otsus ja Lääne -Viru Maakohtu
64. aprilli
65. a otsus H. T.le mõistetud lõpliku karistuse osas KrK § 41 järgi.
66. Lugeda H. T.-le KrK § 40 lg 3 järgi lõplikuks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 23 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks.
67. H. T. karistuse kandmise alguse aeg on
68. aprill
69. a.
70. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.
71. H. T. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
72. Välja mõista H. T.-lt kaitsjatasu katteks 867.30 kr riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
73. detsembril
74. a on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed:.Jüri Ilvest, Lea Kivi