Obsah (4)

§ 102§ 149§ 146§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. detsembril 2000. a 3-1-3-15-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas 21. novembril

§ 102p a järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa S.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel. Asjaolud ja menetluse käik

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.A. mõisteti Leningradi Oblastikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsusega süüdi ja teda karistati

§ 149

lg 1 järgi paranduslike töödega 6 kuuks ühes tema töötasust 20 % kinnipidamisega riigituludesse,

§ 146

lg 2 p-de a, b ja d järgi 12-aastase vabadusekaotusega koos vara konfiskeerimisega ning

§ 102p a järgi vabadusekaotusega 15 aastaks, millest 5 esimest aastat kuulus kandmisele türmis. Kr

K § 40 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 15 aastat vabadusekaotust, millest 5 esimest aastat kuulus kandmisele türmis, ülejäänud karistus kuulus kandmisele range režiimiga parandusliku töö koloonias, koos vara konfiskeerimisega.

§ 41alusel liideti mõistetud karistusele Dno Linna Rahvakohtu 1.

augusti

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti S.A-le 15 aastat vabadusekaotust, millest 5 esimest aastat kuulus kandmisele türmis, ülejäänud karistus kuulus kandmisele range režiimiga parandusliku töö koloonias, koos lisakaristusena vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. veebruar
3. a. Sama otsusega tunnistati süüdi A.K., kuid tema osas ei ole kohtuotsust Riigikohtusse edasi kaevatud. S.A. tunnistati süüdi selles, et ta
4. veebruaril
5. a, olles varustatud kööginoaga, koos A.K-ga, kellel oli kaasas haamer, istusid Narvas autosse BAZ 2103 riikliku numbrimärgiga X, mida juhtis N.A. ja sõitsid Leningradi oblastisse K rajooni P külla, kus auto hõivamise eesmärgil panid N.A. suhtes toime röövkallaletungi, mille käigus lõid kannatanut noaga pähe ning haamrilöökidega kaela ja rindkerepiirkonda. Seejärel tirisid nad kannatanu autost välja ning lükkasid ta veega täidetud kraavi, kus kannatanu uppus. Süüdimõistetud hõivasid N.A. auto ning selles olnud isikliku vara ning põgenesid sündmuskohalt. S.A. ja A.K. mõisteti süüdi veel selles, et nad
6. veebruaril
7. a panid kannatanu N.A. auto põlema ning tekitasid sellega viimasele olulise kahju.
8. VNFSV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi
9. detsembri
10. a määrusega jäeti Leningradi Oblastikohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsus muutmata. Praegu kannab S.A. karistust Murru Vanglas.
13. Seoses ""ENSV Kriminaalkoodeksi " uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi vastuvõtmisega kvalifitseeris Tallinna Linnakohus oma
14. septembri
15. a määrusega S.A. poolt toime pandud kuritegusid alljärgnevalt:

§ 149lg 1 Kr

K § 144 järgi,

§ 146lg 2 p-d a, b ja d Kr

K § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Määrusega jäeti kohtuotsusest välja vabadusekaotuse viie esimese aasta kandmine türmis. S.A-le mõistetud lõplik karistus, 15-aastat vabadusekaotust, jäeti muutmata. Menetlus Riigikohtus

1. Süüdimõistetu S.A. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a määruses. Nimetatud avaldus registreeriti Riigikohtus
4. oktoobril
5. a. Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal kannab ta karistust KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 144 järgi. S.A. palub lühendada oma 15-aastast vabadusekaotuslikku karistust 3 aasta võrra põhjendusel, et talle süüksarvatud kuritegude eest ettenähtud karistuse ülemmäär on 12 aastat.
6. Riigikohtu istungil leidis S.A. kaitsja, et õiguslik alus avalduse rahuldamiseks puudub.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 6.
8. S.A. mõisteti Leningradi Oblastikohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsusega süüdi ja teda karistati

§ 149lg 1, § 146 lg 2 p-de a, b jad ning Kr

K § 102 p a järgi koondkaristusega 15 aastat vabadusekaotust. Selle karistusega loeti kaetuks Dno Linna Rahvakohtu

1. augusti
2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. VNFSV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a määrusega jäeti Leningradi Oblastikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus muutmata. Tegusid ja isikut arvestades ei pidanud kumbki kohtuinstants võimalikuks vabadusekaotuse määra, mis tulenes

§ 102p a sanktsioonist, vähendada.

Tegudele antud õiguslik hinnang jäi muutmata. 6.

1. Seoses S.A. asumisega karistust kandma Eesti Vabariiki ja "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamisega kvalifitseeriti vara tahtliku hävitamisena ja grupilise relvastatud röövimisena käsitletud osa normitehniliste muutuste tõttu ümber vastavalt KrK § 144 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistuse kandmise režiim viidi vastavusse Eesti Vabariigis kehtestatud karistussüsteemiga. Eesti Vabariigi
2. mai
3. a seadus "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta ei sätestanud vajadust tahtliku tapmise liht- ja kvalifitseeritud koosseisude ümberkvalifitseerimiseks koosseisutunnuste ja sanktsioonide kattumise tõttu ning käesoleval ajal kannab S.A. Tallinna Linnakohtu
4. septembri
5. a määruse kohaselt jätkuvalt muuhulgas karistust

§ 102p a järgi, mille sanktsioon nägi ette vabadusekaotust kuni 15 aastani.

Sellest tulenevalt puudub alus temale koondkaristusena mõistetud vabadusekaotuse lühendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta kohtulahendid S.A. süüdistuses KrK § 144 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning

§ 102p a järgi muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

1. Välja mõista S.A-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
2. detsembril
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep