3-2-1-145-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. detsembril 2000. a Agnes Teppo hagi Endel Teppo vastu eluruumist väljatõstmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, li

§ 80ja ES § 11 lg 2 alusel rahuldamisele.

Kuigi kostja ei ole kasutanud seaduses antud võimalust kinnistusraamatu kande vaidlustamiseks, oleks tema väljatõstmine talle eraldatud ja abielu kestel erastatud korterist ebaõiglane. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei pea vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Otsuse põhjenduste kohaselt on õiged hageja väited, et tema on Aia 14 kinnistu ? mõttelise osa omanik ja vastavalt

§-le 56 lg 1 eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, kuid need ei anna põhjust hagi rahuldamiseks. Kuna korter omandati abielu ajal, tuleb eeldada, et tegemist on poolte, s.o endiste abikaasade jagamata ühisvaraga ja seetõttu ei saa hageja selles elamuõiguslikus vaidluses kinnistusregistri kandele toetuda. Tõendamata on hageja väide, et poolte abielusuhted olid

1. aasta alguseks lõppenud. Abielulahutuse kohtuotsuses ei ole abielusuhete lõppemise aega tuvastatud. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi järgi kinkis kostja hagejale 1200 EVP krooni veebruaris
2. a, s.o samal ajal, kui vormistati korteri erastamine, mis tõendab pigem abieluliste suhete olemasolu. Poolte suhtest ei või järeldada, et hageja on vaidlusaluse mõttelise osa ainuomanik. Asjakohatud ja põhjendamata on hageja väited, et ebaõiglane on kinnistu omaniku panemine olukorda, kus ta ei saa oma vara kasutada ja võimaldada oma terviserikkega lapsele normaalseid elamistingimusi. Hagejal on seadustest tulenevad võimalused lahendada vara kasutamisega seoses tekkinud probleemid. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi.

§ 56lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust.

Vastavalt kinnistusregistri kandele on hageja Aia 14 ? mõttelise osa omanik.

§ 65

lg 1 kohaselt võib isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, seadusega sätestatud korras nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja omandiõigust kinnistuosale. Hageja ei saa vabalt oma omandit vallata, kasutada ja käsutada, kuna endine perekonnaliige ei vabasta elamispinda. Ringkonnakohus jättis kohaldamata ES § 11 lg 2, mille kohaselt on eluruumi omaniku endistel perekonnaliikmetel vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel, tasuta kasutamise lepingu alusel, allüürniku õigustes või isikliku kasutusõiguse teel. Kostjal puudub eluruumi kasutamiseks õiguslik alus.

§ 80

lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tema valduses oleva eluruumi vabastamist. Ringkonnakohus leidis alusetult, et kuna kostja kinkis hagejale

1. a veebruaris 1200 EVP krooni, olid poolte vahel pigem abielulised suhted. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et hageja erastas maa 2,5 aastat peale abielu lahutamist oma rahaliste vahendite arvel. Seega on kohus ebaõigesti leidnud, et tegemist oli ühisvaraga. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Korteri ostumüügileping sõlmiti poolete abielu ajal. Kuna abielulahutusegakoos vara ei jagatud, on tegemist abikaasade jagamata ühisvaraga ja eluruumi kasutamise aluseks on isiklik kasutusõigus. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid hageja ja tema esindaja kassatsioonkaebuse väidete ning kostja vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Asjas ei ole vaidlust selles, et pooled on endised abikaasad, korter erastati abielu ajal, abielu lahutamisel ega enne kinnistusregistri osa avamist ei ole pooled ühisvara jaganud. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on PkS § 14 kohaselt abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara osad loetakse PkS § 19 lg 1 alusel võrdseks. Seetõttu on õige apellatsioonikohtu seisukoht, et kuna korter omandati poolte abielu ajal ja poolte ühisvara ei ole jagatud, siis ei saa hageja eluruumi kostja valdusest väljanõudmisel toetuda kinnistusregistri kandele, mille järgi on ta vaidlusaluse kinnistusosa (korteri) ainuomanik. Kuna pooled ei ole soovinud ühisvara jagada kokkuleppel ega kohtus, siis on apellatsioonikohus õigesti jätnud asjas kohaldamata ka ES § 11 lg 2, milles sätestatakse õiguslikud alused eluruumi omaniku endiste perekonnaliikmete eluruumi kasutamisele. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. mai
3. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik