3-2-1-142-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. detsembril 2000. a AS Tõrva Vara hagi Arno Anieri vastu 72 751 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, li

§ 175

mõttes, mitte aga lepinguna kolmanda isiku kasuks

§ 172tähenduses.

Ostuhind on täies ulatuses tasutud OÜ-le Saluste. Valga Maakohus rahuldas

1. jaanuari
2. a otsusega hagi täies ulatuses, juhindudes

§-dest 172 lg 1, 173 lg 1, 190 lg 1 ja

1. Otsuse põhjenduste järgi seadis OÜ Saluste
2. juuni
3. a ostu-müügilepinguga tingimuse lepingust tuleneva kohustise täitmise Tõrva Majandusühistu kasuks, kelle õigusjärglane on OÜ Tõrva Vara.

§ 172

sätestab, et kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule, siis võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks täitmine oli tingimuseks seatud, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ega tulene kohustise olemusest. Kuna kostja kohustuseks oli tasuda ostusumma kolmandale isikule, saab OÜ Saluste nõude sisuks olla vaid nõue täita leping kolmanda isiku (hageja) kasuks. Rahaline nõudeõigus on üle läinud hagejale. Tõendamist leidis, et kostja tasus vaid esimese sissemakse 6000 krooni. Lepingu p 3 sätestab intressimääraks 7 % aastas tasumata summalt, s.o 6781 krooni 60 senti vastavalt hageja esitatud nõudele. Kostja väide kohustise täitmise kohta OÜ-le Saluste pole arvestatav, kuna kohustis on täidetud mittekohasele kreeditorile. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega pidanud vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi.

§ 172

ei eelda kolmanda isiku tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, vaid ta omandab lepingu järgi iseseisva õiguse nõuda kreeditori kõrval võlgnikult kohustuse täitmist. Maakohus on lepingu punktist 3 õigesti järeldanud, et tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks ja kohaldamisele kuulub

§ 172

.

§ 175

reguleerib kohustise täitmise panemist kolmandale isikule, mille kohaldamine käesoleval juhul ei oleks asjakohane. Tulenevalt

§-st 172 võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, selle ka ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada, kuid ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Kostja maksis lepingu sõlmimisel kohe 6000 krooni Tõrva Majandusühistule ja sellega oli kolmas isik kasutanud temal tekkinud õigust nõuda võlgnikult kohustise täitmist. Kostjal puudus õiguslik alus keelduda lepingu täitmisest lepingus märgitud kolmandale isikule. Lisaks märkis apellatsioonikohus, et asjaoludest järelduvalt sõlmitigi

1. juuni 1995.a leping kolmanda isiku kasuks just seetõttu, et OÜ Saluste on võlgnikuks OÜ Tõrva Vara ja OÜ Saluste vahelise
2. novembri
3. a laenulepingu järgi.
4. novembri
5. a ja
6. juuni
7. a lepingute seotus kinnitab, et kostja pidi lepingu täitma OÜ-le Tõrva Vara. Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu mõte ja põhjus ongi võlausaldaja seotus kolmanda isikuga muu lepingu või kokkuleppe alusel, mis ei puutu võlgnikusse. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt protsessiõiguse normi. Kostja on seisukohal, et
8. juuni
9. a ostu-müügileping ja
10. novembri
11. a laenuleping on omavahel seotud. Tõrva Majandusühistul oli OÜ Saluste vastu laenulepingust tulenev nõudeõigus, mille sisuks oli OÜ Saluste kohustus tasuda oma võlgnevus, ning kostja vastu ostu-müügilepingust tulenev nõudeõigus, mille sisuks oli A. Anieri kohustus tasuda ostu-müügilepingu alusel laenulepingust tulenev OÜ Saluste võlgnevus. Kostja arvates välistab ühe nõude rahuldamine teise rahuldamise, sest vastupidisel juhul saaks hageja alusetult kahekordse täitmise. Eelnimetatud laenu suhtes oli kostja kolmandaks isikuks, kes võttis endale ostu-müügilepinguga kohustuse tasuda Tõrva Majandusühistule OÜ Saluste võlgnevuse. Ostu-müügileping ei lõpetanud OÜ Saluste kohustust tasuda ise Tõrva Majandusühistule võlg, kuid võla tasumine OÜ Saluste poolt hagejale lõpetas laenulepingust tuleneva kohustise. Kuna OÜ Saluste on oma laenulepingust tuleneva võlgnevuse OÜ-le Tõrva Vara nõuetekohaselt täitnud ja A. Anier on oma kohustuse täitnud OÜ-le Saluste, siis ei esita OÜ Tõrva Vara ostumüügilepingust tulenevat tasunõuet heas usus kooskõlas TsÜS §-ga
12. Kohtud on ostu-müügilepingut vääralt tõlgendanud, jättes tähelepanuta poolte tegeliku tahte. Ostu- müügilepingu punktis 3 kokku lepitud tingimuse eesmärk ja mõte kadusid, kui OÜ Saluste tasus võlgnevuse Tõrva Majandusühistule. Samuti märgib kostja, et ringkonnakohus ei ole piisavalt analüüsinud kõiki kogutud tõendeid ning põhjendanud, miks kohus mõnda tõendit ei arvesta. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja arvates on kohtud piisava põhjalikkusega analüüsinud vaidlusega seonduvaid asjaolusid ning jõudnud õigetele järeldustele. Hageja märgib, et asjas ei ole tõendatud, et OÜ Saluste oleks oma võla nõuetekohaselt tasunud. Samuti puuduvad tõendid A. Anieri poolt summade tasumise kohta OÜ-le Saluste. Asjaolu, et kostja olevat summa tasunud OÜ-le Saluste, ei vabasta teda kohustise täitmisest hageja kasuks. Samas märgib hageja, et kostja esitas kassatsioonkaebuses uusi motiive ning see asjaolu on vastuolus TsMS §-s 353 lg 2 sätestatuga. Hageja arvates on kostja ja OÜ Saluste ise tegutsenud pahatahtlikult, püüdes vabaneda kohustusest OÜ Tõrva Vara ees. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule, siis tulenevalt

§-st 172 lg 1, kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene kohustise olemusest, võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et 8. mai 1995. a lepingust omandas kolmas isik iseseisva õiguse nõuda lepingu täitmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 172

kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, selle lepingu ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Oma soovi avaldamisega astus kolmas isik lepingusse ja selle muutmine ilma temata poleks kooskõlas

§ 174sisalduva keeluga muuta lepingutingimusi ilma lepinguosalise nõusolekuta. Pealegi saab tehingut Ts

ÜS § 91 lg 3 kohaselt muuta samas vormis, milles on tehtud tehing. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et OÜ Tõrva Vara nõude rahuldamisega tekitatakse kahju A. Anierile, kuna tema oli oma kohustuse juba OÜ-le Saluste täitnud. Õigustatud isik kohustises oli Tõrva Majandusühistu mitte OÜ Saluste. Lepingu täitmist õigustatud isikule ei saa käsitleda kahjuna. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide apellatsioonikohtu poolt TsMS § 231 lg 4 rikkumise kohta. Apellatsioonikohus on andnud õigusliku hinnangu esitatud tõenditele ja põhjendanud, et võla tasumine OÜ-le Saluste ei vabastanud võlgnikku kohustusest kolmanda isiku ees. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus muutmata ja Arno Anieri kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, A. Kull