mõttes, mitte aga lepinguna kolmanda isiku kasuks
Ostuhind on täies ulatuses tasutud OÜ-le Saluste. Valga Maakohus rahuldas
§-dest 172 lg 1, 173 lg 1, 190 lg 1 ja
sätestab, et kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule, siis võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks täitmine oli tingimuseks seatud, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ega tulene kohustise olemusest. Kuna kostja kohustuseks oli tasuda ostusumma kolmandale isikule, saab OÜ Saluste nõude sisuks olla vaid nõue täita leping kolmanda isiku (hageja) kasuks. Rahaline nõudeõigus on üle läinud hagejale. Tõendamist leidis, et kostja tasus vaid esimese sissemakse 6000 krooni. Lepingu p 3 sätestab intressimääraks 7 % aastas tasumata summalt, s.o 6781 krooni 60 senti vastavalt hageja esitatud nõudele. Kostja väide kohustise täitmise kohta OÜ-le Saluste pole arvestatav, kuna kohustis on täidetud mittekohasele kreeditorile. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega pidanud vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi.
ei eelda kolmanda isiku tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, vaid ta omandab lepingu järgi iseseisva õiguse nõuda kreeditori kõrval võlgnikult kohustuse täitmist. Maakohus on lepingu punktist 3 õigesti järeldanud, et tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks ja kohaldamisele kuulub
.
reguleerib kohustise täitmise panemist kolmandale isikule, mille kohaldamine käesoleval juhul ei oleks asjakohane. Tulenevalt
§-st 172 võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, selle ka ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada, kuid ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Kostja maksis lepingu sõlmimisel kohe 6000 krooni Tõrva Majandusühistule ja sellega oli kolmas isik kasutanud temal tekkinud õigust nõuda võlgnikult kohustise täitmist. Kostjal puudus õiguslik alus keelduda lepingu täitmisest lepingus märgitud kolmandale isikule. Lisaks märkis apellatsioonikohus, et asjaoludest järelduvalt sõlmitigi
§-st 172 lg 1, kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene kohustise olemusest, võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et 8. mai 1995. a lepingust omandas kolmas isik iseseisva õiguse nõuda lepingu täitmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et
kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, selle lepingu ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Oma soovi avaldamisega astus kolmas isik lepingusse ja selle muutmine ilma temata poleks kooskõlas
ÜS § 91 lg 3 kohaselt muuta samas vormis, milles on tehtud tehing. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et OÜ Tõrva Vara nõude rahuldamisega tekitatakse kahju A. Anierile, kuna tema oli oma kohustuse juba OÜ-le Saluste täitnud. Õigustatud isik kohustises oli Tõrva Majandusühistu mitte OÜ Saluste. Lepingu täitmist õigustatud isikule ei saa käsitleda kahjuna. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide apellatsioonikohtu poolt TsMS § 231 lg 4 rikkumise kohta. Apellatsioonikohus on andnud õigusliku hinnangu esitatud tõenditele ja põhjendanud, et võla tasumine OÜ-le Saluste ei vabastanud võlgnikku kohustusest kolmanda isiku ees. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus muutmata ja Arno Anieri kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, A. Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.