3-1-1-107-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 2000 3-1-1-107-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil
2. novembril
3. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. A. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. A.-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lääne-Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsusega tunnistati A. A. süüdi KrK § 155 lg 1 järgi, talle mõisteti karistuseks viis kuud vabadusekaotust ja ta vabastati KrK § 47 alusel ühe aasta katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna kasuks mõisteti kohtualuselt välja 14 890.45 krooni. Süüdistuse kohaselt teostas A. A.
7. a novembris ebaseaduslikku metsaraiet, langetades realiseerimise eesmärgil lubatud kogusest - 100 tm rohkem 37, 37 tm-it. Sellega rikkus kohtualune Metsaseaduse § 10 lg 6 sätteid, seadusega keelatud viisil raiet teostades rikkus ta aga sama seaduse § 7 lg 4 sätteid. Selle tulemusel viidi metsatäius alla lubatud piiri, millega rikuti keskkonnaministri
8. juuli
9. a määrusega nr 30 kinnitatud Hooldusraiete eeskirjade p 5 sätteid ja põhjustati looduskeskkonnale oluline kahju taksides, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 377
10. detsembril
11. a. Kohus tuvastas, et A. A. oli saanud metsateatise 100 tm peale ning lubatud oli teha harvendusraiet, kuid lubatud kogust ta ületada ei tohtinud. Tunnistajad kinnitasid, et kuna puudus metsamajanduskava, siis ilma Keskkonnaministeeriumi eriloata üle 100 tm raiuda ei olnud lubatud. Kohus leidis, et tegemist ei ole üleraiega eksituse tõttu ning A. A. on sooritanud talle inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega. Maakohus juhtis veel tähelepanu asjaolule, et Metsaseaduse ja Hooldusraiete eeskirjade harvendusraie põhiprintsiip on, et lubatud koguse sisse loetakse eelkõige kahjustatud puude raie ning puudu jääva osa võib raiuda terveid puid, kusjuures keelatud on hooldusraiete kavandamine ja tegemine üksnes puidu saamise eesmärgil. Metsaseaduse § 10 lg 6 sätestas, et kui erametsal metsamajandamiskava puudus, oli metsaomanikul õigus teha raiet keskkonnaministri volitatud isiku kinnitatud suuruses. Antud juhul oli selleks isikuks H. J. ning tema kehtestas harvendusraie suuruseks 100 tm-i.
12. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. augusti
14. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja A. A.-i apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega ja ei pidanud AKKS-i §-le 29 lg 5 toetudes vajalikuks korrata esimese astme kohtu väiteid. MENETLUS RIIGIKOHTUS
15. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. A. kassatsioonkaebuse, milles taotletakse süüdimõistvate kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. 3.1 Kassaator peab kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMK § 50 nõuete eiramist kriminaalkolleegiumi poolt, kuna tõendeid ei ole hinnatud kogumis ja on jäetud tähelepanuta esimese astme kohtuotsuses sisalduvate järelduste mittevastavus faktiliste asjaoludega. Viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-38-99 märgitakse kaebuses, et A. A. on maakohtu poolt süüdi mõistetud põhjusel, et raie ebaseaduslikkus seisnes metsateatises lubatud raieviisi eiramises, kuid on jäetud märkimata, millise õigusnormi nõudeid ta sellega rikkus. 3.2 A. A. on süüdi tunnistatud Metsaseaduse selle redaktsiooni § 10 lg 6 nõuete rikkumises, mis kaotas kehtivuse
16. jaanuaril
17. a. Kehtiv Metsaseadus on kohtualuse suhtes aga rehabiliteeriva sisuga, kuna selle § 56 lg 3 p 1 kohaselt ei kahjusta raieõigust omav isik üleraiega looduskeskkonda. Kohtud pole andnud hinnangut, kas kriminaalvastutuse alus A. A.-i suhtes seoses uue Metsaseaduse redaktsiooniga langes ära või püsib (Riigikohtu lahend 3-1-1-6-00). 3.3 Kassaator leiab, et ta ei tekitanud üleraiega kahju looduskeskkonnale. Seda kinnitas ringkonnakohtu istungil ka tsiviilhageja esindaja väitega, et maha oli lubatud võtta kõik kahjustatud puud ja lisaks sellele veel raieküpseid puid 100 tm-i ulatuses. Tsiviilhageja esindaja põhjendas kahju tekitamist sellega, et maha oli võetud veel mitte raieküpset metsa. Selles aga kohtualusele süüdistust esitatud ei ole ning antud väide on meelevaldne.
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, kellest A. A.-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must toetas kassatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja riigiprokurör Marge Püss vaidles kassatsioonkaebuse rahuldamisele vastu, leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. augusti
20. a otsus tuleb jätta muutmata. 4.
21. KrK § 155 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust. Paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et KrK § 155 lg 1 järgi esitatud süüdistuses näidataks ära, milles seisnes raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud. Selle nõude on Lääne-Viru Maakohus täitnud. Menetluse käigus on A. A.-i süüdistust KrMK § 215 lg-s 2 sätestatud alusel konkretiseeritud raie ebaseaduslikkuse selgema sisustamise ja selle ulatuse piiritlemise õiguslike aluste selgitamise teel. 4.
22. Lääne-Viru Maakohtu
23. mai
24. a kohtuotsuses on nõuetekohaselt viidatud normatiivaktidele, millele tuginevalt on tuvastatuks loetud lubatud raiemahtu ületav puidukogus, raie keelatud viis ja olulise kahju põhjustamine looduskeskkonnale. 4.
25. Kassaatori viited süüdistuse arusaadavuse nõude eiramisele ei ole kooskõlas asjas tuvastatud tehioludega ega käsitle sisukohaselt asjasse puutuvaid õigusnorme. Metsaseaduse uus redaktsioon ei ole rehabiliteeriva tähendusega ei raie lubatut ületava mahu, suvaliselt valitud raieviisi ega looduskeskkonnale tekitatud kahju suhtes. 4.
26. Riigikohtu varasemad lahendid, mida kassaator oma väidete selgitamisel nimetab, ei kanna kassaatori poolt väidetule vastavat tähendust, vaid osundavad vajadusele nendes kriminaalasjades esinenud muude minetuste kõrvaldamise käigus selgitada õigusnormide tähendust. 4.
27. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja õiguslikke järeldusi on apellatsioonikohtu istungil kontrollinud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, kes pidas neid põhjendatuiks ja kogutud tõenditega kooskõlas olevaiks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
28. augusti
29. a kohtuotsus A. A.-i suhtes jätta muutmata, tema kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
30. detsembril
31. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep