3-2-1-163-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. detsembril 2000. a Jaan Arro hagi Meelis Graumanni vastu õiguse tunnustamiseks kustutada kinnistusraamatu kanne Meelis Graumanni nõusolekuta. R

§ 57

lg 1, § 65 lg 1;

RakS § 10 lg 1; kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 65 lg 1; MRS § 9 lg 1 ja TsÜS § 112 lg 2 alusel tunnustada tema õigust kinnistusraamatu kande kustutamiseks, sest kande aluseks olnud Varbla Vallavalitsuse

1. oktoobri
2. a korraldus nr 152 ja seda täiendav
3. septembri
4. a korraldus 211 on tunnistatud seadusevastasteks. Ebaõige kinnistusraamatu kanne takistab hagejal ostueesõigusega maad erastada. Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tunnustati J. Arro õigust Pärnu Maakohtu
7. jaanuari
8. a kinnistamisotsuse alusel avatud Pärnu Kinnistusameti Pärnu Maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr 1979 esimesse ja teise jakku tehtud kannete kustutamiseks ilma kinnistu omaniku M. Graumanni nõusolekuta. Kohtuotsuse põhjendustel kantakse

RakS § 10 lg 1 kohaselt maareformi käigus tagastatud maa kinnistusraamatusse vallavalitsuse korralduse ja maakatastri andmete alusel.

§ 57

lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui selle õiguslik alus on hiljem ära langenud. Kuna Varbla Vallavalitsuse korraldused tunnistati halduskohtus seadusevastaseks, on kande õiguslik alus ära langenud. Kostja oli teadlik tema maal asuvatest hageja hoonetest ja hageja õigusest maad erastada. Halduskohtu otsustega tuvastati, et MRS § 9 lg 1 p 1 kohaselt ei olnud M. Graumannile võimalik tagastada õigusvastaselt võõrandatud maad hagejale kuuluva elamu juures kuni 2 ha ulatuses, mistõttu Varbla Vallavalitsuse 18. oktoobri 1996. a ja 21. septembri 1997. a korraldused rikkusid hageja õigust ehitise omanikuna ostueesõigusega erastada elamu juurde kuuluvat maad.

§ 65

lg 1 kohaselt isik, kelle õigust ebaõige kandega on rikutud, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Hageja soovis ebaõige kande kustutamist, kuid kostja ei andnud selleks nõusolekut. Kostja nõusolekut asendab kohtuotsus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Linnakohus tuvastas, et rikutud on hageja õigust ostueesõigusega erastada ehitise omanikuna elamu juurde kuuluvat maad kuni 2 ha. Kande parandamiseks peab olema täidetud kaks eeldust: kanne peab olema ebaõige (

§ 57

lg 1) ja avalduse esitaja peab olema õigustatud kande parandamist nõudma (

§ 65lg 1).

Kande parandamist saab nõuda vaid see isik, kelle asjaõigust ebaõige kanne rikub. Hageja elamu kostja kinnistul ei asu. Kuna kinnistusraamatu kanne ei riku hageja asjaõigusi, tuleb hagi jätta rahuldamata. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 231 lg 4 nõuetele, kuna kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud maakohtu otsuse järeldustega ja miks ta ei arvesta hageja õiguste rikkumisena Varbla Vallavalitsuse ebaseaduslikku tegevust maa tagastamisel, katastriüksuse moodustamisel ja kinnistamisel. Hageja õigusi eirates tekkis olukord, kus talle kuuluva elamu juures on kinnistamata maad vaid 0,3 ha. Hageja elamu ei asu tõepoolest kostjale kuuluval kinnistul, kuid asub endisel Orussaare kinnistul nr 823 A-100, mille suhtes tunnistati õigustatud subjektiks kostja isa, kes loobus maa tagastamise nõudeõigusest kostja kasuks. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta selle muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Hageja nõudis ebaõige kinnistusraamatu kande kustutamist, sest see rikub tema õigust ostueesõigusega erastada oma elamu juurde kuni 2 ha maad.

RakS § 13 lg 3 annab ehitise omanikule õiguse saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras ning sama paragrahvi

1. lõike kohaselt võib ehitise omanik, kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maa omanikuks nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Kolleegium leiab, et ehitise omaniku õigus saada maa omanikuks või nõuda ehitisealusele ja ehtise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist tuleb võrdsustada õigustega, mis annavad isikule aluse nõuda ebaõige kinnitusraamatu kande parandamist. Samasugusele seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium
2. oktoobri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-97-00 (RT III 2000, 22, 244). Seega on apellatsioonikohus ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud kinnistusraamatu kanne ei riku hageja asjaõigust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et kuna seadus ei näe kinnitusregistriosa sulgemise alusena ette selle avamise aluse õigusliku aluse äralangemist, tuleb hageja nõuet käsitada maa tagastamise eelse omaniku kinnitusraamatusse kandmise nõudena. Selle tõttu lasub kohtul TsMS § 77 lg-st 1 tulenevalt kohustus kaasata asja isik, kes oli maa omanik enne registriosa avamist. Kassatsiooniastmes hageja kantud õigusabikulu 2950 krooni väljamõistmine kuulub lahendamisele asja sisulisel läbivaatamisel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Jaan Arrole
6. juulil
7. a tasutud kautsjon 700 (seitsesada) krooni. L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull