3-1-1-114-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartu

1. detsember
2. a 3-1-1-114-2000 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas
3. detsembril
4. a Tartus avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. L. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. L., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Järva Maakohtu
6. juuni
7. a otsusega tunnistati A. L. süüdi KrK § 155 lg 1 järgi ja teda karistati seitsme kuu vabadusekaotusega tingimisi katseajaga poolteist aastat. A. L. tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul novembrist
8. a kuni veebruarini
9. a Järvamaal X vallas Jõekülas E. Looduskaitseala piiranguvööndisse jääval Matsi kinnistu metsa kvartali 153 eraldistel 2 ja 4 raius 1,9 ha suurusel metsapindalal ebaseaduslikult 275 puud, kokku 137,5 tm metsamaterjali, millega tekitas olulise kahju 57612.50 krooni ulatuses taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks. L. rikkus Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 13 lg 2 p 5 ja E. Looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kaitsekohustuse teatist nr 1 (17.nov.1997) nõudeid sellega, et tegi looduskaitseala piiranguvööndis asuvas kaitsemetsas lõppraiet ning Metsaseaduse § 19 lg 3 nõudeid sellega, et raius peapuuliigi kuuse täielikult välja ja viis puistu täiuse 0,14-ni.
10. Järva Maakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu A. L. apellatsioonkaebuse, milles taotles kordusekspertiisi võimaldamist, maakohtu otsuse tühistamist ning enda õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu istungil esitas A. L. kohtule enda poolt tellitud ja Metsaekspert OÜ-s valminud eksperthinnangu Matsi kinnistu
11. ja
12. eraldise raiepindala, raiemahu, puidu kvaliteedi ja keskkonnakahju hindamiseks. Lagenõmm taotles eksperthinnangu arvestamist ekspertarvamusena ja selle põhjal enda õigeksmõistmist esitatud süüdistuses.
13. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. septembri
15. a otsusega jäeti Järva Maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et A. L.-e poolt esitatud eksperthinnangut ei saa arvestada ekspertarvamusena, millel oleks kriminaalmenetluses tõendi väärtus, kuna ekspertiisi ei ole määranud kohus, uurija ega prokurör. MENETLUS RIIGIKOHTUS
16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. septembri
18. a otsuse peale esitas A. L. kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse muutmist või tühistamist. Kaebust on A. L. põhjendanud sellega, et kohtud on tema arvates ekslikult tuvastanud tegelikust suurema kahju tekkimise looduskeskkonnale. Ringkonnakohus toimis ebaõigesti, jättes tema poolt tellitud ja esitatud eksperthinnangu arvestamata. Kassator leiab, et süütust tõendava tõendusmaterjali kasutamine ei ole keelatud ning tema poolt esitatud eksperthinnang on kindlaks tõendiks loodusele tegelikult tekitatud kahjude kohta.
19. Riigikohtu istungil jäi A. L. kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist. Samas kinnitas ta, et ei nõustu raiutud puude koguse osas ka tema poolt tellitud ekspertarvamusega. Kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles samuti selle rahuldamist. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamata ja taotles selle rahuldamata jätmist.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. septembri
22. a otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes, mis seisneb kohtuotsuses motiivide puudumises.
23. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohtuistungil rahuldanud A. L.-e taotluse ja võtnud toimiku juurde tema poolt esitatud eksperthinnangu, mis on koostatud Metsaekspert OÜ töötajate poolt (kd 2 tl 294). Kohtuotsuses on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tulnud järeldusele, et nimetatud eksperthinnang ei vasta KrMK §-de 58, 158 ja 223 nõuetele ega saa seetõttu olla ekspertarvamusena tõendina hinnatud (kd 2 tl 297). Samas kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et A. L. on Metsaekspert OÜ-lt hinnangu tellimisega realiseerinud oma taotluse ? võimaldada temal kasutada eriteadmistega spetsialisti abi raie ulatuse, metsamaterjali koguse ja kahju suuruse uueks määramiseks. Ringkonnakohtu istungil antud ütlustes ei nõustunud A. L. ka Metsaekspert OÜ-s läbiviidud uurigu tulemustega metsamaterjali koguse 293 tm osas ja raieprotsentidega 40% ja 50% metsatagavarast(kd 2 tl 298). 7.
24. Põhjendatud on A. L.-e väide, et tal on õigus kohtule tõendeid esitada, kuna selline õigus tuleneb otseselt KrMK § 351 lg-st 1, § 49 lg-st 2 ja §st
25. AKKS § 8 lg 2 kohaselt võib apellant kaebuses tugineda uutele või esimese astme kohtus läbi vaatamata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esimese astme kohtus esitada. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oleks uurinud, miks ei esitanud apellant Metsaekspert OÜ poolt koostatud materjale esimese astme kohtule ja kas tal oli nende mitteesitamiseks mõjuv põhjus. Kuigi kohus ei ole kaalunud selle materjali ringkonnakohtus esitamise lubatavust, ei ole selles osas kohtuotsust vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuivõrd kriminaalasjas on tõendiks süüdistuse esitaja poolt määratud eksperdi arvamus, siis oli KrMK § 207 alusel menetlusosaliste võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaselt põhjendatud ringkonnakohtu poolt samas küsimuses ka A. L.-e poolt esitatud materjalide kriminaalasja juurde võtmine. 7.
26. Ringkonnakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada kas ja millise tõendina on kriminaalkolleegium A. L.-e poolt esitatud ja kohtu poolt kriminaalasja juurde võetud Metsaekspert OÜ materjale hinnanud. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, et kohus neid materjale üldse tõendina ei käsita. Kohtuotsuses on vaid asutud õigele seisukohale, et nimetatud materjal ei ole hinnatav tõendina kui eksperdi arvamus KrMK § 48 lg 2 ja § 59 mõttes. Samas on kohus seda materjali kasutanud selleks, et lugeda täidetuks A. L.-e taotlus ? võimaldada temal kasutada eriteadmistega spetsialisti abi raie ulatuse, metsamaterjali koguse ja kahju suuruse uueks määramiseks. Samuti on kohtuotsuses kasutatud nimetatud materjalides toodud andmeid metsamaterjali koguse ja metsatagavarast raiutud raieprotsentide osas. Seega on kriminaalkolleegium neid materjale kasutanud tõendina, kuigi ei ole näidanud millisesse KrMK §-s 48 nimetatud tõendi liiki need kuuluvad. 7.
27. Kuivõrd ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nähtub, et Metsaekspert OÜ materjale on osaliselt kasutatud tõendina, siis on kohus rikkunud KrMK § 50 ja § 274 p 3 nõudeid, millede kohaselt kohus peab hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuotsuses näidatakse motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Neid nõudeid ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Metsaekspert OÜ materjalide osas täitnud ei ole. Kohtuotsuse motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 ja § 64 p 1 kohaselt selline kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis on kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
28. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. septembri
30. a otsus A. L.-e süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtu koosseisus.
31. A. L.-e kassatsioonkaebus rahuldada.
32. Kaitsjatasu 991 krooni 20 senti arvata kohtukuludesse, millede hüvitamine tuleb lahendada otsuse tegemisel ringkonnakohtu poolt.
33. Kassatsioonkautsjon 700 krooni tagastada A. L.-le. Kohtuotsus jõustub
34. detsembril
35. a, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar Peeter Vaher