3-3-1-52-00

3-3-1-52-00 MÄÄRUS Tartus

1. detsembril 2000 Ilmi Naela erikaebuse läbivaatamine kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Jüri Põld (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. novembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Ilmi Naela erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. augusti
4. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/357/
5. Pärnu Linnavalitsuse maa-ameti juhataja
6. detsembri
7. a. käskkirja nr. 74 alusel vabastati maaameti vanemspetsialist Ilmi Nael teenistusest koondamise tõttu alates
8. jaanuarist
9. Teenistusest vabastamisest teatati I. Naelale kirjalikult ette
10. detsembril
12. märtsil 2000 esitas I. Nael Pärnu Halduskohtule kaebuse ja
13. mail 2000 kaebuse täpsustuse, milles palus ennistada talle kaebuse esitamise tähtaeg, tühistada Pärnu Linnavalitsuse maa-ameti juhataja
14. detsembri
15. a. käskkiri nr. 74, ennistada I. Nael teenistusse ning mõista Pärnu Linnavalitsuselt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotles I. Nael põhjusel, et tööraamatu sai ta kätte
16. jaanuaril
17. Vabastamise alusena oli sinna märgitud ?kk nr 74
19. 99?. Sellisestsõnastusest ei olnud võimalik aru saada, et tegu on kaevatava haldusaktiga, samuti ei olnud arusaadav, et tegu on Pärnu Linnavalitsuse maa-ameti juhataja poolt antud haldusaktiga. Kaevatavat käskkirja koheselt I. Naelale ei tutvustatud, sellest anti talle teada alles pärast korduvaid küsimisi. Pärnu Halduskohtu kohtunik jättis oma
20. juuli
21. a. määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kohus leidis, et I. Nael sai tööraamatu, mille
22. jaanuaril 2000 tehtud kande ? Teenistusest vabastatud § 116 lg 1? alusena oli märgitud ?kk nr 74
24. 1999?, kätte
25. jaanuaril
26. See kuupäev,
27. jaanuar 2000, ongi päevaks, mil I. Nael sai teada
28. detsembri
29. a. käskkirjast ja selle sisust ? oma koondamisest, mistõttu kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
30. jaanuaril 2000 vastavalt HKMS §-le 9 lg.
31. I. Nael esitas erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi uueks arutamiseks Pärnu Halduskohtule. Erikaebuse kohaselt ei olnud I. Naelal tööraamatut kätte saades võimalik hinnata, kas kaevatav käskkiri rikub tema õigusi või mitte. Käskkirja I. Naelale ei antud. Tema nõudel väljastati talle käskkirja kinnitatud koopia alles
32. veebruaril
33. Maa-ameti juhataja ei selgitanud I. Naelale vabastamise õiguslikke aluseid. Alles pärast korduvaid küsimisi anti talle teada kaevatavast haldusaktist. Tallinna Ringkonnakohtu
34. augusti
35. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et kaevatavast haldusaktist sai kaebuse esitaja teada hiljemalt
36. jaanuaril 2000, kui talle anti kätte tööraamat, milles oli osundatud
37. detsembri
38. a. käskkirjale nr. 74 ja teenistusest vabastamise õiguslikule alusele. Vastustaja väitel ei ole kaebuse esitaja käskkirja saamiseks akti andja poole pöördunud ning ka I. Nael on kohtuistungil selgitanud, et ?keeldumist Allikivi poolt käskkirja väljastamiseks ei olnud?. Väide, et tööraamatut kätte saades ei olnud kaebajal võimalik hinnata, kas haldusakt rikub tema õigusi või mitte ning et selline võimalus tekkis alles
39. veebruaril 2000 pärast käskkirjaga tutvumist, ei ole veenev. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. Nael Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada Pärnu Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ja saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Halduskohtule. Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaadile. Seega tuleb ka teenistusest vabastamise käskkiri anda ametnikule üle teenistusest vabastamise päeval. HKMS § 9 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema haldusakti faktilise kättesaamise päevast. I. Nael sai kaebuse maa-ametist kätte
40. veebruaril 2000 ja kohtusse pöördus ta
41. märtsil
42. Seega on kaebuse esitaja pöördunud kohtusse tähtaegselt. Tutvunud asja materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
43. Teenistusest vabastamise puhul peab isik, kes soovib vaidlustada enda teenistusest vabastamist, esitama kaebuse halduskohtule enda teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse peale. Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri seda, kas isikule peab tema teenistusest vabastamise käskkirja kätte andma või mitte. Kassaator on õigesti märkinud, et haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaadile. Seega tuleb ka teenistusest vabastamise käskkiri ametnikule teatavaks teha nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt tema teenistusest vabastamise hetkel, et võimaldada isikul koheselt asuda tegutsema oma õiguste kaitseks.
44. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg. 1 sätestab, et ametnikul on Halduskohtumenetluse seadustiku §-s 7 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. See Avaliku teenistuse seaduse säte on kehtiv ka pärast Halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumist
45. jaanuaril
46. Järelikult tuleb ka käesoleval ajal teenistusalastes küsimustes halduskohtusse pöördumise tähtaja osas kohaldada kuni
47. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lõiget
48. Kuni
49. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg. 1 sätestas, et kaebus või protest esitatakse halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Üldjuhul tuleb õiguste rikkumisest teadasaamise päevaks lugeda päev, millal isikule tehti kaevatav haldusakt teatavaks. Haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgse hinnangu haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Kui isik sai kaevatavast haldusaktist teada ilma, et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Tööraamatusse tehtud kanne, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu, ei ole veel haldusakti teatavakstegemine ja seetõttu ei pruugi isikule sellisest kandest selguda, kas tema õigusi on rikutud või mitte. Juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.
50. I. Naelale ei antud teenistusest vabastamisel tema teenistusest vabastamise käskkirja. See väljastati talle alles
51. veebruaril
52. Kohtusse pöördus I. Nael
53. märtsil
54. Käesolevas asjas ei ole kohtud andnud hinnangut I. Naela poolt Pärnu Halduskohtule esitatud kaebuse täpsustuses ja Tallinna Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses toodud väidetele, et I. Naelale anti kaevatavast haldusaktist teada alles pärast korduvaid küsimisi. Kohtud ei ole kindlaks teinud, millal ja millistel asjaoludel on I. Nael pöördunud käskkirja saamiseks Pärnu Linnavalitsuse poole ning ei ole hinnanud, kas I. Naela tegevus oleks sellisel juhul aluseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja § 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Ilmi Naela erikaebus. Tühistada Pärnu Halduskohtu
55. juuli
56. a. määrus haldusasjas nr. 3-77/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu
57. augusti
58. a. määrus haldusasjas nr. II-3/357/
59. Saata asi kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle otsustamiseks Pärnu Halduskohtule. Tagastada Ilmi Naelale kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
60. detsembril 2000 teatavaks tegemisest. Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann