Obsah (9)

§ 11§ 23§ 4§ 3§ 14§ 12§ 24§ 5§ 72

3-3-1-56-00 MÄÄRUS Tartus 22. detsembril 2000 A. Garelik-Serebriiskaja erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), H

§ 11lg.

4 alusel kaebuse läbivaatamatult, leides, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus leidis, et kaebus pole esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku tegevuse, vaid eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse peale ja kuulub seetõttu lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Samas möönis kohus, et talle jääb ebaselgeks, mida konkreetselt kaebuses vaidlustatakse. Halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata ning vaidlustatud määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebaja ja OÜ Goodare vahel puudub avalik-õiguslik suhe, mistõttu nendevaheline vaidlus ei saa olla avalik-õigusliku iseloomuga. OÜ Goodare ei ole avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik HMKS § 4 lg. 1 ja 2 mõttes. Poolte vahelise vaidluse kvalifitseeris ringkonnakohus kui tsiviilõigusliku vaidluse eluruumi kasutamise õiguse üle. A. Garelik-Serebriiskaja taotleb Riigikohtule esitatud erikaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks saatmist järgmistel motiividel: 1) halduskohtul ei olnud määruses nimetatud asjaoludel õigust jätta kaebus läbi vaatamata. Sellega rikuti

§ 23

. Pädevuse puudumise motiivil saanuks halduskohus kaebuse

§ 11lg.

4 alusel tagastada, kuid mitte jätta läbi vaatamata; 2) kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, sest sissekirjutuse kui haldusakti vaidlustamisega algatatakse avalik-õiguslik vaidlus. Sissekirjutus ei too endaga kaasa tsiviilõiguslikke tagajärgi. OÜ Goodare on käsitletav avalik- õiguslikke ülesandeid täitva muu isikuna

§ 4lg.-te 1 ja 2 tähenduses.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Erikaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada osaliselt. 1. Kohtud on leidnud, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ja on seetõttu kaebuse tagastanud. Väär on kassaatori väide, et kaebuse tagastamine oli vastuolus

§-ga 23.

§ 23reguleerib kaebuse läbivaatamatult tagastamist pärast menetlusse võtmist.

Käesolevas asjas tagastati kaebus aga ettevalmistavas menetluses

§ 11lg.

4 alusel. Määruse resolutsioonis lisaks sõnale "tagastada" sõna "läbivaatamatult" kasutamine ei kujuta endast ühegi protsessinormi rikkumist. Kui kohus tagastab kaebuse kohtuasja ettevalmistamise staadiumis, siis jätab ta mõistetavalt ühtlasi ka kaebuse läbi vaatamata. Seega ei ole halduskohtu määruse resolutsioon vale ega eksitav. 2.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seaduses sätestatud haldustoiminguteks loa andmine ja muude seadusega halduskohtu pädevusse antud vaidluste lahendamine. Kuna eriseadused käesolevat vaidlust ei käsitle, võib halduskohtu pädevus asjas kõne alla tulla üksnes vaidluse avalik-õiguslikust iseloomust tulenevalt. Üldjuhul saavad avalik-õiguslikud suhted, millest tekivad halduskohtus lahendatavad avalikõiguslikud vaidlused, esineda üksnes isikute vahel, kellest vähemalt üks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Haldusprotsessis esindab avalik-õiguslikku juriidilist isikut tema pädev struktuuriüksus ? haldusorgan. Erandjuhtudel võib haldusorganiks ja seega vastustajaks haldusprotsessis olla ka eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik. Seda on silmas peetud

§ 4lg.-tes 1 ja 2 ning § 14 lg.

1 p.-s 1 "avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku" all. Avalik-õigusliku haldusülesande all tuleb mõista haldusülesannet, mida täidetakse halduse tegevusega avalikõiguslikus vormis. Kuna avalik-õigusliku tegevusega kaasneb haldusülesannete täitmisel riigivõimu teostamine, saab eraisik teostada haldusülesandeid avalik-õiguslikus vormis üksnes juhul, kui teda volitab selleks seadus või seaduse alusel antud õigusakt (nt. haldusakt, haldusleping).

1. Kohtud on asunud õigesti seisukohale, et OÜ Goodare ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev isik ja et tema tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. OÜ Goodare on eraõiguslik juriidiline isik. Käesolevas asjas on kassaator küll korduvalt väitnud, et OÜ Goodare täidab avalik-õiguslikke haldusülesandeid, kuid ta pole selgitanud, milles see seisneb. Kassaator seostab OÜ Goodare väidetavat haldusülesannete täitmist "sissekirjutuse" ehk elukohta sisseregistreerimisega. Kui ka elukoha registreerimine iseenesest on avalik-õiguslik tegevus, ei tulene sellest, et osaühingu toimingud elukoha registreerimise menetluses oleksid avalik-õiguslikud või kujutaksid endast üldse haldusülesannete täitmist. Haldusakti või toimingu taotlemine või muul viisil haldusaktile või toimingule eelnevas haldusmenetluses osalemine ei ole haldusülesande täitmine. See kujutab endast eraisiku poolt avalikust õigusest tulenevate õiguste realiseerimist, teatud juhtudel ka kohustuste täitmist. Seega on kohtud leidnud õigesti, et OÜ Goodare tegevust ei saa vaidlustada halduskohtus.
2. Ringkonnakohtu järeldus, et poolte vaheline vaidlus on sisuliselt üldkohtu pädevusse kuuluv vaidlus eluruumi kasutamise õiguse üle, on kaebuse esitaja tegelikku tahet moonutav. Kaebaja on väljendanud piisavalt oma soovi vaidlustada elukoha registreerimine kui konkreetne tegevus. Kui kohtul jäi ebaselgeks, millist toimingut või õigusakti täpsemalt silmas peeti, peab halduskohus selle välja selgitama asja läbivaatamiseks ettevalmistamisel või eelmenetluses. Kohtud on asunud väärale seisukohale, et antud asjas on ainsaks vastustajaks OÜ Goodare. OÜ Goodare ei ole sooritanud toimingut ega teinud otsust, mille sisuks oleks olnud R. Silla elukoha registreerimine. Ta võis osaleda üksnes elukoha registreerimisele eelnenud menetluses. Kuna kassaator on vaidlustanud R. Silla elukoha registreerimise, tuleb vastustajana käsitleda haldusorganit, kes vastava toimingu tegelikult sooritas või haldusakti andis. Õige vastustaja ? haldusorgan, kelle haldusakti või toimingut on vaidlustatud, ? on kindlaks tegemata. Kaebuses vastustajaks vale isiku märkimine ei saa muuta

§ 14lg.

2 p.-s 2 vastustaja kohta sätestatut. Vaidlustatud haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan on selle sätte kohaselt pooleks sõltumata sellest, keda kaebuse esitaja vastustajaks peab. TsMS § 76 lg. 1 põhimõte, mille kohaselt kohus saab vale kostja asendada õigega vaid hageja ettepanekul, ei ole haldusprotsessis täies ulatuses rakendatav. Halduskohus ei saa ilma kaebaja nõusolekuta asendada kaebuses vastustajana märgitud isikut õige vastustajaga. Halduskohus peab aga poolena protsessi kaasama kõik isikud, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kui lisaks isikule, kes on kaebuses märgitud vastustajana, on kaebuses vaidlustatud veel kellegi tegevust, on kaebus esitatud mitme isiku või haldusorgani vastu. Viimaseid tuleb kõiki käsitleda vastustajana.

§ 12lg.

2 p. 1 kohaselt peab halduskohus tegema kindlaks, millise asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebus on esitatud. Seda küsimust tuleb hinnata sisuliselt, mitte üksnes kaebuses otseselt vastustajaks märgitud isikust lähtudes. Osundatud sättes sisalduv kohustus, teha vastustaja kindlaks alles eelmenetluses, st. pärast asja menetlusse võtmist, ei tähenda, et kohus võiks asja läbivaatamise ettevalmistamisel, sealhulgas halduskohtu pädevuse kontrollimisel, võtta aluseks kaebuses vääralt vastustajaks märgitud isiku ja tagastada sellest tulenevalt kaebuse. Kui kohtuasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel ei ole võimalik õiget vastustajat kindlaks teha, peab kohus asja menetlusse võtma ja eelmenetluses õige vastustaja kindlaks tegema. Vajadusel tuleb selgitada välja täiendavad asjaolud kirjaliku nõudega või eelistungil. Kui pärast õige vastustaja kindlakstegemist siiski selgub, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, on ka pärast asja menetlusse võtmist võimalik menetlus lõpetada (

§ 24lg.

1 p. 1). Kui vaidlustatud on mitme isiku tegevus, kellest ühe või mõnega ei saa kaebajal olla avalik-õiguslikku vaidlust, võib kaebuse tagastada osaliselt. Ka antud asjas on seetõttu kaebuse tagastamine õige selles osas, mis puudutab vaidlust OÜ Goodarega. Muus osas peab halduskohus kaebuse menetlusse võtmise küsimuse uuesti lahendama.

1. Kaebuse esitaja on küll otsesõnu kaebuse suunanud OÜ Goodare vastu, kuid on sisuliselt vaidlustanud kolmanda isiku, R. Silla elukohta sisseregisteerimise. Halduskohus peab välja selgitama haldusorgani, kes elukohta sisseregistreerimise sisuks oleva haldusakti andis või toimingu sooritas. Lisaks tuleb uurida elukoha registreerimise olemust ? kas see kujutab endast haldusülesannete täitmist avalik-õiguslikus vormis või mitte. Asja sisulisel läbivaatamisel, kui selleni jõutakse, peab kohus tegema veel kindlaks, kas elukoha registreerimine sai rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Riigikohus ei saa siinkohal neid küsimusi analüüsida.
2. OÜ Goodare esindaja on Riigikohtule edastanud koopia Tallinna Halduskohus
3. oktoobri
4. a. määrusest haldusasjas nr. 3-1189/2000, millega on võetud menetlusse A. Garelik-Serebriiskaja kaebus Tallinna Kesklinna Valituse elanike registri osakonna toimingu (R. Silla sissekirjutus aadressil Weizenbergi 23-2) õigusvastasuse kindlakstegemiseks. TsMS § 149 lg. 2 p. 4 kohaselt peab kohus keelduma määrusega avaldust vastu võtmast ja tagastama selle, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel. See tsiviilkohtumenetluse säte kehtib tulenevalt

§ 5lg.-st 1 ka haldusprotsessis kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.

Kui selgub, et käesolevas asjas esitatud kaebus on esitatud sama vaidluseseme kohta samade poolte vahel samal alusel, mis

1. oktoobril
2. a. juba menetlusse võetud kaebuse puhul, ei või esimese astme halduskohus käesolevas asjas esitatud kaebust täiendavalt menetlusse võtta. Eeltoodu alusel ja juhindes

§ 72lg.

1 p.-st 5 ning § 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada A. Garelik-Serebriiskaja erikaebus osaliselt. Tallinna Halduskohtu

1. augusti
2. a. määrus haldusasjas nr. 3-1188/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a. määrus haldusasjas nr. II-3/394/2000 jätta jõusse osas, mis puudutab OÜ Goodare tegevuse vaidlustamist, ning ülejäänud osas tühistada. Saata asi Tallinna Halduskohtule asja menetlusse võtmise küsimuse uueks otsustamiseks. Tagastada Alla Garelik-Serebriiskajale kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
5. detsembril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann