← Eesti

3-3-1-38-00

Obsah (4)§ 15§ 149§ 9§ 21

3-3-1-38-00 MÄÄRUS Tartus 22. detsembril 2000 AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp ning Maksuameti erikaebuste läbivaatamine kriminaalmenetluse uurimistoimingute seaduslikkuse kontrollimise asjas Riigiko

§-des 32 ja 33 sätestatud õigust omandi ja valduse puutumatusele.

  1. 05.10.1999 esitasid AS Divec ja Diveci EAT OÜ Tallinna Halduskohtule teise kaebuse, milles taotlesid Tallinna Politseiprefektuuri ametnike
  2. - 07.07.1999 läbiotsimise ja võetuse toimingute seadusevastaseks tunnistamist

§-de 32 ja 33 ning Kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) mitme paragrahvi rikkumise tõttu.

  1. Kohus liitis kaebused õigema ja kiirema läbivaatamise huvides ühte menetlusse. 03.04.2000 toimunud kohtuistungil esitas AS Divec ja Diveci EAT OÜ esindaja koopia äriregistri kandest, mille kohaselt Diveci EAT OÜ uueks ärinimeks on alates
  2. jaanuarist 2000 osaühing Dreiv Grupp. AS Divec uueks ärinimeks on äriregistri 22.06.
  3. a kande kohaselt aktsiaselts Brolex Grupp.
  4. 04.04.
  5. a tegi Tallinna Halduskohtu kohtunik määruse: lõpetas menetluse haldusasjas põhjendusega, et asi ei kuulu halduskohtu menetlusse.
  6. AS Divec ja Dreiv Grupp OÜ esitasid Tallinna Halduskohtu määruse peale erikaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.
  7. a määrusega tühistati halduskohtu määrus maksuametnike tegevuse peale esitatud kaebuse osas ja asi tagastati sisuliseks menetlemiseks halduskohtusse. Politseiametnike tegevuse õiguspärasuse kontrolli osas jäeti kohtumäärus muutmata.
  8. Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid nii AS Divec ja Dreiv Grupp OÜ kui ka Maksuamet. Erikaebusi arutanud Riigikohtu halduskolleegium otsustas 17.10.
  9. a anda erikaebused seaduse ühetaolise kohaldamise vajalikkuse põhjendusega Riigikohtu üldkogule lahendada. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Kohtute põhjendused
  10. Halduskohus leidis, et kaebajad on vaidlustanud kohtueelsete uurimistoimingute seaduslikkuse KrMK
  11. ptk-s reguleeritud läbiotsimise ja võetuse (esemete ja dokumentide äravõtmise) ning need toimingud teinud politseiametnike ja uurimistoimingutesse spetsialistidena kaasatud Maksuameti ametnike tegevuse seaduslikkuse. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 15

lg 1 küll igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle õiguse realiseerimise korra (kohtumenetluse korra) sätestab vastavalt

§ 149lg-le 4 seadus.

Kuni 01.01.2000 kehtinud HKS § 3 lg 2 p 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebused, mis lahendatakse kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellele vastab põhimõtteliselt kehtiva HKMS § 3 lg

  1. Kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle valvavad vastavalt prokuratuuriseadusele riigiprokurör ja talle alluvad prokurörid (KrMK § 22 lg 1). Seega kuulub ka kohtueelsel uurimisel teostatud läbiotsimise ja võetuse seaduslikkuse kontrollimine prokuröri pädevusse. Uurija ja prokuröri tegevuse peale kaebamise kord on sätestatud KrMK
  2. ptk-s. Kaebused uurija tegevuse peale esitatakse prokurörile. Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel võib omakorda edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (§ 183 lg 3). Kaebuse Tallinna Prokuratuurile läbiotsimise ja vara äraviimise peale esitas vaid AS Divec. Diveci EAT OÜ oli kaaskaebajaks kui AS Divec vaidlustas Tallinna Prokuratuuri otsuse. Riigiprokurör ei pidanud läbiotsimist ja dokumentide ning esemete võetust seadusevastaseks. Seda riigiprokuröri otsust või tema toiminguid kaebuse lahendamisel ei ole kaebuse esitajad kohtus vaidlustanud, kuigi sellise kaebuse lahendamine oleks kuni
  3. jaanuarini 2000 kehtinud HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 kohaselt kuulunud halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama järjekordset kaebust kõneksoleva uurimistoimingu teinud politseiametnike ja uurimistoimingule kaasatud maksuametnike toimingute peale, mille seaduslikkust on juba kontrollinud KrMK-s sätestatud korras selleks pädevad ametiisikud.
  4. Tallinna Ringkonnakohus soostus osaliselt määruse põhjendustega, jagades halduskohtu arvamust, et viimasel puudub pädevus sekkuda kriminaalasja eeluurimisse ja teostada järelevalvet seaduste täitmise üle eeluurimisasutuste poolt. Uurimistoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks näeb KrMK ette iseseisva menetluskorra. Kui uurimistoiminguid kontrollinud riigiprokuröri tegevusega on rikutud isiku õigusi, võib selle tegevuse vaidlustada halduskohtus. Ringkonnakohus nõustus AS Divec ja Dreiv Grupp OÜ esindajate väitega, et juhul, kui Maksuameti töötajad täitsid läbiotsimise ajal Maksukorralduse seadusest tulenevaid ülesandeid, allub nende tegevuse seaduslikkuse kontrollimine halduskohtule. Kaebusi kontrollinud prokurörid on osutanud asjaolule, et osa Maksuameti töötajaid täitis revisjoniülesannet. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitnud ametiisikute tegevuse seaduslikkuse kontroll allub halduskohtule, kui seadus ei näe selle tegevuse kontrollimiseks ette teistsugust menetluskorda. Protsessiosaliste põhjendused
  5. Maksuamet vaidlustas Riigikohtule esitatud erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha, et maksuametnike tegevuse peale esitatud kaebust tuleb sisuliselt menetleda Tallinna Halduskohtus. Maksuamet ei nõustu ringkonnakohtuga, et osa maksuametnikke täitis AS Diveci ruumides revisjoniülesannet. Maksuameti esindajad said osaleda uurimistoimingus ainult kooskõlas KrMK §de 1111 lg-ga 1 ja 142 lg-ga 1 kui spetsialistid, keda oli uurija uurimistoimingusse kaasanud. Maksuametnikud ei saanud täita revisjoniülesannet ka seetõttu, et samaaegselt ja samas kohas tehtavas uurimistoimingus ei saa viibida kõrvalisi, uurimistoiminguga mitteseotud ülesandeid täitvaid isikuid. Uurimistoimingu kontrolli ei saa käsitada avalik-õigusliku vaidluse lahendamisena, mis kuuluks halduskohtu pädevusse. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. novembri
  7. a määrusest (III-3/1-32/95), kus öeldakse, et "halduskohus ei sekku seejuures kriminaalmenetlusse ja ei teosta järelevalvet seaduste täitmise üle juurdlus ja eeluurimisasutuste poolt. Halduskohus kontrollib Halduskohtumenetluse seadustiku alusel üksnes seda, kas riigiprokuröri tegevus kaebuse lahendamisel on seaduslik". Kaebust prokuröri tegevuse peale ei ole kaebajad halduskohtule esitanud.
  8. AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp esindajate arvates on ekslik Tallinna Ringkonnakohtu järeldus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebus Tallinna Politseiprefektuuri ametnike tegevuse peale uurimistoimingu läbiviimisel.

§ 15

lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega on kohtul pädevus ja samas ka kohustus lahendada ükskõik millist vaidlust eeldusel, et kohtusse on pöördutud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Avalik-õigusliku vaidlusena HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 ja lg 2 ning HKMS § 3 lg 1 p 1 mõttes tuleb muuhulgas mõista avaliku võimu teostamisest tõusetunud vaidlusi. Politseiniku sisenemine isiku eluruumi või valdusesse ja tema poolt asjade ilma valdaja nõusolekuta kaasavõtmine on avaliku võimu teostamine. Arvamus, et uurija tegevuse seaduslikkuse kontroll lõpeb prokuratuuriga, tekitab olukorra, kus teatud isikute tegevuse õiguspärasuse kontroll ei allu vastavalt

§ 15

lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-s 1 sätestatule mitte kohtule, vaid täitevvõimu esindajatele. Pärast kohtueelset menetlust, mil sisuliselt vaidlustatakse algse haldusakti või toimingu kõrval ka administratsiooni (antud juhul prokuröri) otsust kohtueelse menetluse lahendamise kohta, on kaebuse esitajal õigus muuhulgas vaidlustada administratsiooni algset haldusakti või toimingut. Üldkogu seisukoht 15.

§ 15

esimese lõike esimene lause annab igaühele õiguse oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse. Küll jätab esimese lõike esimene lause lahtiseks, kas kohtulikku kaitset võib isik otsida üksnes põhiõiguste ja vabaduste või ka muudest seadustest tulenevate õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Sama lõike teine lause läheb aga veelgi kaugemale. Ta annab igaühele mitte üksnes võimaluse õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, vaid ka õiguse nõuda iga tema kohtuasjasse puutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu

vastaseks tunnistamist. Seega pakub

§ 15

esimese lõike teine lause kaitset ka seadusandja ja õigusakti andnud asutuse tegevuse eest. Isikul on õigus konkreetsele normikontrollile selles kohtus, kes vaatab läbi tema kohtuasja. Põhiseadusvastane saab olla norm või toiming, mis rikub mõnda

normi. 16. Halduskohtunik möönis

§ 15

lg-s 1 sätestatud õigust, kuid leidis, et selle realiseerimise korra sätestab seadus vastavalt

§ 149lg-le 4.

Tehes otsuse, et halduskohus ei ole pädev läbi vaatama kaebust uurimistoimingu läbiviinud politseiametnike ja uurimistoimingule kaasatud maksuametnike tegevuse peale, mille seaduslikkust on juba kontrollinud KrMK-s sätestatud korras selleks pädevad ametiisikud, jättis kohus sõnaselgelt välja ütlemata, kas isikul on õigus pöörduda maa- või linnakohtusse, kui ta leiab, et kriminaalmenetluse toimetamisel on rikutud tema õigusi. Määruse põhistusest võib siiski järeldada, et kohus tõlgendas

§ 15

esimese lõike esimest lauset kitsendavalt: isikul on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kui menetlusseadus sellise võimaluse ette näeb. 17.

§ 15

lõikes 1 sätestatud õiguste ja vabaduste kohtuliku kaitse ulatuse kindlaksmääramiseks vajab kõigepealt selgitamist, milliste õiguste rikkumise vastu otsisid kaebajad kohtulikku kaitset. 6. augustil 1999 esitatud kaebuses maksuametnike tegevuse peale kirjutasid AS Divec ja Diveci EAT OÜ, et nende valduses olnud asjade ja dokumentide ebaseaduslik äravõtmine rikub äriühingute

§-des 32 ja 33 sätestatud õigust omandi ja valduse puutumatusele.

  1. oktoobri
  2. a esitatud kaebuses väidavad nad, et politseiametnike tegevus rikkus äriühingute

§-s 33 sätestatud õigust valduse puutumatusele, kuivõrd läbiotsimist ei teostatud KrMK-ga ettenähtud korras. Seega otsisid kaebuse esitajad kohtulikku kaitset põhiõiguste ja vabaduste rikkumise vastu.

§ 9

lg 2 kohaselt laienevad

s loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste ja vabaduste olemusega. Õigused omandi ja valduse puutumatusele on sellised põhiõigused, mis on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja nende õiguste ja vabaduste olemusega.

  1. Maksuameti esindaja kinnitab, et kriminaalmenetluskoodeksi normid näevad ette piisavad tagatised isiku õiguste ja vabaduste kaitseks ja võimaldavad uurimistoimingu seaduslikkust kontrollida kohtueelses menetluses prokuröri ja riigiprokuröri kaudu ja kohtulikus menetluses koos tavalise kohtumenetlusega kriminaalkohtus. Nad väidavad, et on mõeldamatu kriminaalmenetluse uurimisobjektiga seonduvate menetlustoimingute seaduslikkuse kontrollimine väljaspool kriminaalmenetlust.
  2. Neid vastuväiteid vaagides peab üldkogu kõigepealt tarvilikuks tähendada, et

§-dest 13, 14 ja 15 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tuleneb õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et artikli 13 järgne tõhus õiguskaitsevahend tähendab õiguskaitsevahendit, mis on nii tõhus kui võimalik (vt Klass jt v Saksamaa otsus

  1. septembrist 1978, Seeria A nr 28, lk 31, § 69). Kohus on samuti öelnud, et kui isik esitab väite, et talle konventsiooniga antud õigusi on rikutud, siis peab tal olema õiguskaitsevahend siseriikliku asutuse ees nii selleks, et tehtaks otsus tema kaebuse kohta, kui ka vajaduse korral hüvituse saamiseks (vt Klass jt v Saksamaa osund otsus, § 64; Kudla v Poola otsus 26.oktoobrist 2000, § 157; Hasan ja Chaush v Bulgaaria otsus
  2. oktoobrist 2000, § 96). Artikli 13 kohaldamise eeltingimuseks ei saa olla konventsiooni tegelik rikkumine. Tõhus õiguskaitse tuleb tagada igaühele, kes kaebab, et tema õigusi ja vabadusi on rikutud (vt Klass jt v Saksamaa osund otsus, § 64).
  3. Uurimistoimingu, millega sekkutakse isiku põhiõigustesse ja vabadustesse, seaduslikkuse kontrolli edasilükkamist kriminaalasja kohtuliku arutamise staadiumi ei saa pidada tõhusaks õiguskaitsevahendiks, sest kohtulik arutamine võib toimuda uurimistoimingust mitu aastat hiljem. Põhiõiguse või vabaduse rikkumisega tekitatud kahju võib selleks ajaks oluliselt suureneda või selle heastamine muutuda võimatuks. Liiati puudub kriminaalasja arutaval kohtul õigus otsustada uurimistoiminguga tekitatud kahju hüvitamine. Pole ka välistatud, et alustatud kriminaalasi ei jõuagi kohtusse või riivab menetlustoiming selle isiku põhiõigusi ja vabadusi, kes pole protsessiosaline ega saa seetõttu otsida oma õiguste ja vabaduste rikkumisele kriminaalmenetluses kohtu kaitset.
  4. Prokuröri kohta võib märkida, et see ametiisik ei vasta Eesti õiguskorras Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 kirjeldatud sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmise volitustega institutsiooni tunnustele, mis on põhiõiguste ja vabaduste tõhusa kaitse eelduseks. Prokuratuuriseaduse § 1 järgi on prokuratuur justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, millele pole antud õigusemõistmise volitusi. Seega ei saa prokuröri kontroll asendada põhiõiguste ja vabaduste riive kohtulikku kontrolli. Pealegi puudub prokuröril pädevus teha õiguste ja vabaduste rikkumise tuvastamise korral otsus hüvitise väljamaksmiseks õiguserikkumise ohvrile.
  5. Veenvaks ei saa pidada ka väidet, et uurimistoimingu või selle osa vaidlustamine väljaspool kriminaalmenetlust takistaks kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist. Otse vastupidi, kriminaalasja menetluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõue realiseerub täiel määral vaid siis, kui menetlemisel austatakse isiku põhiõigusi ja vabadusi. Osasse põhiõigustesse ja vabadustesse sekkumine allub ka praegu kohtulikule kontrollile, seda kas enne või vahetult pärast põhiõiguse riivet. Mõningatel juhtudel vajab põhiõiguse riive kohtu luba. Nii saab

§ 21

kohaselt isikult võtta vabaduse kauemaks kui neljakümne kaheksaks tunniks vaid kohtu loal. Posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusse võib samuti sekkuda vaid kohtu loal (PS § 43). Korrespondentsi arestimine ja selle võetus posti- või telegraafiasutusest on lubatud üksnes siis, kui selleks on maa- või linnakohtunik andnud loa või teinud määruse (KrMK § 145 lg 1). Jälitustegevuse seadusega lubatud erandtoimingud (§ 12 lg 2 p-d 1-3) on lubatud toimetada kohtu loal (§ 13). Teistel juhtudel on isikul õigus taotleda põhiõiguse või vabaduse riive seaduslikkuse kontrolli. Vahi alla võtmise võib isik vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus (KrMK § 771). Jälitustegevuse seaduse § 18 lg 2 annab igaühele õiguse pöörduda kohtusse, kui jälitusametkonna või selle ametniku tegevus rikub tema õigusi ja vabadusi. Seetõttu ei leia üldkogu õigustust, miks osa põhiõigusi ja vabadusi jääks tõhusa kohtuliku kaitse alt välja. Taoline olukord ei ole kooskõlas

§ 15lg-ga 1.

  1. Üldkogu on arvamusel, et kriminaalmenetluses riivatud põhiõiguste ja vabaduste kaitset tagav õiguslik regulatsioon on puudulik. Nii on kriminaalmenetluses isikult vabaduse võtmise ning postivõi telegraafiasutusest korrespondentsi arestimise ja võetuse kohtulik kontroll antud üldkohtu (maavõi linnakohtu), kuid Jälitustegevuse seadusega lubatud erandtoimingute otsustamine halduskohtu võimkonda. Halduskohtu võimkonda kuulub ka jälitusametkonna või selle ametniku tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Seetõttu toimub kriminaalmenetlusega riivatud põhiõiguste ja vabaduste kohtulik kontroll erinevates kohtutes ja erinevate menetlusreeglite järgi, mis ei taga alati tõhusat õiguskaitset ja võib tekitada kartusi, et menetlustoimingu seaduslikkuse kontroll halduskohtumenetluses häirib tõe tuvastamist kriminaalmenetluses. Tõhusa kohtuliku kontrolli puudumine oleks siiski halvem kui kontroll erinevate kohtute poolt.
  2. Eluruumi, valduse või töökoha läbiotsimine ja esemete või dokumentide võetus on avalik- õiguslikud aktid, mis riivavad isiku põhiõigusi ja vabadusi. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõikes kaks sisalduva eriklausli järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Et Kriminaalmenetluse koodeks näeb ette nimetatud toimingute peale kaebuse esitamist vaid prokurörile, siis kuulub nende toimingute kohtulik kontroll HKMS § 3 lg 1 üldklausli järgi halduskohtu võimkonda, mistõttu poleks halduskohus tohtinud keelduda kaebuse sisulisest läbivaatamisest. Isikul, kelle põhiõigusi ja vabadusi on menetlustoiminguga riivatud, on õigus esitada kaebus prokurörile või halduskohtule. Üldkogu peab vajalikuks märkida, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas menetlustoiminguga ei rikutud isiku põhiõigusi ega vabadusi.
  3. Ülaltoodud kaalutlustel leiab üldkogu, et AS Brolex Grupp ja Dreiv Grupp OÜ kaebused nii Tallinna Politseiprefektuuri uurijate kui ka Maksuameti ametnike tegevuse peale kuuluvad Tallinna Halduskohtu võimkonda, ja juhul, kui kaebused vastavad seadusega kehtestatud nõuetele, tuleb need sisuliselt läbi vaadata. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu üldkogu m ä ä r a b:
  4. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  5. aprilli
  6. a määrus haldusasjas nr 3-526/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a määrus haldusasjas nr II-3/206/2000 ning saata AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp kaebused läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
  9. AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp erikaebus rahuldada, Maksuameti erikaebus jätta rahuldamata.
  10. Tagastada AS-le Brolex Grupp kautsjon 700 (seitsesada ) krooni ja OÜ-le Dreiv Grupp 700 (seitsesada) krooni.
  11. Arvata Maksuameti kautsjon 700 (seitsesada) krooni riigituludesse. Määrus jõustub 22.detsembril 2000 teatavaks tegemisest. Eesistuja Uno Lõhmus Liikmed Tõnu Anton Jüri Ilvest Henn Jõks Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Ants Kull Lea Laarmaa Jaak Luik Jaano Odar Jüri Põld Hele-Kai Remmel Jüri Rätsep Harri Salmann Peeter Vaher Triinu Vernik Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.