KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. detsembril 2000 3-1-1-112-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas kassatsiooni korra
§ 204lg 3 ja § 1762 järgi.
Kohtuistungist
- novembril
- a võttis menetlusosalisena osa vandeadvokaat Jüri Aland. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lääne-Viru Maakohtu
- juuni
- a otsusega tunnistati T. T. süüdi
§ 204
lg 3 ja § 1762 järgi ja talle mõisteti karistuseks vastavalt kaheksa ja kümme kuud vabadusekaotust.
§ 40
lg 1 alusel mõisteti kohtualusele kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kümme kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
§ 204
lg 3 järgi tunnistati kohtualune süüdi selles, et omades kehtivat halduskaristust HÕS § 96 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
- märtsil
- a, juhtis ta
- veebruaril
- a ja
- märtsil
- a taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit.
§ 1762järgi tunnistati kohtualune süüdi selles, et olles Lääne-Viru Maakohtu 6.
septembri 1999. a otsusega karistatud
§ 204
lg 3 järgi rahatrahviga 3690.- kr ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks, eiras ta tahtlikult
- septembril
- a jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsust, juhtides
- veebruaril
- a ja
- märtsil
- a alkoholijoobes olles mootorsõidukit.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse T. T., milles ta taotles mõistetud karistuse tingimuslikku mittekohaldamist.
- Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri
- a otsusega tühistati maakohtu otsus kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kohtualune mõisteti talle esitatud süüdistustes õigeks. Kohus nõustus sellega, et T. T.-l on kehtiv halduskaristus HÕS § 96 lg 2 järgi, kuid märkis, et selle alusel karistati kohtualust kriminaalkorras juba
- septembril
- a ning karistuseks mõistetud rahatrahv on kohtualusel ka tasutud. Kriminaalkolleegium viitas EV Põhiseaduse §-le 23, mille kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Seega ei saanud
- märtsil
- a mõistetud halduskaristus kaasa tuua uut kriminaalkuriteo koosseisu, sest see karistus sisaldub teises kuriteokoosseisus, milles T. T. on juba süüdi mõistetud. Veel märkis kohus, et
- veebruaril
- a alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ei järgnenud T. T. suhtes halduskorras karistamist. Seega ei saa
- märtsil
- a mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes käsitada kriminaalkuriteona. Kriminaalkolleegium ei nõustunud kohtualuse süüdimõistmisega
§ 1762järgi.
Lääne-Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud rahatrahv on kohtualusel tasutud, seega ei saa rääkida kohtuotsuse tahtlikust mittetäitmisest. Kriminaalasjast ei nähtunud samuti, milline kohtuotsuse osa on täitmisele pööratud ja mida T. T. ei täitnud. Kohtualuselt võeti juhiload ära juba
- aprillil
- a, seega ei saanudki ta neid enam rohkem ära anda. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest esitati kohtualusele süüdistus
§ 204
lg 3 järgi ning sama süüdistust teist korda kasutades
§ 1762järgi on tegemist EV Põhiseaduse § 23 rikkumisega.
MENETLUS RIIGIKOHTUS
- Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Rita Hlebnikova, milles ta taotleb õigeksmõistva otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4.1 Kassaatori väite kohaselt ei oma tähtsust, et
- veebruaril
- a joobnuna mootorsõiduki juhtimine oli juba teistkordne
- märtsil
- a määratud halduskaristuse kehtivuse ajal ning viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-23-00, mille kohaselt
§ 204
lg 3 objektiivsesse külge kuulub ühekordne mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kassaatori arvates pole mingit alust asuda seisukohale, nagu tühistanuks kohtualuse
- septembril
- a kriminaalkorras karistamine temale eelnevalt määratud halduskaristuse. 4.2 Kassaator leiab, et joobnuna mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist iseseisva kuriteokoosseisuga, kuna T. T. ei täitnud sellega tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust, rikkudes
- septembri
- a kohtuotsusega temale lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu. Protestis leitakse, et eelkõige tuleb T. T. käitumises näha just kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse mittetäitmist.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja seletuse, leiab, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.1 Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et
- märtsil
- a mõistetud halduskaristus ei saa kaasa tuua uut kuriteokoosseisu, kuna see karistus on esitatud teises kuriteokoosseisus, milles T. T. on juba süüdi mõistetud. Nimetatud väide ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-1-23-00 (RT III, 2000, 8, 79) asutud seisukohale, et
§ 204
lg 3 järgi vastutab erisubjekt.
§ 204
lg 3 objektiivsesse külge kuulub sel juhul ühekordne mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kuid selle eest järgneb kriminaalvastutus üksnes juhul, kui kuriteo subjektiks on isik, kellel on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kriminaalasjas vastab nendele tunnustele ka T. T. Toodud käsitlusviisi on edasi arendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-1-103-00 7. detsembrist 2000. a, mille kohaselt
§ 204
lg 3 järgi on erisubjekti staatus piiritletud üksnes halduskaristuse kehtimisega ja isiku kriminaalkorras karistamine halduskaristuse kehtivuse ajal erisubjekti staatust ei lõpeta. Seega on ekslik ringkonnakohtu väide, nagu oleks T. T. karistamine kriminaalkorras
- septembri
- a otsusega tühistanud tema halduskorras karistamise
- märtsil
- a ja et seetõttu ei oleks saanud seda halduskaristust enam arvestada Lääne-Viru Maakohtu
- juuni
- a otsuses T. T. süüditunnistamisel
§ 204lg 3 järgi.
5.2 Nõustuda ei saa ka ringkonnakohtu motivatsiooni ja arusaamadega T. T. õigeksmõistmises
§ 1762järgi.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-1-103-00 on asutud seisukohale, et teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal töötamise õiguse äravõtmine, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsus kuuluvad täitmisele ilma täitevosakonna vahenduseta ja nende täitmisel ei peeta võimalikuks ning vajalikuks teiste asutuste vastavat tegevust, so neid täidavad süüdimõistetud ise.
§ 1762
süstemaatilise tõlgendamise tulemusena leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et selles paragrahvis sisustatakse kohtuotsuse täitmise pööramise mõistet laiemalt, kui seda on tehtud KrMK § 329 lg-s 3. Jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine KrMK § 329 lg 3 mõttes on üksnes puhttehnilise iseloomuga meetmeks, mille kasutamisest või mittekasutamisest ei saa sõltuda vajadus tagada kohtuotsuse täitmist
§-s 1762 sätestatud kriminaalõigusliku meetme abil. 5.3 Viru Ringkonnakohus on asunud väärale arvamusele, et T. T.-le Lääne-Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud karistuseks oli rahatrahv ja juhilubade äravõtmine. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et lisaks rahatrahvile võeti süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks, mis tähendab seda, et isikul ei ole aasta kestel õigust juhtida mootorsõidukit sõltumata sellest, kas ta on juhiload ära andnud või mitte. Kriminaalkolleegium leiab, et
§ 204
lg-s 3 sätestatud sanktsiooni eesmärgiks on eelkõige isikule tema eelnevast käitumisest tulenevalt keelu kehtestamine teatud aja jooksul mootorsõiduki juhtimiseks, mitte aga ainult seda õigust tunnistava dokumendi äravõtmine. Juhtimiskeeld karistusena on täidetav süüdimõistetu enda poolt. Sellest tulenevalt on ainetu ringkonnakohtu seisukoht, etkohtualuselt oli juhiload juba ära võetud ja ta ei saanudki neid enam ära anda. 5.4 Ekslik on Viru Ringkonnakohtu väide, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest esitati kohtualusele süüdistus
§ 204
lg 3 järgi ning sama süüdistust teist korda kasutades
§ 1762järgi on tegemist EV Põhiseaduse § 23 rikkumisega.
Kui ühe teoga rikutakse mitut õigushüve, mis on sätestatud erinevates kriminaalkoodeksi eriosa kuriteokoosseisudes ning need ei ole ühe koosseisu poolt hõlmatud, kvalifitseeritakse need teod ideaalkonkurentsist lähtuvalt eraldi. Antud kriminaalasjas rikuti kahte eraldi õigushüve - ühelt poolt avalikku korda ja ühiskondlikku julgeolekut (
§ 204
lg 3), teisalt õigusemõistmist (
§ 1762
) - ning kuriteod on õigesti kvalifitseeritud erinevate kriminaalkoodeksi paragrahvide järgi. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. septembri 2000. a otsus T. T. õigeksmõistmises
§-de 204 lg 3 ja 1762 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
- Kassatsioonprotest rahuldada.
- Mõista T. T.-lt välja kaitsjatasu 1115,10 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
- detsembril
- a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Lea Kivi