3-2-1-152-00

3-2-1-152-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a Veli Noorsalu, Tiiu Kriiski, Galina Lebedeva, Valentina Kriisa, Valentina Haameri, Aavo Elmi, Reet Väärtmaa, Aime Kruglova (Sumbergi), Meelis Männasalu, Gunnar-Kalle Männasalu ja Olev Elmi hagi Einar Rannula vastu töötasu, viiviste ja hüvitiste saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a läbi A. Elmi, O. Elmi, V. Haameri, V. Kriisa, G. Lebedeva, G.-K. Männasalu ja M. Männasalu kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-190/
7. Istungist võtsid osa G.K. Männasalu, O. Elm, A. Elm ning A. Elmi esindaja vandeadvokaat L. Nirgi. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagejad olid AS Akte töötajad. TLS § 82 alusel seoses tööandja poolse töölepingu tingimuste rikkumisega lõpetati tööleping
8. aprillil
9. a Aavo Elmiga ja
10. aprillil
11. a Galina Lebedevaga. Teiste hagejatega lõpetati töölepingud
12. aprillil
13. a TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Hagis palusid hagejad AS Akte juhatuse esimehelt Einar Rannulalt välja mõista töölepingu lõpetamisel saamatajäänud töötasu, puhkusetasu ja hüvitis ning nendelt viivis. Hagiavalduse kohaselt on sellise olukorra kujunemises süüdi E. Rannula, kes juhatuse
14. juuni
15. a koosoleku protokolli kohaselt võttis ettevõtte tegevuse eest kogu vastutuse endale, kuid jättis oma töökohustused täitmata. Ida-Viru Maakohtu
16. märtsi
17. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel ei olnud E. Rannula hagejate tööandjaks. Töölepingud on sõlmitud AS-ga Akte. Nõuded ei kuulu rahuldamisele TsÜS § 46 lg 2 alusel. Kohtla-Järve Linnakohtu
18. märtsi
19. a määrusega lõpetati AS Akte pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotikuritegu või ametialast kuritegu kostja toime pannud ei ole. Raskeid juhtimisvigu tema tegevuses ei ole tuvastatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus jättis
20. juuni
21. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusel puudub töölepingu seaduses alus hagejatel tööandjalt saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Kahju hüvitamise hagi ei ole hagejad esitanud. Kriminaalasja uurimine ei ole tõendiks kostja süü kohta hagejatele kahju tekitamises. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hagejad A. Elm, O. Elm, V. Haamer, V. Kriisa, G. Lebedeva, G.-K. Männasalu ja M. Männasalu paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaatorid leidsid, et nende töötasu ja hüvitise nõuded ongi sisuliselt kahju hüvitamise nõuded. Töölepingu seadus ei saa olla kahju mõiste kitsendava tõlgenduse aluseks. Kahjuna tuleb mõista ka saamata jäänud töötasu. TsÜS § 46 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse või seda asendava organi liikmed solidaarselt võlausaldaja ees, kui nad on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajatele ning juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. ÄS § 315 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt tekitanud kahju aktsiaseltsi võlausaldajale, viimase eest solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna hagejad olid AS Akte töötajad, siis võimaldas erinorm neil esitada nõude ka juhatuse esimehe vastu. Kohtud jätsid tähelepanuta, et kriminaalasi kostja tegevuse kohta on uurimisel. Vastavalt TsMS § 213 lg 1 p-le 3 kohus peatab asjas menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel kriminaalmenetluses. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt hagejate nõuet ei saa pidada kahju hüvitamise nõudeks. Kolleegium on seisukohal, et hagejatel saamata jäänud töötasud ja hüvitised on käsitatavad nende kahjuna. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse sätestab ÄS § 315 lg 2, mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, viimase ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna erinorm on olemas, ei kuulu asjas kohaldamisele TsÜS § 46 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmete solidaarvastutus on täiendav juriidilise isiku vastutusele. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et aktsiaseltsi kohustuse täitmata jätmine iseenesest ei too kaasa selle juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui aktsiaseltsi võlausaldajal on tekkinud kahju juhatuse liikme õigusevastase tegevuse või tegevusetusega ning juhatuse liige ei tõenda, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Kuna Ida-Viru Prokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määruse tühistamise määruse kohaselt jätkub kriminaalasjas AS Atke juhtkonna tegevuse uurimine, pidanuks kohus TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel asjas menetluse peatama. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
22. juuni
23. a otsus Aavo Elmi, Olev Elmi, Valentina Haameri, Valentina Kriisa, Galina Lebedeva, Gunnar-Kalle Männasalu ja Meelis Männasalu osas ja saata asi nende osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Olev Elmile
24. augustil
25. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni, Valentina Haamerile
26. augustil
27. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ning Gunnar-Kalle Männasalule
28. augustil
29. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni. T. Vernik, L. Laarmaa, J. Luik