← Eesti

3-1-1-88-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril 2000 3-1-1-88-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A.B. süüdistuses KrK § 162 järgi.
  2. oktoobril
  3. a toimunud kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A.B., tema kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja riigiprokurör Tatjana Tamm. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Võru Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsusega tunnistati A.B. süüdi KrK § 162 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuses, so 3600 krooni. Kohtualuselt mõisteti E AS-i kasuks välja 126 500.- krooni. Kohus tuvastas, et A.B. töötas ajavahemikul
  7. veebruarist
  8. a kuni
  9. veebruar
  10. a Riigiettevõte (edaspidi RE) E tütarettevõtte L direktorina ning oli ametiisikuks KrK § 160 mõttes. A.B. sõlmis
  11. märtsil
  12. a AS-ga S ostu-müügilepingu kümne auto ostmiseks. Sama lepinguga osteti autodele veel plastikfurgoonid koos paigaldamisega. Kui autode soetamiseks oli A.B. nõudnud pakkumise ka U AS-ilt, siis furgoonide ostmisel ta valikut erinevate hankijate pakkumiste vahel ei teinud. A.B. selline käitumine oli vastuolus RE E
  13. detsembri
  14. a käskkirja nr 125 nõuetega, mis kohustas üle 50 000.- krooni maksva ostu puhul tegema valiku kolme erineva pakkumise vahel. Kohus leidis, et ei saa lugeda autohindade pakkumist valiku tegemiseks ka furgooni osas, sest need pakkumised ei sisaldanud furgooni hinda. Kohus ei lugenud furgoone auto osadeks, mis oleksid taganud auto komplektsuse. Need osteti lisaks autodele rohkem kui kuu möödumisel pärast autode kasutuselevõttu. Furgoonid osteti 126 500.- krooni võrra kallimalt U AS poolt samal ajal pakutud hinnast ning E AS-le põhjustati A.B. ametialase lohakuse tõttu suur materiaalne kahju.
  15. Tartu Ringkonnakohtu
  16. mai
  17. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja A.B. kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebuse väidetega, et maakohus ei sisustanud ametialase lohakuse blanketset normi, kuna käskkiri nr 125 ei reguleerinud autode ostmist. Tunnistajad kinnitasid, et selle käskkirjaga kehtestatud ostutingimused laienesid praktikas kõikidele ostudele, mis olid seotud tootmis-ja majandustegevusega. Seega oleks ka furgoonide ostmisel pidanud järgima käskkirja nõudeid ja nende täitmata jätmisega pani A.B. toime ametialase lohakuse. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  18. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A.B. ja tema kaitsja M. Saar. Kaebustes palutakse tühistada süüdimõistvad otsused ja A.B. õigeks mõista. 3.1 A.B. ei tunnista ennast süüdi ning kinnitab, et ta täitis käskkirja nr 125 nõuded. AS S pakkumine oli odavam ja see firma pakkus pikemat garantiiaega. Kassaator ei nõustu kohtute seisukohaga, et autod ja furgoonid osteti eraldi ning sõlmiti kaks eraldi tehingut, sest ostu-müügi leping sisaldas mõlema toote maksumuse. Kassaator eitab kahju tekitamist E-le.
  19. märtsi
  20. a lepingus oli viga käibemaksu arvutamisel, mille tulemusel maksti seda rohkem 91 929.- krooni. Lepingu aritmeetiline kontrollimine oli raamatupidamise kohustus. 3.2 Kaitsja leiab, et kohtuotsustes pole analüüsitud A.B-le inkrimineeritud kuriteo subjektiivset külge ning ei ole motiveeritud, miks kohus loeb käskkirja nr 125 nõuete väidetava rikkumise toimunuks hooletuse või kohusetundetuse tõttu. Kassaatori arvates pole kohtu seisukoht kooskõlas faktiliste asjaoludega. Käskkirjaga nr 125 ei reguleeritud autode ostmist. Kaebuses märgitakse, et tähtsust ei oma asjaolu, millal furgoonid paigaldati, vaid millal need osteti, st kas koos autoga või eraldi. Antud juhul tõendab ostu-müügileping, et autod osteti koos furgoonidega, kuna lepingusumma sisaldab ka furgoonide hinna. Kaitsja loeb ebaõigeks ringkonnakohtu seisukoha, et tekitatud kahju moodustab summa, mille võrra furgoonide eest maksti rohkem U AS poolt pakutud hinnast ning leiab, et võrrelda tuleb furgooniga auto hindu. Kümne auto ostusumma vahe oleks sellisel juhul olnud 82 720.- U AS kasuks, mis aga ei ole suur kahju KrK § 162 mõttes.
  21. Riigikohtu istungil A.B. ja tema kaitsja toetasid kassatsioonkaebusi, prokurör taotles nende rahuldamata jätmist.
  22. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele ja A.B. tuleb süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks mõista. 5.1 KrK § 162 kehtestab vastutuse ametialaste kohustustetäitmata jätmise või mittevastava täitmise eest. Seega on ametialane lohakus blanketne norm, mis nõuab konkreetsete ametialaste kohustuste mõiste sisustamist väljapoole kriminaalkoodeksit jäävate õigusaktidega. Ametialaste kohustuste täitmata jätmine või mittevastav täitmine tuleb tuvastada igas kriminaalasjas eraldi tulenevalt konkreetse ametiisiku kohustustest. 5.2 Kriminaalasja raames on A.B. süüdistatud RE E
  23. detsembri
  24. a käskkirja nr 125 "Ostutingimuste kehtestamisest" mittetäitmises. See käskkiri kehtestas alates
  25. jaanuarist
  26. a ajutised ostutingimused RE E tütarettevõtetele kuni riikliku ostuseadustiku vastuvõtmiseni (tl 213). Käskkirja p 1 kohaselt hankijate (müüjate) valikuks tootmis-majandustegevuses vajalike kaupade ostmisel tuleb üldreeglina kasutada võistupakkumist. Üle 50 000 EEK-i maksva ostu puhul peab valiku tegema vähemalt 3 erineva hankija pakkumise vahel (tl 214). Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et käskkirjas nimetatud ostuseadustiku all tuleb mõelda Riigihangete seadust, mis võeti vastu
  27. mail
  28. a ning jõustus
  29. jaanuaril
  30. a (RT I 1995, 54, 883). Seega oli RE E
  31. detsembri
  32. a käskkirja kehtivusaeg
  33. jaanuar
  34. a kuni
  35. jaanuar
  36. a. A.B.le esitatud süüdistuses toodud autode ostmine toimus
  37. märtsil
  38. a. Selleks ajaks oli ülaltoodud käskkiri oma kehtivuse kaotanud. Isikule ei saa ette heita kehtivuse kaotanud eeskirjade mittetäitmist. Prokuröri poolt
  39. märtsil
  40. a muudetud süüdistuse (tl 318) kohaselt on A.B-le inkrimineeritud lisaks RE E
  41. detsembri
  42. a käskkirja nõuete rikkumisele veel Riigihangete seaduse § 4 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
  43. jaanuari
  44. a määrusega nr 23 kinnitatud Riigihangete maksumuse piirmäärade p 1 nõuete rikkumine. Võru Maakohtu
  45. märtsi
  46. a otsusega on aga viimased A.B. süüdistusest välja jäetud ning seega jäi tema ametialase lohakuse sisustamiseks järgi üksnes RE E käskkirja nr 125 nõuete rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudub võimalus hinnata, kas A.B. käitumine vastas ka Riigihangete seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse nõuetele, sest need on süüdistusest välja jäetud ja selles osas ei ole esitatud kassatsioonprotesti. 5.3 Ametialase lohakuse koosseisuliseks tunnuseks on suure varalise kahju või muu raske tagajärje põhjustamine. Võru Maakohus leidis, et autodele paigaldatud furgoonid osteti 126 500 kr võrra kallimalt U AS poolt samal ajal pakutud hinnast ja sellega tekitas A.B. RE-le E suure materiaalse kahju, kuna see summa ületab kuriteo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpalga sajakordse määra (110 000 kr). Sealjuures tugines kohus
  47. veebruaril
  48. a U AS poolt esitatud teatisele (tl 317). Selles aktsiaseltsi pitsatita teatises märgitakse, et hinnakalkulatsiooni kohaselt maksis
  49. aastal sõiduki furgoon koos paigaldusega 25 000 kr. Nimetatud hinnapakkumine tehti 2 aastat hiljem ja esitati alles kohtuistungil. A.B. on esitanud kohtutele omapoolse kalkulatsiooni ja hinnapakkumiste võrdluse, millest nähtub, et AS S pakkumine on soodsam kui U AS poolt tehtud pakkumine. Seega on jäänud kõrvaldamata kahtlus, kas A.B. tegevusega on tekitatud varalist kahju. Kuna kahtlust ei ole võimalik käesoleval ajal enam kõrvaldada, tuleb süütuse presumptsioonist lähtudes tõlgendada see kohtualuse kasuks. Kohtuotsusest ei nähtu, miks pidas kohus ainsaks usaldusväärseks tõendiks U AS poolt esitatud teatist jaseetõttu Riigikohus leiab, et on rikutud KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtet, mille kohaselt kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-dest 1 ja 2, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  50. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  51. mai
  52. a ja Võru Maakohtu
  53. märtsi
  54. a kohtuotsus A.B. süüdistusasjas.
  55. Mõista A.B. õigeks süüdistuses KrK § 162 järgi.
  56. Kassatsioonkaebused rahuldada.
  57. Tagastada A.B-le kassatsioonkautsjon 700 EEK. Kohtuotsus jõustub
  58. novembril
  59. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.