3-3-1-58-00

3-3-1-58-00 MÄÄRUS Tartus

1. jaanuaril 2001 Antsla Vallavalitsuse erikaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. detsembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Antsla Vallavalitsuse erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3-107/
5. Anneli Viimsalu esitas
6. mail 2000 Võru Maakohtule kaebuse Antsla vallavanema
7. veebruari
8. a. käskkirja nr. 11 p. 1 tühistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks. Vaidlustatud käskkirjaga vabastati kaebuse esitaja teenistusest, otsustati kompenseerida talle teenistusest vabastamisest etteteatamise aeg rahalise hüvitusena ning mõisteti välja hüvitus kolme kuu ametipalga ulatuses ATS § 131 lg. 1 alusel ja kasutamata puhkuse eest. Antsla Vallavalitsuse väitel anti koopia käskkirjast A. Viimsalule kätte
9. veebruaril
10. Kaebuses taotleti kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist seoses sellega, et kaebuse esitaja oli püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt. A. Viimsalu oli
11. märtsil 2000 esitanud Antsla vallavanemale kirjaliku taotluse enda teenistusse ennistamiseks. See jäeti Antsla Vallavalitsuse 19.04.
12. a. kirjaga nr. 1-31/263 rahuldamata. Võru Maakohus rahuldas määrusega tähtaja ennistamise taotluse. Maakohus pidas tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks vallavanema poole pöördumist kui katset lahendada vaidlus kohtuväliselt. Kohtu arvates oli ühtlasi oluline, et kohtuväline avaldus oli vallavalitsusele esitatud halduskohtusse pöördumiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Tartu Ringkonnakohus jättis Antsla Vallavalitsuse erikaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega ja leidis vastuseks vallavalitsuse väidetele veel täiendavalt, et rikutud ei ole õiguskindluse printsiipi, sest tähtaeg ennistati mõjuval põhjusel. Ringkonnakohtu arvates ei oma tähtsust ka vallavalitsuse väide, et pooltel on võimalik vaidlus lahendada kokkuleppel ka halduskohtus asja läbivaatamise käigus. Antsla Vallavalitsuse erikaebuses Riigikohtule palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja lõpetada asja menetlus. Vallavalitsus on seisukohal, et katse lahendada vaidlus kohtuväliselt ei kujuta endast mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. See oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
13. Erikaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg. 1 sätestab, et ametnikul on Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg-s 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. See Avaliku teenistuse seaduse säte on kehtiv ka pärast Halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumist
15. jaanuaril
16. Järelikult tuleb ka käesoleval ajal teenistusalastes küsimustes halduskohtusse pöördumise tähtaja osas kohaldada kuni
17. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg-t
18. Selle kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Selle regulatsiooniga on seadusandja piiranud õiguskindluse huvides kohtusse pöördumise õigust. Juhtudeks, kus seadusega määratud tähtaja jooksul pole isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel võimalik kaebeõigust realiseerida, on ette nähtud tähtaja ennistamise võimalus. HKMS § 12 lg. 3 teise lause kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja mööda lastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.
19. A. Viimsalu pöördumine enda teenistusse ennistamiseks on käsitatav vaidluse kohtuvälise lahendamise katsena. Kohtuväline menetlus võib sõltuvalt asjaoludest olla sobivam õiguste kaitsmise viis kui kohtusse pöördumine. Ta on lihtsam ja odavam kui kohtumenetlus. Isikul peab olema võimalus neid eeliseid kasutada. Õige on ka kohtute seisukoht, et isikul on PS § 15 mõttest tulenevalt õigus valida, kas ta esitab kaebuse kohtule või püüab lahendada vaidlust kohtuväliselt. Sellest ei tulene aga, et pärast kohtuvälise lahendamise ebaõnnestumist oleks alati säilinud kohtusse pöördumise õigus. Teenistusalastes küsimustes üleskerkinud vaidluste lahendamist reguleeriv ATS
20. peatükk ei näe ette kohtuvälist vaidluste lahendamise korda ega sätesta, et tähtaeg peatuks ajaks, mil vaidlust lahendatakse teenistusandjaga kohtuväliselt. HKMS § 9 lg. 3 näeb kohtusse pöördumise tähtaja alguse edasilükkumise ette seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse korral. Seega ei pidanud seadusandja muid vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi iseenesest põhjuseks, mis pikendaks kohtusse pöördumiseks ettenähtud ajavahemikku. Sellest tulenevalt ei saa igasugune asja kohtuvälise lahendamise katse kujutada endast veel mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälist lahendust taotlev isik peab aga tegema temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Seetõttu tuleb asja kohtuväliseks lahendamiseks pöörduda pädeva haldusorgani poole võimalikult vara.
21. Käesolevas asjas on maakohus ja ringkonnakohus lugenud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks haldusorgani poole pöördumise kaebetähtaja jooksul ilma täiendavaid asjaolusid selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata protsessiosaliste poolt esitatud väiteid ja tõendeid uuesti ning koguda vajadusel täiendavaid tõendeid. Sellest lähtudes tuleb otsustada, kas vaidluse kohtuvälise lahendamise katse oli antud juhul mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks või mitte. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Antsla Vallavalitsuse erikaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
22. oktoobri
23. a. määrus haldusasjas nr. II-3-107/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Antsla Vallavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
24. jaanuaril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann