3-2-1-143-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. jaanuaril 2001. a AS Südalinna Kinnisvarahooldus hagi Helle-Maie Bõt"kova vastu 5436 kr 80 s saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisu

§ 12lg 1 sätteid.

1. märtsil
2. a jõustus elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus, millega muudeti EES § 15 lg 1 sõnastust ja täiendati seadust §-ga 151 lg
3. Ringkonnakohus kohaldas otsuse tegemisel seaduse uut redaktsiooni, kuigi nimetatud seaduse muudatus ei oma tagasiulatuvat jõudu. KOS §

§ 12

lg 1 sätestavad hoone mõtteliste osade majandamise ja haldamise kulude tasumise, kuid mitte isikule osutatud teenuste eest tasumist. Ilma eelneva kokkuleppeta hooldusettevõttega ei pidanud kostja hageja nõutud raha tasuma, sest EES § 15 lg 1 kohaselt, mis kehtis ajal, kui kostja oli korteriomanik, oli omanik kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 330 lg 6 nõuet vastata apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kostja on kogu aeg väitnud, et kohustatud isikuks on korteri uus omanik. EES §-dest 15 lg 1 ja 3 ning 151 lg 1 tuleneb, et kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Korteriühistu ja korteriomaniku suhteid reguleerivaid sätteid kohaldatakse kuni korteriühistu moodustamiseni eluruumide erastamise kohustatud subjekti suhtes. Korteriühistuseaduse § 17 lg 3 sätestab, et vallasasjana erastatud korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa võõrandamine toimub koos korteriühistu liikme varaliste õiguste ja kohustustega korteriühistu suhtes. Seega lähevad korteri võõrandamisel majandamisega seotud õigused ja kohustused üle korteri uuele omanikule. Kuigi ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, on ta pidanud asjakohatuks nii asjaolusid kui ka õigusnorme, millele esimese astme kohus oma otsuse rajas ning tegi uue otsuse teistel põhjendustel ja teisel materiaalõiguslikul alusel. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele ei pea hageja kaebuse väiteid õigeks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige ja selle tühistamiseks ei ole alust, kuid tuleb muuta otsuse põhjendusi osas, millega kohaldati EES § 151 lg 1 sätteid. Kohus tuvastas, et kostja oli korteri Suur-Ameerika 22-40 omanik alates 21. oktoobrist 1997. a kuni 25. augustini 1998. a. Põhjendamatu oli hagi rahuldamine EES § 151 lg 1 alusel, mis hakkas kehtima alles 27. märtsil 1999. a ega omanud tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse kohaldamine oli osaliselt põhjendatud. Kostja korteriomanikuks olemise ajal kehtinud KOS § 1 lg 1 järgi oli korteriomand omand ehitise reaalosaks olevale korterile ning reaalosa suurusele vastavale mõttelisele osale nii maatükist kui selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. KOS §

§ 12

lg 1 kohaselt pidid korteriomanikud kandma mõtteliste osade majandamise kulutused ja tasuma maksud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega. Seega pidi kostja tasuma eeltoodud kulud samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega ja hagi rahuldamine selles osas oli põhjendatud. KOS § 10 lg 1 kohaselt pidid korteriomanikud tegutsema korteriomandi reaalosaks oleva korteri majandamisel iseseisvalt. EES § 15 lg 1 kuni

1. märtsini
2. a kehtinud redaktsiooni kohaselt pidi kuni korteriühistu asutamiseni korraldama elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud olid kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudus eeltoodud kokkulepe. Seetõttu ei olnud EES § 15 lg 1 kohaldatav. Pooltevahelise kokkuleppe puudumine halduskulude hüvitamiseks ei välistanud aga hageja kohustust korraldada elamu haldamist ega loonud kostjale õigust säästa oma raha, jättes halduskulud maksmata. TsK § 477 sätestab alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse ja sama paragrahvi
3. lõike kohaselt laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Apellatsioonikohus tuvastas, et kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja on halduskulusid kandnud. Seega oli põhjendatud kostjalt hageja arvel säästetud 5436 kr 80 s väljamõistmine. Kassatsioonkaebuse väide, et korteri võõrandamisel läksid maksekohustused üle korteri uuele omanikule, ei ole põhjendatud. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis tema väidet oleksid kinnitanud. Õigussuhe kostja ja korterit kasutanud isiku vahel ei olnud käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. mai
5. a otsus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Aavo Aadli vandeadvokaadi vanemabi Janek Valdma poolt
6. juunil
7. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik